Arutelu:Vabadussõjalased

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kas oleks ehk parem pealkiri "Vabadussõjalased"? Andres 22. november 2006, kell 14:37 (UTC)

Võiks küll olla Vabadussõjalased ning Vapsidelt ümbersuunamine. Valju 22. november 2006, kell 14:38 (UTC)
Võitluses, 1. mail 1931, nr. 1, lk. 2 on öeldud: Eesti 80-tuhandeline vabadussõjalaste mass on väga mitmeilmeline, ka väga mitmesuguste poliitiliste kuuluvuste ja maailmavaadetega. Järelikult vabadussõjalane võib olla ka vabadussõja veteran, kes kuulub mõnesse teise erakonda, ja vaps ei pruugi olla Vabadussõja veteran. Mingil ajal tuleks mõisted lahku viia. --IFrank (arutelu) 2. märts 2014, kell 20:31 (EET)
Nojah, aga kui me tahame kirjutada Vabadussõja veteranidest, siis me ei pea seda sõna kasutama. Piisab täpsustusmärkusest. Andres (arutelu) 2. märts 2014, kell 20:43 (EET)

Vabadussõja nimetuse tarvitamise seadus (SK I 1938, 6, 8):[muuda lähteteksti]

§ 6. Keegi ei või end nimetada vabadussõjalaseks või nimetada end nõnda, et see võiks viia arvamisele, et ta on võtnud osa Vabadussõjast, kui ta pole võtnud osa Vabadussõjast või kui ta ei oma õigust Vabadussõja mälestusmärgi kandmiseks.

Keelatud on kolmandail isikuil või trükitooteis nimetada isikuid, kes pole võtnud osa Vabadussõjast või kes ei oma õigust Vabadussõja mälestusmärgi kandmiseks, vabadussõjalasteks või mõne sellise nimetusega, mis võiks viia arvamisele, et nimetatavad isikud on võtnud osa Vabadussõjast.

Samuti on keelatud tarvitada Vabadussõja või vabadussõjalase või mõnda muud neist tuletatud nimetust igasuguste poliitiliste liikumiste ja organisatsioonide ning trükitoodete kohta, kes endale võtnud või kelle kohta üldiselt tarvitati seda nimetust.

See seadus tuleks ka ära mainida.

Artiklis Jaan Tõnissoni neljas valitsus väidetakse, et "vaikiv ajastu" algas 21. oktoobril 1933: 21. oktoobril astus ametisse astus Konstantin Pätsi moodustatud üleminekuajajärguvalitsus ja Eestis algas nn. vaikiv ajastu.[1].

Artiklis Vaikiv ajastu on teine algusaeg. Andres 30. oktoober 2008, kell 11:57 (UTC)

Vabadussõjalasi vabadussõdalaste kaudu defineerida minu meelest ei saa. Andres 27. mai 2009, kell 11:11 (UTC)

Vapside vaenlased[muuda lähteteksti]

Umbes kell 12.30 saadetakse hoones viibivale isamaaliidu kongressi käsk 10 minuti jooksul valitsuse liikmeid ja erinimekirjas nimetatud isikid välja anda.

Selleks peavad 5-minutilise vaheaegadega ilmuma 3-liikmelistes gruppides ... läbi suveaia värava juurde: 1) K. Päts, J. Laidoner ja K. Eenpalu, 2) Selter, Lill ja Sternbeck, 3) Talts, Müller ja Seljamaa, 4) kindralid Orasmaa, Brede ja Reek, 5) Ad... Pitka, Kukke, Tenson, 6) kol. Junkur, Veermaa ja Soomann, 7) Kirsimägi, Eiskopp ja Oidermaa, 8) politseiametnikud vanemast assistendist ja komissarist alates ja kõrgemad, 9) kõik poliitilise politsei ametnikud jne. ... Ühtlasi antakse hoiatus, et kui see käsk täitmist ei leia – algab kohe tähtaja möödumisel Estonia hoone pommitamine."

