Konstantin Kirsimägi

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Konstantin Kirsimägi (kuni 1935. aastani Konstantin Kirschberg) (14. jaanuar 1902 Põlgaste vald Võrumaa12. juuli 1941 Moskva) oli Eesti politseinik, Politseitalituse abidirektor 1940. aastal.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Konstantin Kirschberg sündis Võrumaal Põlgaste vallas, õppis Põlva kihelkonnakoolis ja Tartu Kommertsgümnaasiumis ning Tallinna Poeglaste Reaalgümnaasiumis.

K. Kirsimägi võttis osa Eesti Vabadussõjast, liitudes 1919. aastal Kaitseliidu Põlva malevaga[viide?], pärast sõja lõppu jätkas ta teenistust kaitseväes üleajateenijana.

Aastatel 1924–1928 õppis ta Tartu Ülikooli Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas ja läbis 1928. aasta kevadel Politseikooli kõrgema klassi stuudiumi.

1928. aasta suvel pärast Politseikooli lõpetamist asus K. Kirsimägi tööle kriminaalpolitsei assistendina Viljandis, alates 1929 määrati ta abikomissariks Tartus, alates 1932. aastast aga kriminaalkomissariks Valgasse.

25. juunil 1933 nimetati ta poliitilise politsei komissariks Pärnus ja 1935. aasta aprillist kuni novembrini oli ta poliitilise politsei komissar Tartus, sama aasta 16. novembril nimetati Politsei Peavalitsuse poliitilise politsei inspektoriks[1], 1938. aasta 19. maist[2] sai ta Siseministeeriumi Politseitalituse abidirektoriks.

Konstantin Kirsimägi vahistati nõukogude julgeolekuorganite poolt 23. juunil 1940 ja saadeti Moskvasse, kus NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegiumi otsusega 23. juunil 1941 mõisteti K. Kirsimägi süüdi "relvastatud võitluse eest Eesti revolutsioonilise liikumisega ja Punaarmee vastu suunatud spionaaži juhtimises" ning hukati mahalaskmise teel 12. juulil 1941.

Konstantin Kirsimägi rehabiliteeriti 7. aprillil 1992.

Konstantin Kirsimägi oli Korporatsioon Ugala vilistlane.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Poliitilise politsei uueks inspektoriks, Uus Eesti, nr. 58, 14 november 1935
  2. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 20., Riigi Teataja, nr. 51, 24 mai 1938