Arutelu:Tharapita

Teistest tähendustest

Taara on ka pakend. Andres 8. aprill 2006, kell 21.54 (UTC)

nii pakend ise ja ka pakendi kaal (bruto ja neto vahe) - Ahsoous 8. aprill 2006, kell 22.09 (UTC)

Taara oli ka Jurjevi jalgrattasõitjate seltsi, Vabadussõja-aegse suurtükiplatvormi [1] jne nimi.

Taara (Tara) ja Tarh (Thor) on veda-usu ja kogu valge rassi iidsed jumalad Skandinaaviast Indiani. Taara tammik, kust Kalev lenates tuli, asus Hyperboreas. Taara ja Tarh lõid Maa, andes sellele kosmilise nime Midgard. Iidne muinasjutt Kakuke on Maa loomise lugu. Taara ja Tarh küpsetasid ümmarguse kakukese Midgardi ja kakuke lipsas minema, edasi on Maad tabanud kataklüsmid (hunt, karu rebane - vast Mars). Taara (Kulkdnaise) kuju oli 3 m kõrge puhtast kullast ja süles istus tütar. Taara on ilmne Maria prototüüp. Vt ka

Золотая Баба - Великая Богиня Гипербореи 

https://www.youtube.com/watch?v=pMrdEAfj5JM&list=PL-DRnYKFez36pZ2K_qwhzGYWbxVoeSzom

India jumalus on Tāra. Andres (arutelu) 24. detsember 2014, kell 10:36 (EET)

Põhiarutelu alga

Tegelikult ma mõtlen, et artikli pealkiri võiks olla kas Taarapita või Tharapita, viimane jälle on ka üks eesti ansambel.--Boy 8. aprill 2006, kell 22.45 (UTC)

Jumala nimi on kas Taara või Tarapita. Nimekuju "Taarapita" ei ole. Pole ka kindel, kas tegu on ühe või sama jumalaga. Andres 9. aprill 2006, kell 11.02 (UTC)

Õige nimi on ikka Taara või Tarapita, aga mitte Tharapita või Taarapita. Arvatakse, et Taara on sama, mis Tooru.

Ja veel üldiselt võiks artiklite nimed kirjutada väikese algustähega, välja arvatud pärisnimed ja suurtähelised lühendid. Seega taara on pakend ja Taara on jumal.--Valju 9. aprill 2006, kell 11.08 (UTC)

Teen ettepaneku artikli pealkiri tagasi muuta.

Pealkirjades ei saa suuri ja väikesi tähti eristada. Selline tehniline võimalus on põhimõtteliselt küll olemas (vikisõnaraanatus see nii on), kuid paistab, et see pole otstarbekas. Andres 9. aprill 2006, kell 11.42 (UTC)

Tuginesin nimekuju valikul peaasjalikult Urmas Sutropi tööle (vt link atrikli lõpus), kes antud hetkel tundub olevat üks tõsiseltvõetavamaid autoreid.--Boy 9. aprill 2006, kell 12.19 (UTC)

Olgu, see on veenev. Andres 9. aprill 2006, kell 12.36 (UTC)

---

Lingid teiste rahvaste jumalanimede juures on minu meelest kahtlased: viitamine riigile või rahvale ei ole minu meelest kohane. Ja viited võiks panna jumalatele (jumalanimedele) enestele. Andres 26. juuli 2006, kell 05.39 (UTC)

Nimekuju Taarapita kuulen esimest korda. Õige on Tharaphita. (ei tea kuidas teistel aga minul lõunaeestlasena on sedapsi ka mugavam hääldada) M. J. Eiseni oletus, et nimi on pärit muinasgermaanlastelt võib olla tõene ja võib mitte. Mina kaldun pooldama, et nime ei laenatud germaanlastelt vaid nimel on üks ühine vanem päritolu ja jõudis erinevaid teid pidi nii germaanlaste kui maarahva juurde. Vastasel korral võiks oletada, et Tooru (mingi sugulasrahva) jumal on kah germaanlastelt pärit. :D

Ära peaks märkima ka selle, et osad uurijad (kahjuks olen unustanud nende nimed)peavad sõna "tharaphita" kahest osast koosnevaks - nimelt Thara avita. Ka see on üsna võimalik. --Hallsilm 22. november 2006, kell 12:42 (UTC)

Aga miks Sinu arvates on õige just nende H-tähtedega nimekuju? Ma võin eksida, aga kahe täishääliku ühend sõna alguses on läänemere-soome keeltes pigem erand ja tavaliselt on sellised kaashäälikuühendid pigem (loodus)hääli märkivates sõnades (prõks, pliks, plaks, kriuks), ainult võru ja setu murretes kohtab kaashäälikuühendeid sõna alguses (tsilk, tsiga, tsoll). Ka eesti mitmes murdes on ka laensõnades sõna algusest üks kaashäälik kadunud, näiteks Saaremaal või mulgi murdes on raana, raktor, liit, aga mitte kraana, traktor, pliit. H häälik T või P järel on minu arvates võimatu, ma ei oska tuua ühtegi näidet. Valju 22. november 2006, kell 13:01 (UTC)

Jah, see on eesti sõnades võimatu. Andres 22. november 2006, kell 13:03 (UTC)

Tehkem kõigepealt endale selgeks, kas otsime hääldust või grammatilist korrektsust või vastavust mingile kirjalikule allikale, kus sõna esimest korda äramärkimist leidis. Viimasel juhul ei teki mingit küsimust, eks? Kui grammatilist korrektsust ja vastavust läänemeresoome keelte reeglitele, siis lubage küsida, kas liivi ja võru kiilt räägivad tsuktsid? Kui soovime kirjapildis kajastada võimalikult täpset hääldust, siis tasuks meeles pidada, et seda sõna ei kuulnud kristlased mitte kabinetivaikuses ja vaikselt kõnelduna, vaid looduses kõva mitmehäälse hüüuna. Mina tegelen koos sõpradega väikestviisi eksperimentaalarheoloogiaga ning proovisime koos tuttavatega välja öelda sõna, ning soovitan üht asja teile enne kui hakkate tegelema ekspertlusega: Minge kuskile lagedamale kohta ja röökige sõna mitmekesi täiest kõrist ning las osa rahvast olla teises otsas, nii 100 m kaugusel ning kuulaku. Salvestage kui tahate. H täht on nii hüüdjate kui kuulajate jaoks olemas isegi kui proovida hoiduda h-tähe kasutamisest. Lihtsalt. --Hallsilm 26. november 2006, kell 09:00 (UTC)

Vikipeedia ei saa tugineda kasutajate originaaluurimustööle. Andres 26. november 2006, kell 09:04 (UTC)