"Estonia" vallutamise kohta käiv operatiiv-päevakäsk nr. 1, Uus Eesti, 9. detsember 1935, nr. 83, lk. 2. --Improvisaator 30. mai 2009, kell 12:24 (UTC)

Vapside mässukatse ajalehes "Võitleja"[muuda lähteteksti]

Kas "vaps" on sõimusõna? Rahvaleht, 30. november 1936, nr. 140, lk. 7. Viljandi 2. jaoskonnakohtuniku ja Viljandi Ringkonnakohtu otsused, mis tekitavad küsimuse, millist sõna on õige selle poliitilise liikumise suhtes kasutada. --IFrank (arutelu) 13. oktoober 2013, kell 01:00 (EEST)

1936. a 7. detsembri "riigipööre"[muuda lähteteksti]

Ma ei saa aru, miks ei või selle juurde lisada, et tegu oli "põhiseadusevastaselt riigipöördega võimule tulnud ebaseadusliku riigikorra likvideerimise ja põhiseadusliku korra taastamise kavaga"? Nii see ju sisuliselt oli. Kuidas saab riigipööret teha, kui riiki juhivad ebaseaduslikult riigipöördega võimule tulnud isehakanud valitsejad? --85.253.62.31 19. november 2013, kell 23:09 (EET)

