Avanduse mõis

Avanduse mõis on rüütlimõis Virumaal Simuna kihelkonnas. Nüüdisajal jääb endine mõisasüda Lääne-Viru maakonda Väike-Maarja valla territooriumile.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Avanduse mõisa (saksa keeles Awandus) on esmamainitud 1494. aastal, mil ta kuulus Taubedele. 17. sajandil läks mõis Fockide valdusse.

1849. aastal ostis krahv Friedrich Benjamin von Lütke haagikohtunik Theodor von Schwebsilt 110 000 rubla eest Avanduse mõisa koos Orguse karjamõisaga. Mõisa juurde kuulusid selle ajal ka jahuveski, saeveski, sepapada, aidad, piimaruum, viinavabrik ja Simuna kõrts. Kuna F. B. von Lütke ise resideeris algul Peterburis, korraldas mõisa asju tema sõber, Roela mõisnik Ferdinand von Wrangell. Hiljem elas F. B. von Lütke kuni surmani Avandusel.

1882. aastal läks mõis Bremenite valdusse (kellele kuulusid ka Pudivere, Võivere, Venevere, Orguse ja Kapu mõis): Venevere mõisa rentniku Ernst von Bremeni, seejärel selle vennapoeg Tuve von Bremenile ja mõisa viimane omanik oli 1888/1889. aastast kuni 1919. aasta maareformiga mõisa võõrandamiseni Konstantin Karl von Bremen. K. von Bremenile kuulusid ka Koeru kihelkonnast Kapu mõis, 1911. aastast Võivere ja Pudivere mõis, mis koos Orguse ja Liinemõisa karjamõisaga moodustasid ühe suurema maavalduse Lääne-Virumaal.

1913. aastal kuulusid mõisale järgmised ettevõtted: jahu- ja saeveski (vesiveski), auru jõul töötav viinavabrik, lubjaahjud ja kivimurd Võiveres, tõrvaahi Orgusel. Mõisamajanduses tegeldi veise- ja tõuhobuste kasvatamisega, metsamajanduse ja aiandusega.

Mõisahoone[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese uhke mõisahoone, häärberi lasi ehitada Rootsi kindraladjutant, hilisem Sagadi mõisnik Gideon von Fock (1679–1684), kuid see põletati Põhjasõjas.

Siiani säilinud mõisa ülipikk ja liigendatud historitsistlik peahoone on ehitatud mitmes järgus ning on saanud oma lõpliku kuju 20. sajandi algul. Mõisahoone vanim osa on hoone parempoolne ots, mis on 1760. aasta paiku ehitatud kahekorruseline barokne kiviehitis. 19. sajandil lisati peahoone vasakule tiivale mitmeid juurdeehitusi.

1899–1902 väldanud viimase ümberehituse autor oli arhitekt Rudolf von Engelhardt. Sellega liideti hoonega ka vasakul paiknenud vana valitsejamaja, mis ehitati põhjalikult ümber. Selle tulemusena kujunes omanäoline uusrenessansi sugemetega hoone, mis on osalt kahe-, osalt aga ühekorruseline.

Ajaloomälestisena kuulub mõisahoone riikliku kaitse alla. 1972. aastal, kui möödus 175 aastat F. B. von Lütke sünnist, siis paigaldati mõisahoone seinale 30. septembril 1972 F. Lütke mälestustahvel.

1955. aastani asus mõisas Põllutöö Rahvakomissariaadi Avanduse Põllunduskool, hiljem Simuna sovhoosi keskus. 2005. aastani asus hoones Avanduse vallavalitsus, kuid 2005. aastal liitusid Avanduse ja Väike-Maarja vald.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Avanduse mõis. Inventariseerimine. Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid
Avanduse mõisavalitsuse pitser
Avanduse mõis (Awandus). Rüütlimõis. Simuna kihelkond
Ajalooline Avanduse mõis sai uue peremehe, Virumaa Teataja, 2. november 2010