Hallsilm! Nüüd sa astusid reha otsa! Liivi keeles pole sõnu kus esineb H-täht ega ka H-häälik, tähestikus on ta küll olemas, aga nii nagu läti keeleski, kasutatakse seda ainult võõrapäraste nimede kirjutamisel. Ka võru keeles ei esine H-häälikut ega tähte T või P järel. Erinevalt eesti kirjakeelest võib küll sõnaalguse T olla palataliseeritud. Ka inglise keeles ei esine H-häälikut T järel, vaid H-täht märgib, et temale eelnevat tähte hääldatakse tähestikujärgsest erinevalt (sh, zh, th, ph, ah, ...). Valju 26. november 2006, kell 09:57 (UTC)

Vikipeedia peaks tuginema faktidele, mitte isiklikule maitsele ja mõnede keelemeeste aavikulikele luuludele mispidi oleks õigem seda sõna kirjutada: võta loe Liivimaa kroonikat ja näed kuidas seda sõna kirjutatakse. --Hallsilm 26. november 2006, kell 09:10 (UTC)

Sellised allikad nagu "Liivimaa kroonika" vajavad tõlgendamist. Tõlgendamisel tuleb toetuda uurijate seisukohtadele, mis on trükis avaldatud. "Taarapita" on tõesti vaid ühe uurija seisukoht ning võib-olla me ei peaks seda järgima. Kuid eesti nimekuju "Tharapitha" ei poolda ükski uurija. Andres 26. november 2006, kell 09:35 (UTC)

Kui tahad asja sisuliselt arutada ning oma seisukohta kaitsta, siis pöördu näiteks Urmas Sutropi poole. Püüa oma seisukoht mõnes trükiväljaandes avaldada. Andres 26. november 2006, kell 09:37 (UTC)

Ei poolda ükski uurija? Kes laskis tõde jälle sedapidi paista? Paistab et sa oled korraldanud üldise ja täieliku uuringu teemal: "Mitu uurijat pooldab või ei poolda eesti nimekuju Tharapitha". Puhta kurjuse rõõmust palun sul kommenteerida-kinnitada oma uurimise tulemusi nüüd ja kohe või vaiki sel teemal igaveseks.

Vabandan selle väikese torke pärast ja loodan, et sa ei võta meievahelist vaidlust civitas dei versus civitas diaboli. Eesti nimekuju Tharaphita pooldab näiteks kroonika eesti keelde tõlkinud Richard Kleis ja Enn Tarvel. Aga rääkisin mitmete inimestega ja nüüd olen Taarapita nimekuju pooldaja ja seda ideoloogilistel põhjustel...th olla germanistlik kirjapilt...:D. Las ta jääda nii, aga artiklis peaks kindlasti olema ka sees see, kuidas see nimi meieni jõudis ja kuidas Läti Hendrik selle nime kirja pani...et siis: kas paned sina kirja või panen mina homme? --Hallsilm 26. november 2006, kell 16:12 (UTC)

Noh, ma pean täpsustama: ükski uurija ei poolda minu teada seisukohta, et seda nime eesti keeles niimoodi hääldati või hääldada tuleks. Andres 26. november 2006, kell 21:36 (UTC)

Mingeid uurimistulemusi mul ette näidata ei ole.

Tegu on lihtsalt Hendriku kasutatud kirjapildiga.

Minu meelest sisaldub see, millest Sa paned ette kirjutada, artikli teises lõigus. Seal on loetletud Hendriku Liivimaa kroonika käsikirjades esinevad nimevariandid. Andres 26. november 2006, kell 21:45 (UTC)

---

Kas Tõnu Trubetsky on oma ideed ka kuskil avaldanud? Kui mitte, ei tohiks see siin olla.

Minu meelest on piiskopi nime tõlgendus täiesti fantastiline. Andres 15. jaanuar 2007, kell 21:05 (UTC)

Nõus, mõlema väitega. Isegi kui Trubetsky on avaldanud oma arvamuse poleks seda minu arvates mõtet siin kajastada kuna tegemist on "arvamusega" millel (ilmselt) ei ole mingit teaduslikku tagapõhja.--Boy 16. jaanuar 2007, kell 00:53 (UTC)

Thorkel, Thorkill, Torkild, Thorkild, Torkjell, Torquil, Torcail, Torcal, Torcall jts tulenevad vanapõhja nimest Thorketil, mille esimene komponent tähendab küll Thori aga teine tõenäolisemalt katelt vms. -- 88.196.102.240 16. jaanuar 2007, kell 04:54 (UTC)

Tõstsin selle lõigu esialgu välja:

Tõnu Trubetsky arvates on Taara (Taar, Taari, Toor, Toora, Tooru, Tuuri) täiesti kindlasti Vanapõhja sõjajumal Thori maakeelne vaste. Taara on paikkonniti esinenud ka kujul 'Toor', mis häälduseltki vastab nimele 'Thor'. Viikingiajal ei olnud ju Põhjala eraldatud riigipiiridega, vaid moodustas ühtse piirkonna. Iseloomulik on ka Tallinna piiskopi nimi Thorkill (1238/40-1260), mis otseselt viitab tema ametile: Taara-Toor-Thor välja juurida. Munkade ristimisretkedel kogutud andmed koondati ühte tervikusse, kirjapandu redigeeris Tallinna piiskop Thorkill 1241 aastal, ning koguteosest sai raamat “Liber Census Daniae” – Taani hindamisraamat.

See, et arvamusel pole teaduslikku tagapõhja, ei ole minu meelest oluline (vaevalt Hvostovigi arvamusel teaduslikku tagapõhja on), kuid kirjutajad ei tohiks Vikipeedias avaldada enda (ega teiste) isiklikku arvamust, kui see pole varem publitseeritud. Sel juhul peaks olema viide. Andres 16. jaanuar 2007, kell 07:59 (UTC)

Panin sisse, sest Liber Census Daniae on piisav allikas, et tekst siin ära tuua. (Allikas on tunnustatud ja küsimus ei ole "teaduslikuses"!) --Ats 23. jaanuar 2007, kell 03:45 (UTC)

---

Tarapithat tõlgendati kui lendmadu.

Võtsin välja, sest oli ebasobiva koha peal ning nimekuju äratab kahtlusi. Andres 9. august 2008, kell 15:59 (UTC)

---

Hämmastav on Läti Henrikul kolm korda esineva nimevariandi Tarapitha ning Lääne-Bengali usukeskuse kohanime Tarapith täht-täheline kokkulangevus. Tarapith tähendab Silmamuna Püha Paika ning seostub 51ks tükiks raiutud jumalanna Sati ühe silma kukkumise kohaga. Kui kujutada meteoriiti jumalanna silmana, siis teine Tarapith (omastavas Tarapitha) ehk jumalanna Sati teise silma Maale langemise Püha Paik asub Saaremaal, täpsemini Pühas järves ehk Kaali kraatris. Ebaselge etümoloogiaga Kaali seostub India hävingujumalanna Kāli-Kaali-Kali nimega. Jumalanna Kāli raevutsemisel ja meteoriidikatastroofil on palju ühiseid jooni. Kui sündmuse kirjelduse jõudmine Läänemerelt Bengali lahe äärde on kuidagi seletatav, siis konkreetsete võõrapäraste sakraalnimede esinemine Saaremaal on seniste teadmiste põhjal peaaegu võimatu. See seostub siiski aarialaste muistenditega kodumaast polaarjoone lähedal ning nõuab muistsete hõimukontaktide ümberhindamist (Kirill Teiter, Reisimaailm).

