Arvi Tavast

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Arvi Tavast 2018. aastal

Arvi Tavast (sündinud 27. aprillil 1969 Tallinnas[1]) on eesti keeleteadlane (tõlketeoreetik ja terminoloog) ning ettevõtja. 2020. aasta septembrist on ta Eesti Keele Instituudi direktor.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

1993. aastal lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikooli arvutisüsteemide ja -võrkude süsteemiinsenerina. Magistrikraadi sai ta Tartu Ülikoolist 2002. aastal (tööga "Onomasioloogia ja semasioloogia vahekorrast oskuskeeles", juhendaja Mati Erelt).

Doktorikraadi sai ta Tartu Ülikoolist 2008. aastal (tööga "The Translator is Human too: A Case for Instrumentalism in Multilingual Specialised Communication" ["Ka tõlkija on inimene: mitmekeelse oskussuhtluse instrumentalistlik käsitlus"], juhendaja Mati Erelt). Oli järeldoktorantuuris Tübingeni ülikoolis kvantitatiivse lingvistika alal.[2]

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1995–1996 oli Tavast Eesti Informaatikafondi (Informaatikakeskuse) infotehnoloogia terminite standardimise töörühma sekretär ja 1997–2000 sama töörühma juhataja. 1995–2001 oli ta ajakirja Arvutimaailm toimetaja, 2000–2006 eesti keele spetsialist Microsoftis.

2002. aastast on ta töötanud Tallinna Ülikoolis (algul lektorina, hiljem kirjaliku tõlke dotsendina) ja 2005. aastast ka Tartu Ülikoolis (algul filosoofiateaduskonna teadurina, hiljem eesti keele dotsendina), õpetades tõlketeooriat ja terminoloogiat.[3] 2011–2013 oli Tavast Eesti Keele Instituudis (EKI) keeletehnoloogia osakonna juhataja. Tegeleb Eesti Keele Instituudi uue sõnastikusüsteemi Ekilex arendusega.

19. juunil 2020 valiti Tavast Eesti Keele Instituudi direktoriks, tema viieaastane ametiaeg algas 1. septembril 2020.[4]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

"Arvutikasutaja sõnastik"[muuda | muuda lähteteksti]

Arvi Tavast on koos Vello Hansoniga koostanud 1996. aastal ilmunud "Arvutikasutaja sõnastiku: inglise-eesti" (toimetaja Ustus Agur), millest sai nii populaarne eestikeelse IT-terminoloogia allikas, et paberkandjal ilmus sellest veel mitu ajakohastatud ja uute märksõnadega täiendatud trükki (1999, 2003, 2008) [5]. Sõnastikust tehti ka elektrooniline versioon, mis 2005. aastal täiendatuna on kõigile vabalt saadaval Keeleveebis.[6].

Tõlkeõpik[muuda | muuda lähteteksti]

Muid publikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Arvi Tavast on Roman Tavasti pojapoeg ning ta jätkab vanaisa rajatud ja isa taastatud ettevõtte OÜ Roman Tavast juhtimist.[8]

Ta on olnud kaks korda abielus, teisest abielust on tal pojad Ottomar ja Norman.[9]

Harrastused[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 2005–2015 kuulus Vabatahtlikku Reservpäästerühma. Tegeleb triatloni, akrojooga, rahvatantsu ja motomatkamisega. Tema moto on "Kahtlen kõiges, eriti ilmselgetes asjades."[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Arvi Tavast Eesti Teadusinfosüsteemis Muuda Vikiandmetes (vaadatud 04.06.2014).
  2. Arvi Tavast Eesti Teadusinfosüsteemis Muuda Vikiandmetes (vaadatud 16.06.2020).
  3. Arvi Tavast Eesti Teadusinfosüsteemis Muuda Vikiandmetes (vaadatud 04.06.2014)
  4. Eesti Keele Instituudi uueks juhiks saab Arvi Tavast, 19. juuni 2020
  5. Vello Hansoni ja Arvi Tavasti "Arvutikasutaja sõnastik" andmebaasis ESTER, vaadatud 10.08.2018.
  6. "Arvutikasutaja sõnastik" Keeleveebis
  7. Paberraamatuna Arvi Tavast, Marju Taukar "Mitmekeelne oskussuhtlus" (vaadatud 07.03.2015)
  8. Jaanus Vogelberg. Tavastite pere lugu: ellu äratati eestiaegne ehtefirma. Delfi, 25.01.2018
  9. Arvi Tavasti veebileht. Vaadatud 19.06.2020.
  10. Arvi Tavasti veebileht. Vaadatud 19.06.2020.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]