Zeltiņi mõis

See artikkel on Smiltene kihelkonna Zeltiņi mõisast; Zeltiņi kihelkonna Zeltiņi mõisa kohta vaata artiklit Zeltiņi mõis (Zeltiņi kihelkond).

---

Zeltiņi mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 76

Zeltiņi mõis (saksa keeles Selting) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas. Praegu asub mõisasüda Lätis Smiltene piirkonnas Bilska vallas Zeltiņis.

Ajalugu

Selle väikese mõisa müüsid kapten Christian Gottlieb Hildebrandt ja tema naine Christine Sophie 1788. aastal 4000 taalri eest major Friedrich Ernst von Oldenburgile. Too pantis mõisa 1800. aastal viiekümneks aastaks Christian Gottfied von Pahlenile, saades selle eest 6150 taalrit. Mõis moodustas seejärel praktiliselt Cērtene ja Ikšele mõisaga ühtse valduse, kuni Charlotte Helene von Tiesenhausen 1830. aastal mõisa 5400 rubla eest Magnus Dorfeile pantis. See loovutas mõisa 5500 rubla eest koos kahe naabruses asunud ja Cērtene mõisast eraldatud talukohaga 12. septembril 1835 Alexander von Zoeckellile, kes sama aasta 19. septembril ka mõisa pärisomanikuks sai. 1859. aastal pantis too mõisa 12 520 rubla eest parun Leo Loudonile. See omakorda loovutas mõisa 20 000 rubla eest 1860. aastal vendadele Hugo ja Hermann von zur Mühlenitele. 1869. aastal sai Hermann 7600 rubla eest mõisa ainuomanikuks. 1677. aastal ta suri, jättes mõisa oma abikaasale Wilhelmine Florale ning lastele Johann Eduardile, Emilie Minnale, Carl Hermannile, Marie Annale ja Michael Hugole.

Mõisa suurus

1688. aastal oli mõisa suurus (koos Cērtene mõisaga ja Ikšele mõisaga) 6 ja 5/8 adramaad, 1734. aastal kuulus mõisatele 5 ja 1/8 adramaad. 1758. aastal oli mõisate pindala kaheksa adramaad, 1823. aastal 6 ja 7/17 adramaad. 1832. aastal oli mõisatel adramaid 6 ja 7/19. 1881. aastal oli adramaid 37/80, lisaks allus mõisale 71/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.

Agraarreformi ajal oli mõisa pindala 77 hektarit.