See tuleks selgemalt omistada Kirill Teiterile, ja viide peaks olema täpsem. Andres 16. veebruar 2009, kell 11:06 (UTC)

Tahtsin just jälle sellele tähelepanu juhtida. Nimede tähttähelises kokkulangemises pole midagi imelikku ja kogu jutt on Teiteri fantaasia, mis ei ole ilmunud teadusväljaandes, nii et seda ei saa panna teaduslike uurimustega ühele pulgale. Andres 30. august 2010, kell 17:48 (EEST)

---

Minu meelest on pealkirja panemine ühe uurija seisukoha järgi problemaatiline. Andres 16. veebruar 2009, kell 11:06 (UTC)

Seda ma tahtsin uuesti öelda. Andres 19. oktoober 2009, kell 15:57 (UTC)

minu meelest on kah Sutropi järgimine siin problemaatiline. eesti keeles ja kultuuris paistavad olevat yldaktsepteeritud Taara ja Tarapita. oleks raske väita, et Sutrop on uurijate konsensuse ümber kujundanud.

Taara on saanud pseudomütoloogias normiks, nii tarvitavad ka taarausulised. Maavalla Koda tarvitab ka mõistet taar, aga see tuleks lisada omaette koos seletusega (sinna taarausuliste deistliku tõlgenduse sappa). seletuse saab Maavalla Koja põhikirja õpetuslike aluste peatykist.

Tarapita on mõistlik selle poolest, et Henrikul (õigemini tema ymberkirjutustes) jaotuvad need h-d võrdlemisi suvaliselt mööda sõna (mõni kombinatsioon on kyll kasutamata). enamasti on neid kaks, aga yhel korral ainult yks, igatahes pole Henrik teadaolevalt järjekindel. nii et on tõesti mõistlik need h-d ära jätta, arvestades, et eesti praeguse ortograafia seisukohalt need h-d niikuinii midagi mõistlikku ei tähenda.

kas tuleb heita liisku Taara ja Tarapita vahel? aga kust me liisu heitmiseks härja saame? Ohpuu 22. detsember 2009, kell 20:54 (UTC)

Heida liisk ära ja muuda pealkirja. Andres 30. august 2010, kell 17:48 (EEST)

---

Ladinakeelsed tsitaadid tuleks esitada koos tõlkega. Andres 23. detsember 2009, kell 09:07 (UTC)

Andresele Me ei pea germaani pelgama, sest oleme geneetiliselt nii germaanlased kui soomlased, kummastki esiisade seas umbes kolmandik või torts rohkem. Otsi isaliinide Y-dna värke, meie naisliinide mtdna on igati euroopalik. Ma ei mõista, miks peame oma päritolu maha salgama, üks kokteil kõik, mis siin Läänemerel sündinud on. Kirill

Vikipeedia tegijad ei kirjuta originaaluurimuste alusel, vaid ainult refereerivad juba kirjutatut. Andres 30. august 2010, kell 17:48 (EEST)

---

Ikka on see artikkel veidra nimega, ehkki aasta eest juba läbi arutati ja ära otsustati. Teisaldan. --Oop 23. september 2011, kell 00:30 (EEST)

Artikli uue versiooni ettepanek

Tere targad! Uurisin parajasti kõiksugu sõjahüüde ja jõudsin otsaga taas Tarapita juurde. Olles igati päri teie kriitikaga, söandan siiski juhtida teie tähelepanu seigale, et Henrik oli kõike muud kui filoloog. Seda kinnitavad ka paljud tema üleskirjutatud koha- ja muud nimed. Mingit korrektsust siin ei paista olevat( kas Henriku või hilisemate ümberkirjutajate süül): Sackala-Saccala, Vironia-Vyronia, Waiga-Wayga, Worcegerwe-Wordegerwe, Asscrade-Ascrath-Acrade-Aschrate, Ykewalde-Ickewalde, Rastegerwe-Röstjerw, Viesceka-Wetseke-Vetseke-Vesceka, Tabelinus-Tabellinus-Thabellinus, Thalibaldus-Talibaldus etc, etc.

Viimased th-t ( ka p-ph) näited tõestavad, et t-sarnase hääliku ülestähendamiseks kasutas Henrik nii t kui th varianti. Seda ka Tarapita kõikide t-th variantide puhul jääb esmasena kõlama "ta-ra-pi-ta". (Toimunuks tegevus Skandinaavias või olnuks Henrik hoopis Islandi saagalaulik, siis võinuks küll kõne alla tulla futharki susisev th-tss-fss, aga mida pole, seda pole). Seega lähtugem ikkagi Tarapitast, nagu tänane õigekeelsus nõuab.

Kolleeg Andrese märkused, et "Vikipeedia tegijad ei kirjuta originaaluurimuste alusel, vaid ainult refereerivad juba kirjutatut" ja "kogu jutt on Teiteri fantaasia, mis ei ole ilmunud teadusväljaandes" on siinkohal paraku veidi arusaamatud, sest refereerida võib kõike, nagu ka paber kannatab kõike.

Nii Kelchi, Meri, Haavio, Sutropi, Hvostovi jt oletused on eeskätt mõttelend, luule, ei midagi muud. Ma pole mitmekümne aasta jooksul suutnud leida ühtegi Tarapitat käsitlevat teadustööd. Mida pole, seda pole ja Tarapita viki-artikkel jääb nii või naa oletuslikuks, mitte teaduslikuks. Seega artikkel üksnes tutvustab mõningaid seisukohti, ei muud.

Sõna tähendusest teame kindlalt vaid seda, et sõjahüüd Tarapita tähendas pealtnägija Henrikul "nemuse" ehk "hiie" (Kleisi-Tarveli tõlge) appikutsumist lahingus, muidu aga oli saarlaste suur jumal "magnum deum osiliensium", kes Virumaal mäe otsas sündis ja sealt Saaremaale lendas ja keda puusse raiuti.

Sõjahüüd tarapita-tarapita ei ole lahingus rakendatav, nagu köieveoski nõuab sõjahüüd rütmi, seega pidi see kõlama kui taara-piita, taara-piita või siis taa-raa-pii-taa, taa-raa-pii-taa. Muistne lahing ei olnud kinokaklus, see oli eelkõige inimmasside edasi-tagasi liikumine.