Konstantin Pätsi viies valitsus nimetati ametisse V Riigikogu poolt 21. oktoobril 1933 ja Konstantin Päts astus uue põhiseaduse kohaselt Riigivanema ülesannetesse 24. jaanuaril 1934. Kumbagi sündmust ei nimetatud siis riigipöördeks. Kui juhuslikule lendlehtedekirjutajale Tomingale viidates väita aksiomaatilise tõena, et oli ebaseaduslik ja oli riigipööre (kusjuures ta oma lendlehes keskendus mitte neile kuupäevadele, vaid 5. maile 1934), siis see ei ole objektiivne. Võib ju Tominga arvamuse ära märkida, aga mitte ilmeksimatu tõena. Võib-olla seitsmekümne aasta pärast leiutatakse ajalookirjanduses ka mingeid riigipöördeid, millest tänapäeval keegi midagi ei tea. 1934. aastal ei nimetanud keegi Pätsi ebaseaduslikuks, isegi Riigikohtu otsuse alusel oli ta seaduslik. Vabadussõja ajal lükati ka Eesti Asutava Kogu valimisi edasi, aga siis Tomingas millegipärast ei trükkinud lendlehte Pätsi valitsuse ebaseaduslikkuse paljastamiseks. Valitsus on riigi üks tunnuseid, ta ei saa mingil fiktiivsel kuupäeval laiali minna ja uksi kinni panna. Kui riigivõim arvab, et üks seaduse alusel tegutsev erakond rikub seadust, siis võib ta erakonna ära kaotada (lõplikult otsustab asja kohus), aga üks erakond ei või pidada end mingiks auks, mõistuseks ja südametunnistuseks ja otsustada valitsust ära kaotada. --IFrank (arutelu) 19. november 2013, kell 23:38 (EET)
Iga koolilaps teab, et Päts-Laidoner tegid 1934 riigipöörde. Pealegi jäid kõik Pätsi esitatud kõige rängemad vabadussõjalaste vastased süüdistused hiljem kohtus tõendamata ja vabadussõjalased karistamata. Seega oli ka tema kehtestatud kaitseseisukord tuginenud valel ja seega õigustühine. Kuid Päts oli konkuredid likvideerinud ja sai ainuvõimu. Pätsi pole kunagi valitud uue põhiseaduse järgi riigivanemaks, ta oli vaid ajutine valitsusjuht ja kuu aja pärast pidi alles toimuma uue põhiseaduse järgne riigivanema ja ka riigikogu valimised. Ei maksa siin levitada diktaator Pätsi Tõeministeeriumi koostatud "tõde". Ajad on muutunud kulla mees/naine. Või õigustad ka erakondade kaotamist, Postimehe sekvestri alla panekut, baasidelepingut jne.? Tol ajal hoiti rahvas tõe eest teadmatuses, täna me teame tõde. Aeg on seda avaldada. Soovitaks Sul näiteks lugeda ajakirja Tuna 2009 numbrit, kust saad lugeda kaasaegseid uuringuid vabadussõjalusest http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2009/2009-3_sisu.pdf --85.253.62.31 20. november 2013, kell 16:53 (EET)
Just sellised poliitiliselt korrektsed käibetõed, mida "iga koolilaps teab" ja mida järjest edasi korrutatakse, ongi kõige ohtlikumad. Kunagi "teadis iga koolilaps", et Päike tiirleb ümber maa ja nõidu tuleb põletada. Tänapäeval (eriti pärast Teist maailmasõda) on mingid muud käibetõed, mida ma siin nimetama ei hakka. Kohus mõistis süüdi vapsid, mitte Pätsi; seda ei suuda isegi William Tomingas ümber lükata. Ükski kohtuotsus ei ole tühistanud Eestis alates 1918. aastast kehtinud kaitseseisukorda (või tuleb seda väidet mõista nii, et Tallinnas on kaitseseisukord seaduslik, aga Kapa-Kohilas mitte?); kaitseseisukord kinnitati Riigikogu otsusega ja Riigikohtu otsuse motiividel 4. detsembrist 1936 on kaitseseisukord seaduslik. Ma ei tea, kes on "konkuredid", kui siin on mõeldud Riigivanema kandidaate, siis neid ei "likvideerinud" keegi (minu teada isegi Simeon Teppichit mitte). Konstantin Päts oli täiesti seaduslik Peaminister Riigivanema ülesannetes, mitte "diktaator", ja sellisena täitis kuni Riigivanema ametisseastumiseni kõiki Riigivanema ja Peaministri ülesandeid. Eesti Vabariigis pole kunagi olnud mingit "Tõeministeeriumi" (kas see on ka, "mida iga koolilaps teab"?; väga kummalisi asju õpetatakse tänapäeva koolis), ministeeriumide nimed on avaldatud Valitsemise korraldamise seaduses. Kas kõik digiteeritud Eesti ajalehed on "Tõeministeriumi" väljaantud? Ajad on juba 1940. aastast muutund olnud, paraku. Erakondade oligarhia kaotas 1933. aasta rahvahääletus, rahva tahet tuleb täita, mitte õigustada (vapsid tahtsid ka erakondi kaotada, nii et mõnikord langesid rahva soovid nende omadega kokku). Kui üks osaühing ei suuda oma rahaasjadega toime tulla ja maksujõuetuks muutub, peabki vastavate seaduste alusel riik vahele segama ja ta hooldamise alla võtma või laskma tal pankrotti minna. Ma ei õigusta baaside lepingut, Krakatau vulkaanipurset, katkuepideemiat, jääaega ega megafauna väljasuremist (ja üldse ei koida mulle, mis on sellel pistmist meie praeguse diskussiooniteemaga). Ma jälgin korrapäraselt kirjandust, Eino Saaremaa ja Kalev Jaigi tähtteosed olen ka läbi lugenud, mis siis? Sai pikk ja liigendamata jutt, aga loodan, et oli kasu. --IFrank (arutelu) 20. november 2013, kell 20:17 (EET)
Entsüklopeedia tegemisel ei huvita kedagi kellegi isiklikud arvamused või sümpaatiad-antipaatiad. Ajalugu uurivad ajaloolased ja ajaloolaste viimased seisukohad on siinjuures määravad. Seepärast tõingi vastava viite. Loe ja avarda oma silmaringi, muidu jääd lootusetult ajast maha ja kaitsed naeruväärselt neandertallaste seisukohti. Üldiselt võiks ikka viiteid tuua, niisama mulisemine on suht mõttetu. --85.253.62.31 21. november 2013, kell 21:56 (EET)
Määrav ei ole kellegi tagantjärele poliitiliselt korrektne "seisukoht", vaid faktid. Kui ei teata kõige lihtsamaid asju, ei ole seisukohtadest mingit kasu. Eesti ajal ei olnud "Tõeministeeriumi", link: http://www.hot.ee/seadustekogu/ski-4-1.html (trükitud allikad RT 1938, 37, 332 ja SK I 1938, 4, 1; kardan et Saaga viide on minu auväärse oponendi jaoks liiga keeruline, ei hakka siia panema). Tõeministeerium on Orwelli raamatust, aga see ei käi Eesti Vabariigi kohta (ma ei pea nii lihtsa asja kohta viidet andma). Eesti Vabariigis ei olnud "neandertallasi", need surid palju varem välja (mina ei pea selle kohta viidet tooma). Kaitseseisukord on fakt, aga kuidas keegi seda nimetab, on tema tõlgendus ja ei ole üldkohustuslik. Isegi kui me eeldame 8. detsembri 1935 (mitte 1936) sündmuste puhul mõlemapoolset bona fidest, ei saa keegi maha vaikida, et üks osapool (mitte Päts üksi) lähtus kehtivatest seadustest ja toimivatest seaduslikest institutsioonidest, teine aga mingitest endaleiutatud seadustest ja isehakanud "Rahvuskongressist". --IFrank (arutelu) 21. november 2013, kell 22:36 (EET)

Palun säilitada viisakat tooni. Andres (arutelu) 21. november 2013, kell 22:15 (EET)

