Mēri mõis

See artikkel on Palsmane kihelkonna mõisast; Eestis Võnnu kihelkonnas asunud Meeri mõisa kohta vaata artiklit Meeri mõis.

Mēri mõis (saksa keeles Mehrhof, läti keeles Mēru muiža, ka Mēra muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Palsmane kihelkonnas. Praegu asub see Lätis Smiltene piirkonnas Bilska vallas Mēri külas.

Ajalugu

Mõis oli varem Zoeckelli suguvõsale kuulunud Palsmane mõisa osa. 1743. aastal eraldati see iseseisvaks rüütlimõisaks ja selle omanikuks sai Heinrich Johann von Zoeckell (1695−1766). Aastal 1781 eraldati sellest Rauza mõis.^[1] Heinrichi järeltulijad valdasid mõisa 1902. aastani. Seejärel omandas valduse Riiast pärit Jakob August Häcker (1863−?).

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 1 ja 1/8 adramaad, sellele allus 189 mees- ja 262 naishinge.^[2]

Aastal 1758 oli mõisa suurus 1 ja 3/8 adramaad. Aastal 1823 oli selle suurus 7 ja 1/10 adramaad.^[3] Ka aastal 1832 oli mõisal sama adramaade arv, aastal 1881 oli neid aga 2 ja 51/80, lisaks allus mõisale 9 ja 3/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.^[4]

Mõisamaade võõrandamisel oli selle pindala 1464 hektarit.^[5]

Karjamõisad

Mõisa koosseisus oli Latase (Charlottenberg) ja Vijspuķe (Wiegehof) karjamõis; mõlemaid on mainitud 1816. aastal. 1778. aastal kuulus mõisale ka Rauza karjamõis, kuid 1781. aastal see eraldati ja sellest sai iseseisev rüütlimõis.

Mõisaansambel

Häärber ja kõrvalhooned

Mõisakompleks ehitati välja XIX sajandi lõpul. Erinevad kõrvalhooned (tallid, tõllakuurid, laudad, küün) moodustavad ühtse ansambli. Peahoone valmis aastail 1903–1906, selle lasi rajada toonane omanik Jakob August Häcker (1863−?). Hoone on kahe tiibhoonega, neist ühe juures asub ka nelinurkne torn.^[6] Majas asus Birzuļi põhikool, hoone ehitati kooli vajadusteks ümber aastal 1926.^[7] Aastal 2009 kool suleti, ent aastal 2011 rajati hoonesse Smiltene piirkonna muuseum.^[8]

Park

Peahoone juures on 12 hektari suurune terrassidel asuv park tiikide süsteemi ja saartega, mis rajati samuti XIX sajandi teisel poolel. Pargis on suur tamm, mis on võra suuruselt Baltimaade suurim.

Pildid

Peahoone 2012. aastal
Peahoone 2018. aastal
Mõisa katus
Ümaraken
Ukselink

Viited

↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 388
↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 275.
↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 270.
↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 386.
↑ Latviešu konversācijas vārdnīca. XIV. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 26 676. sleja.
↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. august 2018. Vaadatud 1. mail 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ "Smiltenes Novads". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. juuni 2017. Vaadatud 1. mail 2017.
↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. detsember 2016. Vaadatud 1. mail 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Kirjandus

Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885. Lk 388 [1].

Välislingid

Sissekanne Läti mõisate saidil; fotod (läti keeles)

[1] Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 388

[2] Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 275.

[3] Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 270.

[4] Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 386.

[5] Latviešu konversācijas vārdnīca. XIV. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 26 676. sleja.

[6] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. august 2018. Vaadatud 1. mail 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[7] "Smiltenes Novads". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. juuni 2017. Vaadatud 1. mail 2017.

[8] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. detsember 2016. Vaadatud 1. mail 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]