Ma ei mõista, miks artikli pealkiri mingi Taara vastu vahetati, nende seos on vägagi kõhnuke. Taara on eelkõige XIX sajandi rahvusromantikute sünnitatud ja taarausuliste hoitud tehisjumalus, parimal juhul mingi paikkondlik jumal ehk siis Thori, Thorumi vms kohalik variant. Seost Tarapita ja Taara vahel (peale kõlalise) sisuliselt ei ole, miks siis vikis neid ühte patta panna?

Seega tuleks Tarapitat ja Taarat eraldi artiklites käsitleda, kusjuures mõlemad jäävad paraku luulelis-oletuslikeks. Mismoodi aga seda teha, et enne ülesriputamist seltskond seda täpsustada saaks? Kas siin või?

Kirill

Miks mitte siin. Andres 27. november 2011, kell 20:11 (EET)

ma ei ole päris nõus, et Taara/Tharapita kohta yhtegi teaduslikku tööd ei ole. Uku Masingu artikkel ilmus Usuteaduslikus Ajakirjas, samuti on Sutropi artikkel ilmunud teadusajakirjaks tunnistatud väljaandes. samuti võiks teaduslikuks lugeda Ants Viirese kirjutist. Martti Haavio kirjatykki pole ma näinud, aga see võiks ka teaduslik olla. Ülo Tedre on Taara kohta kirjutanud lyhidalt midagi eesti kirjanduse ajaloos, selles mitmeköitelises ulatuslikumas kirjandusloos. isekysimus on nende teadlaste kasutatavad meetodid ja see, kas midagi peale ebakindlale pinnale jäävate hypoteeside sel teemal teadustöös kirjutada võimalik on. aga ka Sutropi artikkel demonstreerib teadlase leidlikkust hypoteeside konstrueerimisel.

Hvostovi hypoteesid on esitatud ilukirjanduslikus teoses ja ongi poleemilised, Lennart Mere töö on žanrilt esseistlik. -- Ohpuu 20. detsember 2011, kell 14:59 (EET)

Pakun välja järgmise variandi. Ootan märkusi. Kirill. Tarapita

Henriku Liivimaa kroonika järgi tuntuks saanud saarlaste jumala nimi tänases kirjaviisis. Kroonikas on kasutatud nimekuju Tharapita, Tarapitha, Tharaphita (kolmel korral).

Tänapäeval kasutatakse enamasti märgusõna Tarapita, kuna L.Arbusow restaureeritud algtekstis puudub nime kirjutamisel korrapära ning kaashäälikud th ja ph on eesti kirjakeelele võõrad.

Nime algne hääldus on seni tuvastamata, kuna th ja ph võivad peale t ja p märkida ka kaashäälikuid þ, θ, ð, f või v. Täishäälikud a (esimeses silbis) ja i (kolmandas) silbis võivad olla kas lühikesed või pikad. Kõige loomulikumana näib hääldus rõhuga kolmandal silbil (kõlab kui tarapiita), mis viitab liitsõnale. Rõhk esimesel silbil (kõlab kui taarabida) on eestipärasem, kuid kentsakas ja võimatu kõnes.

Kroonika järgi kuulis Henrik Tarapita nime vähemalt kaks korda (kellegi jutustusena Virumaa tegudest ja võib-olla vahetult Muhu lahingus). Kummalgi juhul võis nimi olla moonutatud (nt lahinguväljal kõlaks see skandeerituna kui taara-piida, taara-viida, ka taa-raa-pii-daa, taa-raa-vii-daa). Saaremaa ristikäigu edasisel kirjeldamisel on Tarapita kroonikule juba teada nimi.

Kuna kindlat hääldamist ei teata, lubab see Tarapita nime vägagi erinevalt tõlgendada.

Tarapita Henriku Liivimaa kroonikas

Tarapitat mainib Läti Henrik Liivimaa kroonikas viiel korral. Esimest korda tuleb Tarapita jutuks seoses Virumaaga, ülejäänud neljal korral Muhus ja Saaremaal peetud lahingute ja ristimisega.

[redigeeri]Puuslike raiumine Virumaa rajamail Quo audito sacerdotes modicum subridentes et excusso pulvere pedum in eos ad alias villas festinantes in confinio Vironie tres villas baptizaverunt, ubi erat mons et silva pulcherrima, in qua dicebant indigene magnum deum Osiliensium natum, qui Tharapita vocatur, et de illo loco in Osiliam volasse. Et ibat alter sacerdos succidens imagines et similitudines deorum ibi factas, et mirabantur illi, quod sanguis non efflueret, et magis sacerdotum sermonibus credebant.[5]

Seda kuulnud, preestrid veidi muiates ja puistates jalgade tolmu nende peale, tõtates teistesse küladesse , ristisid Virumaal rajamail kolm küla, kus oli mägi ja väga ilus mets, kus kohalikud rääkisid olevat sündinud saarlaste suur jumal, keda kutsutakse Tharapita, ja sellelt kohalt lennanud Saaremaale. Ja teine preester läks, raiudes maha nende jumalate kujud ja näod, mis olid seal tehtud, ja need panid imeks, et verd välja ei voolanud, ja uskusid rohkem preestrite jutlusi.

Muhu linnuse piiramine Clamant et illi, gaudentes in Tarapitha suo. Illi nemus, isti Iesum invocant, in cuius nomine ac laude fortifer ascendunt, ad summitatem valli perveniunt, fortissime et ab illis repelluntur. [6] Karjuvad ka need, rõõmustades oma Tarapitha üle. Need hüüavad appi hiit, nood Jeesust, kelle nimel ja kiituseks nad ronivad vapralt üles, jõuavad valli harjani, aga lüüakse ka nende poolt vapralt tagasi.

Valjala suursuguste poegade ristimine ...alii presbyteri alios rigaverunt, qui et in urbem cum gaudio ducuntur, ut Christum predicent, ut Tharaphitam, qui deus fuit Osilianorum, eiciant... [7] ... teised preestrid kastsid teisi, ka viiakse nad rõõmuga linna, et nad Kristust kuulutaksid, et nad Tharaphita, kes oli saarlaste jumal, välja viskaksid...

Saarlaste ristimine Obediunt, restituere promittunt, presbyteros secum ad castra sua ducunt, qui Christum predicent, qui Tharapitha cum ceteris paganorum diis eiciant, qui populum sacro baptismate tingant. [8] Nad kuulavad sõna, lubavad tagasi anda, viivad endaga kaasa oma linnuste juurde preestrid, kes Kristust jutlustaksid, kes Tharaphita koos muude paganate jumalatega välja viskaksid, kes rahvast püha ristimisega niisutaksid.