Juudivastasus?[muuda lähteteksti]

Kaitstes koeri, ei huvita linnasaksu aga nähe, et meil palju noori inimesi nälgivad ja samal ajal muulased ning juudid ei tea, milliste maisupaladega oma koerakesi nuumavad meie rahvalt liiakasuvõtmise teel väljapressitud rahadega? Juudid sõidutagu oma täisnuumatud koeri autodel samal ajal, kui jalutud invaliidi peavad jalgsi komberdama! = Meie poliitilised erakonnad ja nende õige pale. Võitlus, 7. jaanuar 1933, nr. 1, lk. 4. --IFrank (arutelu) 7. aprill 2014, kell 17:59 (EEST)

Küll kuulus liitu ka mõni juut, nende seas Tallinna juudi ärimehe Maljavski poeg[1], Rake vapside juht oli juut Andres Kofkin[2] ja liikumist toetasid isegi mõned juudi ärimehed. Nagu on öeldud ajalehes Vaba Maa: Vabside juudivastasus oli määratud ainult liikumise "väiksemate vendade" ja laiemate rahvahulkade seas demagoogia tegemiseks, tegelikult olid aga "vüüreritel" enestel juutidega ligemad sidemed[3].

Võtsin selle välja, sest väidete allikas ebausaldusväärne - vapside konkurentpartei väljaanne - ja üritab selgelt vapse halvas valguses näidata. Seejuures on huvitav, et vanas artikliversioonis olid need näited pandud kinnitama tõdemust, et vapside liikumises juudivastasust ei olnud, kuid esimeses viidatud ajaleheloos on hoopis kirjas, et kohati sarnanes nende juudivastasus lausa Hitlerile. --Minnekon (arutelu) 8. aprill 2019, kell 11:17 (EEST)

[1] [2] [3]

Vaps kui sõimusõna[muuda lähteteksti]

"Vapsi"-sõna eest 100 krooni trahvi. Rahvaleht, 16. oktoober 1936, nr. 121, lk. 1. --IFrank (arutelu) 13. aprill 2014, kell 15:41 (EEST)


20. oktoobril 1932 ütles Riigikogu esimees Jaan Tõnisson: "Tehakse kaikamehed juba ette mingisugusteks rahvuslikkudeks kangelasteks, provotseerides neid sellega tegudele, mis võiksid kujuneda rahvuslikuks enesetapmiseks." = "Kaikameeste ülistamine viib rahvuslikule enesetapmisele." Vaba Maa, 21. oktoober 1932, nr. 248, lk. 3. --IFrank (arutelu) 15. aprill 2014, kell 21:09 (EEST)


Tundub, et siin on poliitiliselt motiveeritud redigeerimissõda. Andres (arutelu) 8. jaanuar 2017, kell 22:52 (EET)

Seos Töörahva Ühise Väerinna valimisvõiduga (?)[muuda lähteteksti]

Jaanuaris 1934 toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel sai vapside valimisorganisatsioon "Vabadussõjalaste Rahvaliikumine" kokku 10,7% häältest, sh linnades 41,2% ja saadikukohtade enamuse Tallinnas, Narvas ja Tartus, korrates nii Töörahva Ühise Väerinna võitu 1923. aasta kohalike omavalitsuste valimistel.

Kuidas seda mõista? Kas TÜR oli tõesti omal ajal sama edukas kui vapsid 1934?Miacek (arutelu) 25. juuni 2019, kell 20:34 (EEST)

Ma ei näe sellisel võrdlusel mõtet. Väerind oli 1923 küll kõige popim linnades, aga mitte nii suure ülekaaluga kui vapsid. Ei tea, miks neid eriliselt välja tooma peaks.--Minnekon (arutelu) 25. juuni 2019, kell 22:12 (EEST)

Välja võetud[muuda lähteteksti]

Anonüüm on välja võtnud viidatud teksti. Vt Eri:Diff/5270863--Estopedist1 (arutelu) 8. juuli 2019, kell 11:17 (EEST)

  1. 1,0 1,1 Juudi noormees vabsiks! Vaba Maa, 16. veebruar 1934, nr. 39, lk. 3.
  2. 2,0 2,1 Tagandamised Järva malevas. Vaba Maa, 17. märts 1934, nr. 64, lk. 3.
  3. 3,0 3,1 Vabside vekslid liikvel. Vaba Maa, 19. aprill 1934, nr. 90, lk. 1