Arutelu:Vastupanutegevus Eesti NSVs
Pealkiri[muuda lähteteksti]
Minu meelest see pole hea pealkiri. Andres 4. detsember 2008, kell 08:13 (UTC)
- Paku mingi parem.--Oktav 4. detsember 2008, kell 15:02 (UTC)
- Ma ei oska paremat pakkuda, aga sellise pealkirja alt ei oska keegi otsida. Andres 24. detsember 2008, kell 10:36 (UTC)
Halb pealkiri. Andres 2. oktoober 2009, kell 08:11 (UTC)
Halb pealkiri. Andres 23. oktoober 2009, kell 06:36 (UTC)
Halb pealkiri. Andres 16. mai 2010, kell 19:30 (EEST)
Halb pealkiri. Andres 20. mai 2010, kell 20:14 (EEST)
- Kas pealkirjaks võiks olla Vastupanuliikumine Eestis peale II Maailmasõda ?
- suwa 16. märts 2011, kell 09:07 (EET)
- Minu meelest see ei ole ka parem. Andres 16. märts 2011, kell 09:17 (EET)
- Kas su arvates praegune pealkiri ei kajasta kirjutise sisu?,
- või teeb seda ebapiisavalt või vale nurga alt? Ehk kirjutad kaks lauset?
- suwa 16. märts 2011, kell 11:26 (EET)
- Liiga kohmakas, nagu praegunegi pealkirja. Entsüklopeedias tuleks kasutada loomulikke pealkirju. Kui loomulikku pealkirja pole, siis tõenäoliselt pole ka niisuguse teemaga artiklit tarvis. Andres 16. märts 2011, kell 13:17 (EET)
- Võibolla tuleks siinne artikkel pealkirjastada Vastupanuvõitlus Eesti NSV-s? Ursus scribens (arutelu) 27. september 2018, kell 19:01 (EEST)
- Liiga kohmakas, nagu praegunegi pealkirja. Entsüklopeedias tuleks kasutada loomulikke pealkirju. Kui loomulikku pealkirja pole, siis tõenäoliselt pole ka niisuguse teemaga artiklit tarvis. Andres 16. märts 2011, kell 13:17 (EET)
Palun pealkiri parandada: Vastupanutegevus Eesti NSV-s. 2001:7D0:87FA:6380:20AD:8185:20E3:DCFA 10. mai 2016, kell 20:17 (EEST)
- Miks? Vale see ei ole, sest "Eesti keele käsiraamatus" öeldakse: "Suurtähtlühendeis võib sidekriipsu soovi korral ära jätta." Andres (arutelu) 10. mai 2016, kell 21:55 (EEST)
- Muidugi mitte. Pidasin silmas stiililist ühtsust. Võib ära jätta, aga kumba Vikipeedias eelistada? 2001:7D0:87FA:6380:20AD:8185:20E3:DCFA 10. mai 2016, kell 23:24 (EEST)
- Vikipeedias ei saa vist stiililist ühtsust saavutada. Andres (arutelu) 11. mai 2016, kell 01:01 (EEST)
- Muidugi mitte. Pidasin silmas stiililist ühtsust. Võib ära jätta, aga kumba Vikipeedias eelistada? 2001:7D0:87FA:6380:20AD:8185:20E3:DCFA 10. mai 2016, kell 23:24 (EEST)
allikad[muuda lähteteksti]
Säilinud arhiividokumentide ja muude allikate kaudu olen selgitanud
? Andres 23. oktoober 2009, kell 06:36 (UTC)
poliitilised protsessid[muuda lähteteksti]
Kuhu need poliitilised protsessid läksid? Andres 3. märts 2010, kell 19:07 (UTC)
Eestist illegaalne lahkumine ja mittetagasitulek välisreisilt[muuda lähteteksti]
Igasugune väljaränne pole poliitiline pagulus.
See osa nõuaks vähemalt mingitki märkust selle kohta, et mitte igasugune lahkumine Eestist ei pruukinud olla seotud vastupanutegevusega. Artikli üldpealkirja üle tasuks mõtelda. Sest see on mõneti kahemõtteline. --Brita 29. mai 2010, kell 18:56 (EEST)
- Tõepoolest. Eriti sobimatu on nende tuntud juveeliröövlite nimetamine vastupanutegelasteks. --Epp 17. veebruar 2011, kell 05:32 (EET)
- Leian ka, et välismaale põgenemine ja ärahüppamine ei ole vastupanutegevus. Andres (arutelu) 26. aprill 2016, kell 14:18 (EEST)
- Tõstaks selle peatüki arutelulehele. 2001:7D0:87DF:1701:89B0:CA30:6FD7:CBEF 26. aprill 2016, kell 17:54 (EEST)
- Leian ka, et välismaale põgenemine ja ärahüppamine ei ole vastupanutegevus. Andres (arutelu) 26. aprill 2016, kell 14:18 (EEST)
Tõstan selle siia. See teema peaks olema mõnes muus artiklis. Pealegi tunduvad näited olevat juhuslikud. Andres (arutelu) 26. aprill 2016, kell 18:29 (EEST)
Eestist illegaalne lahkumine ja mittetagasitulek välisreisilt[muuda lähteteksti]
Säilinud arhiividokumentide ja muude allikate kaudu on välja selgitatud, et aastail 1947–1989 oli vähemalt 15 õnnestunud põgenemise juhtu, mille käigus suutis Eestist Läände põgeneda umbes 45 inimest. Ebaõnnestunud üritustes osalenud inimeste arvu hindab antud temaatikat uurinud Jaak Pihlau samal perioodil umbes 150 inimesele. 1990. aastal tõi tollane Eesti NSV KGB ülem Rein Sillari Päevalehes ära andmed, et aastatel 1970–1989 algatati kriminaalasi riigipiiri ebaseadusliku ületamise või selle katse eest 78 inimese suhtes[1].