Kokkuvõte võidust saarlaste üle

Quo completo, quo facto, populo videlicet cuncto baptizato, Tharaphita eiecto, Pharaone submerso, captivis liberatis, redite cum gaudio Rigenses.[9]

See on täide saadetud, see on tehtud, nimelt kogu rahvas ristitud, Tharaphita välja heidetud, vaarao uputatud, vangid vabastatud, pöörduge rõõmuga tagasi, riialased!

Tõlgendused XXI sajandi alguseks on Tarapita nime ja tähendust enam-vähem põhjalikult käsitlenud vaid Urmas Sutrop, teiste oletused on enamasti pinnapealsed, enamasti pärit peamiselt ilu- ning ajakirjandusest ning teadustöös viiteina kõlbmatud.

Thomas Hjärne ja Christian Kelch (XVII saj.) on tõlgendanud nime Tarapita sõjahüüuna “Thor, avita!” Nende oletus levis laialdaselt rahvusromantilises ilukirjanduses kujul “Taara, avita!”.

Aleksandr Kotljarevski arvas 1870.a., et Tarapita vastab Knytlingasagas esinevale Rügeni saare slaavlaste jumalusele Turupid. Nimi olla skandinaavlaste Thori vastukaja.

Johann Leonhard von Parrot, Jacob Grimm jt on seostanud Tarapitat öökullikujulise jumaluse Tarapilaga.

siin võiks konkreetselt viidata Jacob Grimmi "Deutsche Mythologie" köidet ja lehekylge. need peaksid Commonsis kättesaadavad olema. Ohpuu 20. detsember 2011, kell 14:59 (EET)

Matthias Johann Eisen avaldas esimeses Eesti Üliõpilaste Seltsi albumis 1889. aastal artikli Taarast, milles ta oletas, et germaanlastelt laenatud Taara kultus püsis Eestis kuni reformatsioonini.

Uku Masing on juhtinud tähelepanu erinevates keeltes esinevatele sarnastele jumalanimedele: handi Toorum, Toorem, mansi Toorm, Torim, tšuvaši Tora, Tare, mongoli, turkmeeni, uiguuri ja tatari Tängere, Tengri, türgi Tenger, kirgiisi Tangri, jakuudi Tangara, sumeri di(n)gir ning polüneesia Tangaroa.[2]

Kustaa Fredrik Karjalainen ja Uku Masing on handi ja mansi keelte eri murrete sõnad tarom, torom, torem ("jumal, taevas, ilm, pikne") sidunud saami sõnaga diermes "pikne" (koolasaami materjalides ka Tiermes või Termes). Selles on nähtud türgi-tatari laenu sõnast tängrim, hilisemal kujul tärem või terem ("mu taevas, mu jumal").

Paul Ariste on oletanud eesti Taara, keldi Taranis-Tanarose ja germaani Donar-Þórri pärinemist ühisest protoeuroopa substraatkeelest. Joseph Karst on rekonstrueerinud eelindoeuroopa pikse ja kõuetormi jumala Thorqvin'i, kuid see teooria ei ole toetust leidnud.

kus Ariste seda kirjutab täpselt? -- Ohpuu 20. detsember 2011, kell 14:59 (EET)

Martti Haavio tõlgenduse kohaselt pole nimekujul Taarapita üldse jumalikku tausta. Tema hinnangul tuleks Taarapita hoopis lugeda Tarap-hita, mis liivi keeles tähendab sarapuuhiit.

tarap-hita ei ole päris liivi keel. ma võrdleks Haavio hypoteesi täpsema formulatsiooniga ja täpsustaks. kas see Haavio kirjatykk oli kuskil Virittäjäs kunagi? -- Ohpuu 20. detsember 2011, kell 14:59 (EET)

Enn Tarveli arvates pole (Tarapitast tuleneva) Taara seostamine rahvapärimustest tuntud Tooruga selge, samuti ka mitte seos (Tooru kaudu) muinasskandinaavia piksejumala Thoriga. Sarapuu kui põõsaspuu pühakspidamise või hiiepuuna esinemise (erinevalt näiteks pihlakast) kohta pole eesti rahvaluules vähimatki jälge. “Nemus” võib tähendada ka puud (puitu), kuigi selline tähendus esineb harva. Nii ongi enamasti vastavat kroonikakohta tõlgitud “puu, puutükk” ning tõlgendatud “puust jumalakuju”.

kas Tarveli seisukoht on esitatud tema kommentaarides Henriku kroonikale?

Ohpuu 20. detsember 2011, kell 15:03 (EET)

- On küll.

Lennart Meri esitas hüpoteesi, mille järgi Virumaal sündinud ja Saaremaale lennanud jumalus oli Kaali meteoriit. Samuti tõlgendab Meri Tarapita nime: "Taarapita ei tähenda appihuikamist, vaid Taara pikset".[1] Hüpotees on aga ilmselt ekslik, kuna 13. sajandiks polnud omastava käände lõpp -n veel eesti keelest kadunud ja seega oleks Liivimaa kroonikas pidanud leiduma nimekuju Taranpita.

Kirill Teiter seostab Tarapitat Lääne-Bengali usukeskuse Tarapithaga, mis tähendab Silmamuna Püha Paika ehk jumalanna Sati ühe silma maale kukkumise kohta. Teise silma ehk Kaali meteoriidi langemise nähtav trajektoor algab Virumaa kohal ja lõpeb Saaremaal (Tarapita lend). Kaali kraatri nimi seostub India hävingujumalanna Kāliga.[4].

]Urmas Sutrop on rekonstrueerinud hüpoteetilise uurali tüve *tεrε (ε tähistab määramata lühikest või pikka vokaali) tähendusega "kõrge, ülemine". Taara on seega jumal, kes asub kõrgel taevas. Tarapita nime teine pool on tema järgi tagasiviidav uurali tüvele pide "kõrge, pikk" tähenduses "suur". Hüüdu "Tarapita" võiks seega tõlgendada kui "Taara (on) suur" või ka "Suur Taara". [3] Sutrop on viidanud ka võimalusele, et Henrik ise võis Taara-tüvele lisada ladinakeelse lõpu pita=pater, mis annaks tulemuseks Taara-isa (analoogselt Jupiter = Zeus-isa), ehkki väga tõenäoline see ei ole.

Andrei Hvostov on näidendis "Henrik" väljendanud mõtet, et "saarlaste suurjumal" Taarapita oli Läti Henriku fantaasia vili, andmaks ristisõdijate võitudele suuremat usulist ja sõjalist kaalu.

[redigeeri]Taara ja taar

Taara on Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi teadmata allikaist kasutusse võetud muistse eesti jumala nimi. Taara astub laiema avalikkuse ette “Kalevipojas” (1862). Tegemist võis olla tuletisega taarist või mugandusega Tarapita tõlgendusest “Taara-avita”. “Kalevipoja”, koolilugemike, laulude jm kaudu jõudis Taara kuju ja nimi rahva sekka. Faehlmann seostas Taara nimega Tartu linna, mida pidas muistseks usundikeskuseks (Taaralinn). Kreutzwald muistsele Taara usundile osutades tõi kasutusse muistsete eesti jumalate ühisnimetuse taaralased. Kalevipojas esineb nimi Taara ligi 50 korda, taaralased 11 korda.

