Mēri mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel on Palsmane kihelkonna mõisast; Eestis Võnnu kihelkonnas asunud Meeri mõisa kohta vaata artiklit Meeri mõis.

Mēri mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 52

Mēri mõis (saksa keeles Mehrhof, läti keeles Mēru muiža, ka Mēra muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Palsmane kihelkonnas. Praegu asub see Lätis Smiltene piirkonnas Bilska vallas Mēri külas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Zoeckelli suguvõsa aadlivapp

Mõis oli varem Zoeckelli suguvõsale kuulunud Palsmane mõisa osa. 1743. aastal eraldati see iseseisvaks rüütlimõisaks ja selle omanikuks sai Heinrich Johann von Zoeckell (1695−1766). Tema järeltulijad valdasid mõisa 1902. aastani. Seejärel omandas valduse Riiast pärit Jakob August Häcker (1863−?).

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 1 ja 1/8 adramaad, sellele allus 189 mees- ja 262 naishinge.[1]

Mõisamaade võõrandamisel oli selle pindala 1464 hektarit.[2]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa koosseisus oli Latase (Charlottenberg) ja Vijspuķe (Wiegehof) karjamõis; mõlemaid on mainitud 1816. aastal. 1778. aastal kuulus mõisale ka Rauza karjamõis, kuid 1781. aastal see eraldati ja sellest sai iseseisev rüütlimõis.

Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]

Häärber ja kõrvalhooned[muuda | muuda lähteteksti]

Mēri mõisa peahoone 2018. aastal

Mõisakompleks ehitati välja XIX sajandi lõpul. Erinevad kõrvalhooned (tallid, tõllakuurid, laudad, küün) moodustavad ühtse ansambli. Peahoone valmis aastail 19031906, selle lasi rajada toonane omanik Jakob August Häcker (1863−?). Hoone on kahe tiibhoonega, neist ühe juures asub ka nelinurkne torn.[3] Majas asus Birzuļi põhikool, hoone ehitati kooli vajadusteks ümber aastal 1926.[4] Aastal 2009 kool suleti, ent aastal 2011 rajati hoonesse Smiltene piirkonna muuseum.[5]

Park[muuda | muuda lähteteksti]

Peahoone juures on 12 hektari suurune terrassidel asuv park tiikide süsteemi ja saartega, mis rajati samuti XIX sajandi teisel poolel. Pargis on suur tamm, mis on võra suuruselt Baltimaade suurim.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 275.
  2. Latviešu konversācijas vārdnīca. XIV. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 26 676. sleja.
  3. http://www.irlaiks.lv/tourism/articles/article.php?id=4408126
  4. Smiltenes Novads
  5. http://www.smiltene.lv/smiltene_novada_muzejs

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885. Lk 388 [1].

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]