- 1947. aastal põgenes Gotlandi saarele kalatraaler Merituul koos üheksaliikmelise eestlastest meeskonnaga. Kapten Priidu Põld pöördus Rootsi luuregrupi koosseisus 1951. aasta sügisel salaja Eestisse tagasi ja langes Põõsaspea neeme juures lahingus piirivalvuritega.
- 1948. aastal kadus Lõuna-Rootsis Karlshamni sadamas Nõukogude kaubalaevalt Aurelia 19-aastane koristaja-puhvetipidaja Daisy Umnova.[2]
- 1948. aastal toimus põgenemine Rootsi kalatraaleril Merisilm. Kuuest meeskonnaliikmest ainult kapten Eduard Soorsk ja traalmeister olid eestlased. Kolmanda eestlasena õnnestus põgeneda laeval "jänesena" kaasa sõitnud kapteni sõbral, keda piirivalve ei avastanud.
- 31. märtsil 1950 põgenes Rootsis Västeråsi sadamas Nõukogude aurikult Tosno äsja Tallinna Merekooli lõpetanud madrus Enno Kustin.[2]
- 1955. aasta märtsis suutis 20-aastane Manivald Rästas end peita Inglismaale sõitva kaubalaeva trümmi, kurnav reis laeva trümmis lõppes Thamesi suudmes Gravesandi sadamas.
- 1955. aastal põgenes Saaremaalt Eduard Õun koos naise ja ämmaga ning jõudis õnnelikult Rootsi Färösundi sadamasse.
- 22. mail 1956 jäi mootorlaeva Jarensk neljas mehhaanik Heino Halling Kristiansandi sadamas Lõuna-Norras linnaekskursiooni ajal maale ning palus poliitilist varjupaika.[2]
- 1957. aastal jõudis Läände jaht Muhu, mille üks põgenikest oli mitmekordne NSV Liidu meister purjetamises ja jääpurjetamises Eugen Adrik. Tallinna–Klaipeda purjeregati käigus kasutas Muhu meeskond ära udu ja tormi ning koos kahe kaaslasega jõuti Rootsi.
- 10. oktoobril 1960 saabus New Yorki ÜRO täiskogule reisilaeval Baltika Nikita Hruštšov. Istungjärgu ajaks sadamasse ootama jäänud laevalt “hüppas ära” Viktor Jaanimets.
- 8. augustil 1962 kadus Prestoni sadamas Inglismaal kaubalaevalt Jarensk linnaskäigul Priido (Frido) Ellam. Kaks kuud hiljem põgenes laevatrümmis Taani tema vend Lermont Ellam.
- 1978. aastal põgenes väikesel kummipaadil üle Soome lahe Koplis spordiroodus aega teeninud noor purjesportlane Mart Vahter.
- 1982. aastal ei naasnud turismireisilt Prantsusmaale ENSV Kultuuriministeeriumi teatrite valitsuse juhataja, partei algorganisatsiooni sekretär Aarne Vahtra.[3]
- 1984. aastal põgenesid neljakesi kummipaadiga Karepa rannast Andre Hildebrandt, Alex Lepajõe, Raivo Roosna ja Harry Gelštein.
- 1984. aastal põgenesid välisreisil Leila Miller ja Valdo Randpere.
Vastupanutegevus Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis oli NSVL-i ajaloolaste termin okupeeritud Eestis toimud erinevatele vabadusvõitluse vormide kohta, mis toimusid nii relvastatud kui ka kodanike rahumeelsete meeleavalduste korras
- Kas tõesti NSVLi ajaloolased kasutasid niisugust terminit? Ja kas siis artikkel räägib terminist? Andres (arutelu) 26. aprill 2016, kell 13:32 (EEST)
- Nüüd on palju parem, aitäh! Andres (arutelu) 26. aprill 2016, kell 16:13 (EEST)
Katkine link 5[muuda lähteteksti]
Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.
- http://www.okupatsioon.ee/koostoo/eol/
- In Vastupanutegevus Eesti NSVs on 2013-06-24 14:09:25, 403 Forbidden
- In Vastupanutegevus Eesti NSVs on 2013-07-07 21:23:31, 403 Forbidden
--MastiBot (arutelu) 8. juuli 2013, kell 00:23 (EEST)
Genf-49[muuda lähteteksti]
Kust on pärit see väide: "1989. aastal moodustati liikumine Genf 49, mis propageeris Eesti elanike keeldumist asuma ajateenistusse NSV Liidu relvajõududesse, kui Eestit okupeeriva riigi teenistusse. Liikumisega kaasaläninud ajateenistuskohuslasi oli ca 8 000 meest."
- ↑ Üle mere vabadusse ehk paadipõgenemised aastatel 1945-1984
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Eestlaste põgenemised Läände: ärahüppajad I, Jaak Pihlau, Tuna 2003/1
- ↑ Pilk ajalukku: MÖÖDUNU RÄIGED VARJUD, Eesti Elu, 7. jaanuar 2011