“Kalevipojaga” samal ajal (1869) ilmus Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamat, milles tār, om. tāra (taar, om. taara)) on mütoloogiline persoon, vaim (eine Mytologische Person, Geist) , wanatār (wanataar) – õnnetooja, (kurjast) ärahoidja (Heckemännchen), tāralane, om. tāralaze (taaralane, om.taaralase) – taevaasukas (Himmelsbewohner).

Kas “Kalevipojas” ja sõnaraamatus on lähtutud ühest ja samast rahvalikust allikast (lähedasel, kuid veidi erineval kujul) või on tegemist vastastiku laenuga, pole kuigi selge.

siiski: "Kalevipoeg" ilmus aastakymme varem (1857–1861 neljas osas, 1862 nn rahvaväljaandena). mulle tundub, et Wiedemann võis Kreutzwaldi eepost kasutada. ta võttis ainest ju trykiallikatest kah, sõnaraamat peaks sisaldama ka päris uudissõnu. vähemalt ei ole päris õige, et Wiedemanni sõnaraamat ja "Kalevipoeg" ilmusid yhel ja samal ajal. nende vahele jäi hulk "Kalevipoja" retseptsiooni saksakeelses haritud Kesk- ja Ida-Euroopas, kuhu Wiedemann põhimõtteliselt kuulus. -- Ohpuu 20. detsember 2011, kell 14:59 (EET)

[redigeeri]Uusmütoloogia 1920. aastatel sai alguse taarausuliste tegevus. Taarat tõlgendatakse deistlikult: "Taara ei ole määratav ega kujutatav. Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav. Taara on elusaladuse sügavaim aine – ilmaruumi liikumata liikuvuses, kosmose haaramata haaravuses, aegade igaveses igavikus."

Taara (ka Toar, Toor, Toorus, Teer), kuulub maausuliste panteoni kõrvuti Uku, Maa-ema, Vee-ema, Tule-ema, Peko, Metsikuga jne.

ma pole kindel, kas sõna "panteon" on siin parim. ise seda ei kasutaks. viide, mis siia juurde läheks, on ilmselt see: -- Ohpuu 20. detsember 2011, kell 15:03 (EET)

Alustuseks tahaks ma näha selle jutu taga korralikku viitestikku. Mis puutub uskumusse, et "refereerida võib kõike, nagu ka paber kannatab kõike", siis soovitan Wikipedia allikareeglite kohta lugeda näiteks selliseid tekste: en:Wikipedia:Verifiability#Reliable_sources, en:Wikipedia:Identifying reliable sources, en:Wikipedia:No original research ning eriti hoolikalt Wikipedia:Fringe theories. --Oop 20. detsember 2011, kell 15:41 (EET)

---

Vastan märkustele tagant ettepoole.

- Viitestik on juba pikemat aega tõepoolest niru. Kas püüda taastada, kes, mida ja kus arvas? Või jätta tõlgendused ära ja piirduda tõsiste allikatega? Sel juhul jääb artikkel kaalukamaks, kuid igavamaks.

- sõna panteon ei sobi jah. Ehk ka taarausuliste lõik üldse, see on teine ooper.

- Wiedemann hakkas Eestit läbi käima aastail 1861-1868, tal olid käes ka varasem ÕESi komisjonide ainestik (1841, 1859)ja oma käsikiri aastast 1866. Trükki läks see 1866 lõpus ja ilmus 1869. Faehlmann alustas Kaklevipojaga 1839, Kreutzwald 1850. Kalevipoeg ilmus 1862 vaid 1000 tükis ega saanud mitte kuidagi mõne aastaga Taarat rahva seas üles haipida. Seepärast kirjutasingi, et asjad ilmusid üheaegselt.

Wiedemanni eessõnas on kirjas, et sõnastiku ainest aitas ka Kreutzwald kokku panna. Kreutzwald võis seega Taara Wiedemannile kenasti ette sööta. Nagu Faehlmann varem Kreutzwaldile. Seda kinnitab ka mõiste "taaralased", see ei ole rahvalik.

Kuid siin on mitu aga: miks Faehlmanni Taara muutus Wiedemannil taariks? Jumalast sai tavaline Geist? Ja mida peale hakata vana-taariga, mis on igati rahvalik?

Järelikult ei saa Wiedemanni taar olla lihtsalt Kreutzwaldilt või ÕESis kuuldud nime muundus. Taar ja vana-taar on rahvasuust üles korjatud. Wiedemann oli selleks liiga soliidne, et poeetilise kujundi (Taara) sõnastikku pista.

Ka sama soliidselt Faehlmannilt ei saa karta Taara leiutamist. Ta ju tegeles rahvamuistenditega, proosaga. Eks Faehlmann selle kuskilt üles noppis. Nim. taar, om. taara (mitte taari), seega kujul taara-jumal. Jumal jäeti arusaadavail põhjusil ära, käiku läks Taara.

Eelöeldust tuleneb, et veel XIX sajandi alguses ja keskel kollitas rahvast lihtne taar või rõõmustas õnnetooja vana-taar, kes alles Kalevipojas muundus helgeks Taaraks.

Taar on lihtne eesti sõna. Korrelatsioone Thoriga ei paista kuskilt, seda enam Tengriga. Ockhams razor kätte, kõik liigne minema!

Jääb vaid mõistatada, mida võis tähendada pita-vita-fita.

---

Võtsin julguse kokku ja tegin erapooletu variandi (viited olemas, vormistan hiljem):

Tarapita

Henriku Liivimaa kroonika järgi tuntuks saanud saarlaste jumala nimi ja sõjahüüd. Kroonikas on kasutatud kirjaviisi Tharapita, Tarapitha, Tharaphita.

Tänapäeval kasutatakse enamasti nimekuju Tarapita, kuna L.Arbusow restaureeritud algtekstis puudub nime kirjutamisel korrapära ning kaashäälikud th ja ph on eesti kirjakeelele võõrad.

Tarapita Henriku Liivimaa kroonikas

Tarapitat mainib Läti Henrik Liivimaa kroonikas viiel korral. Esimest korda tuleb Tarapita jutuks seoses Virumaaga, ülejäänud neljal korral Muhus ja Saaremaal peetud lahingute ja ristimisega.

Puuslike raiumine Virumaa rajamail

... ristisid Virumaal rajamail kolm küla, kus oli mägi ja väga ilus mets, kus kohalikud rääkisid olevat sündinud saarlaste suur jumal, keda kutsutakse Tharapita, ja sellelt kohalt lennanud Saaremaale. Ja teine preester läks, raiudes maha nende jumalate kujud ja näod, mis olid seal tehtud, ja need panid imeks, et verd välja ei voolanud, ja uskusid rohkem preestrite jutlusi.

