Jaunbilska mõis
.jpg)
Jaunbilska mõis (saksa keeles Neu-Bilskenhof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas. Tänapäeval asub mõisasüda Lätis Smiltene piirkonnas Bilska vallas.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Algul moodustas mõis Vecbilska mõisaga ühtse valduse. Mõis kuulus siis Höwelnitele ja kandis nime Höwelshof. Poola võimu ajal sai selle omanikuks Theodor Bilsky; see tõi kaasa ka mõisa nime muutuse. Gustav Adolf andis mõisa 1626. aastal lipnik Peter Cornelise omandisse. Too suri ilmselt järglasteta, sest 1644. aastal andis Kristiina mõisa Johann Rokenile. Aadlikuks saanud Johann Rokeni uus nimi oli Johann von Roken-Grünbladt. Tema poeg müüs 1670. aastal mõisa 5000 taalri eest Swante Bannerile. 1684. aastal konfiskeeriti mõis Grünbladtide pärijatelt, mis tähendas, et nad pidid ostusumma tagasi maksma, kuid nende valduses oli toona ainult 2450 taalrit. Vene võimud omakorda tagastasid konfiskeeritud mõisa, mis tähendas, et nad said tagasi üksnes osa mõisa maid elik Vecbilska mõisa, Bannerite osa jäi aga Jaunbilska mõisana riigimõisaks.[1]
1797. aastal andis Paul I mõisa major Blankennagelile. Kui see suri, päris mõisa Alexander von Stiernhielm. Too pantis 1837. aastal mõisa 50 000 rubla eest üheksaks aastaks Adam Florile. Too loovutas 26. jaanuaril 1844 pandiõigused 67 000 rubla eest Carl Adam Thomas Adolph von Stankiewiczile, kes sama aasta märtsis ka mõisa pärisomanikuks sai. Too pantis 1859. aastal mõisa Carl Georg Jacobile, müüs aga sama aasta aprillis mõisa 92 157 rubla eest Leo Loudonile. See pantis 1865. aastal mõisa 100 000 rubla eest Hermann von zur Mühlenile. Too ostis mõisa 1868. aastal vabaks, et see juba järgmisel aastal uuesti 14 500 rubla Hermannile pantida. Hermann suri 1877. aastal, järgmisel aastal ostsid tema pärijad Johann Eduard, Emilie Minna, Carl Hermann, Marie Anna ja Michael Hugo von zur Mühlenid mõisa 48 100 rubla eest omale pärisomandiks.[2]
Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 8 ja 3/8 adramaad, sellele allus 291 mees- ja 310 naishinge.[3]
1641. aastal oli mõisa suurus (koos Vecbilska mõisaga) 2 ja 38 adramaad, 1688. aastal oli mõisate suurus 9 ja 1/2 adramaad. 1734. aastal kuulus mõisale 8 ja 1/4 adramaad maad. 1758. aastal kuulus mõisale 8 ja 3/4 adramaad, 1823. aastal oli adramaid 8 ja 1/10.[4] 1832. aastal oli mõisal adramaid 8 ja 9/10, 1881. aastal oli neid aga 4 ja 67/80, lisaks allus mõisale 3 ja 61/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[5]
Agraarreformi ajal oli mõisa pindala 538 hektarit.[6]
Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]
Mõisa koosseisus oli 1816. aastal Seehofi karjamõis.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, lk 276.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 404.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 275.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 274.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 401.
- ↑ Latviešu konversācijas vārdnīca. II. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 2402. sleja.
Kirik: Smiltene Maarja kirik
Mõisad: Bānūži mõis | Biksēja mõis | Blome mõis | Cērtene mõis | Ikšele mõis | Jaunbilska mõis | Pāpiņase mõis | Rauda mõis | Smiltene kirikumõis | Smiltene mõis | Zeltiņi mõis | Vecbilska mõis