Keelenõuanne

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Keelenõuanne on Eesti Keele Instituudi riigieelarvelise keelenõu projekti „Keelehoole” väljund. Küsimustele vastatakse telefoni, kirja ja meili teel. Keelenõuanne on tasuta.

Vastatakse küsimustele, mis puudutavad eesti üldkeele kasutust:

  • õigekirja (suur ja väike algustäht, kokku- ja lahkukirjutamine, kirjavahemärgid, nimede õigekiri jne),
  • vormiõpetust (sõnade käänamist, pööramist ja võrdlemist),
  • sõnamoodustust (tuletust ja liitmist),
  • sõnatähendusi,
  • lausestust, sõnastust jm.

Püütakse ka vastata terminiküsimustele (uute terminite loomine, terminivariantide valimine, terminirühmade korrastamine, terminitähendused jpm).

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

EKI keelenõuande ametlikuks alguseks loetakse 12. augustit 1966, mil küsimusi ja vastuseid hakati dokumenteerima ning pandi alus kõigile kättesaadavale elektroonilisele keelenõuannete andmebaasile (keelenõuannete arhiivile ja keelenõuvakale).

Alates 25. augustist 2005 avaldatakse Eesti Keele Instituudi keelenõuande kodulehel ka temaatilisi keelenõunuppe, mis kujutavad endast laiendatud keelenõuandeid nii igihaljaste keeleküsimuste kohta kui ka päevakohastel teemadel.

Keelekorraldajad[muuda | muuda lähteteksti]

Tasuta keelenõutelefonil (631 3731) vastavad keeleküsimustele EKI staažikad keelekorraldajad, lisaks peakeelekorraldaja Peeter Pällile ka näiteks Tiina Leemets, Argo Mund, Sirje Mäearu, Maire Raadik, Tuuli Rehemaa jt.

E-keelenõu[muuda | muuda lähteteksti]

E-keelenõu on EKI digitaalsetel keeleressurssidel põhinev ühispäringuportaal, mille tehniline lahendus tehti teoks tänu riikliku programmi "Eesti keeletehnoloogia 2011-2017" raames 2013. aastal rahastatud projektile. E-keelenõu peaeesmärgiks on pakkuda keelekasutajatele intuitiivselt lihtsal viisil vastuseid keelealastele küsimustele, näiteks sõnade normingukohasus, vasted teistes keeltes, selgitused, etümoloogia, kasutusinfo jms. Lisaks juba varem digiteeritud sõnaraamatutele ning keelenõuannete ja muudele andmebaasidele lisati 2015. aastal e-keelenõu päringuressursside hulka rohkesti lisainfot pakkuv "Võõrsõnade leksikon".

E-keelenõu on mõeldud iseseisvate keelepäringute tegemiseks igasuguse tasemega keelekasutajatele, on ülevaatlik ning hoiab tublisti kokku nii keelenõuotsijate kui ka keelekorraldajate aega. Keelekorraldajad pole seal reaalajas vastamas, vaid vajadusel saab neile samalt veebilehelt saata kirjalikke keeleküsimusi, millele keelekorraldajad vastavad õige pea meili teel.

Eesti kirjakeele normi alus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2014 on "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013" [1].


Vikipeedia küsimused ja vastused Keelenõuandele: vt Vikipeedia:Keelenõuanne.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]