Muhu linnuse piiramine

Karjuvad ka need, rõõmustades oma Tarapitha üle. Need hüüavad appi hiit, nood Jeesust, kelle nimel ja kiituseks nad ronivad vapralt üles, jõuavad valli harjani, aga lüüakse ka nende poolt vapralt tagasi.

Valjala suursuguste poegade ristimine

... teised preestrid kastsid teisi, ka viiakse nad rõõmuga linna, et nad Kristust kuulutaksid, et nad Tharaphita, kes oli saarlaste jumal, välja viskaksid...

Saarlaste ristimine

Nad kuulavad sõna, lubavad tagasi anda, viivad endaga kaasa oma linnuste juurde preestrid, kes Kristust jutlustaksid, kes Tharaphita koos muude paganate jumalatega välja viskaksid, kes rahvast püha ristimisega niisutaksid.

Tharapitha väljaheitmine

See on täide saadetud, see on tehtud, nimelt kogu rahvas ristitud, Tharaphita välja heidetud, vaarao uputatud, vangid vabastatud, pöörduge rõõmuga tagasi, riialased!

Etümoloogia

F.J.Wiedemanni Eesti-Saksa sõnastikus (käsikiri 1866, esmatrükk 1869) on taar, om. taara mütoloogiline persoon, vaim (eine Mytologische Person, Geist) , wanataar – õnnetooja, kurjast ärahoidja (Heckemännchen), taaralane – taevaasukas (Himmelsbewohner).

F.R. Kreutzwaldi eeposes Kalevipoeg (käsikiri 1853, esmatrükk 1862) esineb korduvalt luuleline jumalus Taara, ilmses tähenduses õnnejumal, kaitsja-vanataar.

Nii Wiedemann kui Kreutzwald võisid kasutada samu rahvalikke allikaid (taar, vanataar), pole välistatud ka vastastikune mõjutamine (taaralased), kuna Kreutzwald oli abiks sõnastiku ainese kogumisel.

Jumalanime-sõjahüüu Tarapita (häälda: taar-a-piita, ka taar-a-viita) teise poole tähendus pole rohketest oletustest hoolimata tänaseni selge.

minu meelest tuleks järgida Vikipeedia yldisi põhimõtteid ja viidata täpselt, kes mida on arvanud. selleks on <ref></ref>-märgend, mille vahele tuleb täpne viide kirjutada. Vikipeedia ei ole algupäraste uurimuste koht. Keel ja Kirjandus, Mäetagused, Vikerkaar, Folklore jpm ajakirjad avaldavad algupäraseid uurimusi. Vikipeediast tuleks juhendeid järgides kustutada algupärased uurimistykid, mis ei ole varem kuskil ilmunud.

Tengri, Thor ja kõiksugu muud säärased tegelased on Uku Masingul nimetatud seoses Taaraga. seda tuleks viidata ja märkida. Thoriga seostamise kohta panin yhe Ülo Tedre viite.

"Kalevipoeg" ilmus kõrvu saksakeelse paralleeltekstiga yhes Peterburi akadeemilises sarjas aastail 1857—1861, neljas jaos. see oli yhtlasi tsensuurist pääsemise nipp, sest teadusväljaandeid ei tsenseeritud. 1862. sama sarja luges Jacob Grimm, kes sai sealt teada "Kalevala" olemasolust. esmaväljaande kaudu sai põhimõtteliselt kogu huviline saksakeelne haritlaskond yle Kesk-Euroopa ylikoolide "Kalevipoega" lugeda enne eestlasi. Cornelius Hasselblatil peaks olema "Kalevipoja" saksakeelse retseptsiooni kohta (enne 1862. aastat) yht-teist ilmunud või ilmumas. 1862. aastal ilmus Kuopios nn rahvaväljaanne, see ei olnud esimene väljaanne, vaid teine.

mul on tunne, et ma olen kuskilt lugenud, et Wiedemann hõlmas oma sõnaraamatus ka "Kalevipojas" kasutatud uudissõnu. aga ma ei oska seda hoobilt praegu kontrollida. igatahes on see väga võimalik. -- Ohpuu 4. jaanuar 2012, kell 17:13 (EET)

--- Ohpuule: Wiedemanni eessõnas on selgesti öeldud, et Kreutzwald oli sõnastiku koostamisel abiks. Seega Wiedemann võiski vabalt Tarapitast-Taarast Kreutzwaldilt kuulda, seda ei eita mitte keegi. Kuid Kreutzwaldilt kuulmine ei eita ka mitte üks raas seda, et sõna oli rahva seas käibel ja Kreutzwald oli selle mõne talumehe juures kirja pannud. Ja ei eita ka seda, et Wiedemann ise oli sõna üles tähendanud ilma Kreutzwaldi abita.

Pealegi on Wiedemannil kirjas ka Toor (Tōr), Tooru, Tooro ning Toorapitta (Name einer Gottheit)- ühe jumaluse nimi. Unustasin selle lõigu artikli uude versiooni sisse panemast, palun vabandust.

Toora-pitta on aga selges korrelatsioonis Tarapitaga.

Kreutzwaldi Taara võib, aga ei pruugi sugugi uudissõna olla, see on pigem tuletatud vanataarist - kurja ärahoidjast (...ja päästa meid ära kurjast...), aga ka Tarapitast-Toorapittast, kes neid romantikuid teab.

Kuna sa taas rõhutasid wikipeedia üldiste põhimõtete jälgimise ja viitamise värki, siis vähemasti artikli sissejuhatav osa peaks "puust ja punasest" ette tehtud olema, sest noorem lugeja võtab seda absoluutse tõe pähe. Tõsisteks allikateks on vaid Henrik ja Wiedemann (Kalevipoja võimaliku mõjutusega, kuigi ka Kalevipoeg lähtus rahvapärimustest, pealegi Wiedemanni loetelu on tublisti rikkalikum kui lihtsalt Taara).

Lisaks eelöeldule tekitab peavalu tõlgenduste värk, sest seda on täidetud wiki reegleid rikkudes, viideteta ja päris lohakalt. Ei viitsi vist keegi neid tagantjärele välja otsima hakata. Panen ette jätta paika vaid need arvamused, mille kohta on korrektsed viited olemas. Kui keegi tahab täiendada, tehku seda nii nagu kord ette nõuab.

