Vecbilska mõis
.jpg)
Vecbilska mõis (saksa keeles Alt-Bilskenhof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas. Praegu asub mõisasüda Lätis Smiltene piirkonnas Bilska vallas Bilskas.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Mõis moodustas algselt Jaunbilska mõisaga ühtse valduse. Mõis kuulus algselt Höwelnitele ja kandis nime Höwelshof. Poola võimu ajal sai selle omanikuks Theodor Bielsky; see tõi kaasa ka mõisa nime muutuse. Gustav II Adolf andis mõisa 1626. aastal lipnik Peter Cornelise omandisse. Too suri ilmselt järglasteta, ses 1644. aastal andis Kristiina mõisa Johann Kockenile (1596−1656). Aadliseisusse tõustes sai Johann Kockeni nimeks Johann Kocken von Grünbladt. Tema poeg Johann Kocken von Grünbladt (1634−1676) müüs 1670. aastal mõisa 5000 taalri eest Swante Bannerile (Banér). 1684. aastal konfiskeeriti mõis Kocken von Grünbladti pärijatelt, mis tähendas, et nad pidid ostusumma tagasi maksma, kuid nende valduses oli toona ainult 2450 taalrit. Vene võimud omakorda tagastasid konfiskeeritud mõisa, mis tähendas, et nad said tagasi üksnes osa mõisa maid elik Vecbilska mõisa, Bannerite osa jäi aga Jaunbilska mõisana riigimõisaks.[1]
Vecbilska mõisa esimene omanik oli seega 1722. aastast Gustav Kocken von Grünbladt (1676−1725). 1764. aastal müüs Carl Johann Kocken von Grünbladt (1743−1791) mõisa 6000 taalri eest oma isa õemehele Heinrich Johann von Tiesenhausenile (1715−enne 1786). Edasi päris mõisa Carl Johanni poeg Kocken von Grünbladt. See loovutas 1832- aastal mõisa 17 750 taalri eest Magnus Wilhelm von Lilienfeldile (1799−1874), kes 1841. aastal ka mõisa pärisomanikuks sai. Too suri 1872. aastal ja jättis mõisa oma testamendis Magnus Samuel Carl Georg von Torklusele (1823−1884), kes selle 1881. aastal siis 65 000 hõberubla eest Charlotte von Hansenile müüs.[2] Aastatel 1901−1920 oli mõisa viimaseks omanikuks hiilguslik vürst Paul Iwan Lieven (1875−1963).
Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 3ja 3/8 adramaad, sellele allus 80 mees- ja 112 naishinge.[3]
1641. aastal oli mõisa suurus (koos Jaunbilska mõisaga) 2 ja 38 adramaad, 1688. aastal oli mõisate suurus 9 ja 1/2 adramaad. 1734. aastal kuulus mõisale kolm adramaad maad. 1758. aastal kuulus mõisale 3 ja 3/8 adramaad, 1823. aastal oli adramaid 4 ja 1/20.[4] 1832. aastal oli mõisal adramaid 4 ja 17/20, 1881. aastal oli neid aga 2 ja 13/80, lisaks allus mõisale 4 ja 12/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[5]
Agraarreformi ajal oli mõisa pindala 522 hektarit.[6]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, lk 276.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 403.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 274.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 274.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 401.
- ↑ Latviešu konversācijas vārdnīca. II. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 2402. sleja.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Sakk, Ivar. Läti mõisad. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2006. Lk 85.
Kirik: Smiltene Maarja kirik
Mõisad: Bānūži mõis | Biksēja mõis | Blome mõis | Cērtene mõis | Ikšele mõis | Jaunbilska mõis | Pāpiņase mõis | Rauda mõis | Smiltene kirikumõis | Smiltene mõis | Zeltiņi mõis | Vecbilska mõis