Muidu aga tänan märkuste eest ja proovin raudbetoonist sissejuhatuse kokku panna. Kirill, 5. jaanuar.

nõustun, et artiklit tuleb paremaks kirjutada. korralik sissejuhatus on tõesti tarvilik.

ma jään eriarvamusele selles suhtes, et need viitamata väited tuleks viidata ja allikad yles otsida. need väited tuleks edasise töö alusena minu meelest kahtlemata säilitada. mul on põhimõtteline huvi sellega tegeleda, aga ma ei pruugi jõuda kõikide allikate ylesleidmiseni lähema aasta jooksul. Uku Masingu artiklit pole ma elusast peast näiteks näinud. "tõsiste allikatena" tulevad mingis mõttes arvesse kõik teaduslikud artiklid (Eisen, Masing, Alo Raun, Martti Haavio, Ants Viires Loomingus, Ea Jansen pseodumytoloogia kohta, Sutrop jpt). neid tuleks kuidagi käsitleda, pseudomytoloogia areng yleyldse on ysna uuritud teema ja oluline. taarausk ja Taara taarausus on samuti oluline teema, tuleb kuidagi käsitleda.

"tuleb kuidagi käsitleda" ei tähenda tingimata, et sellessamas artiklis siin, võib eraldi artiklid teha. iseasi, millised ja kui palju. seda saab siin samuti planeerida. minu huvi Taara vastu on suunatud peamiselt 19.–20. sajandi kultuuri- ja teadusloole. tuleb silmas pidada, et see on veidi teine teema kui 13.–19. sajandi rahvausund, kuid mitte vähem oluline.

teiste Vikipeedia kaastööliste töö väljajätmine pole minu meelest hea toon (isegi kui nad viidata pole osanud, pole kirjanduse hulk nii suur, et viiteid yles ei leiaks). teiste tehtud töö parandamine aga on minu meeles Vikipeedia põhiline töömeetod. ruumikitsikust siin pole, sestap pole varem avalatud töödel põhineva info kustutamine "ebaolulisena" minu meelest kuigi tugev argument.

loodan, et siia satub veel mõni vabatahtlik, kes on valmis kirjanduse põhjal tööd tegema. -- Ohpuu 5. jaanuar 2012, kell 11:00 (EET)

--- Sündigu sinu tahtmine, jätame siis viideteta arvamused omaette rubriiki ühes hoiatusega ja palvega need korda teha. Ja pseudomütoloogia (tehisusund? libausund?) tuleks tõesti mujale üles panna (Kalevipoeg, taarausk, maausk, Vigala Sass etc), sest siin vaevleme ikka rahvausundi ühe, ent väga huvitava näitega.

Muide, tora on protouuralis võitlus, lahing (siit ka torisema), sõjahüüuks sobiks suurepäraselt, kuid pita-pitta kohta pole leksikonis piuksugi.

Proovin sissejuhatuse ära teha, kõik muu jäägu esialgu endiseks.

Head uut aastat!

Kirill, 5. jaanuar

Masingu artikli jupp

need neli lõiku on pärit Uku Masingu artiklist "Taara päritolust" (ripub ylal siin):

Nimetusest Taara on kunagi tehtud eestlaste ylijumalus, kuid siis hakkas ka ta langus. Ta topiti igalepoole ja tulemuseks oli, et hakati kahtlustama kas ta yldse kuulub kuskile ja kuigi polnud kahtlust, et eestlased muiste kedagi säärase nimega olendit tundnud, tósteti kysimus, kas selline jumalus yldse on eesti algupära, kas ta pole mitte laenatud skandinaavia Thorist. Kysimus on praegugi lahtine ja selle saaks vast otsustada kindlamini ainult siis kui oleks kindel kas skandinaavia sónal on indogermaani etymoloogia.

Meie oma nimetust vóiksime asetada väga laialdasse seosesse, kuid kóik need loeteldavad sónad erinevad vähemalt niivórd palju, et ei saa öelda, kas eesti sóna on seoses nendega vói olemata. Kóigepäält ostjaki Töröm, voguli Toorm, Torim, ts^uvas^i Tora, tyrgi Tare, mongoli, turkmeeni, tatari Tängre, Tengri, Tenger, kirgiisi Tangri, jakuudi Tangara ning siis yheltpoolt sumeri di(n)gir, teiselt poolt polyneesia Tangaroa. Igatahes niikaugete paralleelide olemasolu puhul meil ei tule just olla kindel laenus, kuigi nimede sarnadus skandinaavia ja meie vahel vóib olla tinginud selle jumaluse suurema populaarsuse. Kuid nagu öeldud: ma ei tea, kas skandinaavia nimetus mitte pole laenatud. Probleemi kóige keerulisemaks teeb just see, et naaberrahvad soomlased, liivlased, vadjalased jne. ei tea säärasest jumalusest midagi ja alles niikauged midagi taolist austavad. Kuid teisalt vadjalased on kas eestlasilt vói otsekohe vóórsilt laenanud koos eestlastega haldja sóna ning oleks oletatav, et kui Taara on laenatud, siis nad oleksid laenanud ka selle. See kóik tähendab, et kysimus on alles täiesti lahtine.

Läti Hindrek nimetab esimest korda Taarat XXIV, 5 1220 aasta kohta, et kuskil Ebavere lähedal olevat syndinud saarlaste jumal Tharapita ja lennanud Saaremaale (Ebavere on EISEN EM I, 174 oletus), hiljem on seda nimetatud XXX, 4.5. Kuid kóik teated, mis Taarast olemas vóivad olla konstrueeritud, mitte ainsagi sisse ei tarvitse olla usku. On ainult kindel, et pyha neljapäeva óhtut nimetati 'Tooru teeramise óhtuks' (Tooru esinevat EISEN EM I, 177 järgi Harju, Järva ja vórumaal)! Harju rannikul, kose kihelkonnas veel läinud sajandil nimetatud 'Tooru óhtuteks', mil puhul polevat tehtud tööd vaid puhutud toorupilli, mille kohta EISEN EM I,178 ytleb: 'Toorupill olnud niisamasugune vasikamaost pill, nagu torupillgi'. Kuid selpuhul pole mingisuguseid andmeid Tooru enese kohta. KNüPFER (Inland 1836, nr. 22) teatab vaid, et vanemad inimesed tundnud nii Taarat kui Toorut.

(EISEN EM I,176): 'Taarale oli neljapäev pyhendatud. Neljapäeval käidi hiies pyha pidamas. Torupillimees puhus kivi ehk kännu otsas torupilli (NB! hiiest vist puid ei raiutud), rahvas laulis ja tantsis. Nimelt peeti niisuguseid pidusid suvel, mil nad öö otsa hommiku valgeni kestsid. öösi tehti hiie ligidale tuli yles, mille ymber vanemad inimesed istusid, kuna nooremad lusti lóid. Saarlased arvasid, et Taara ise hiiepuu otsas viibib ja sealt noorerahva pidu pealt vaatab. Hiidlastest teatakse, et need praeguse Pyhalepa kiriku kohal alasti olles ohverdanud, ohverdades noad kätte haaranud ja yksteist katsunud täkkida nii, et veri ilmuks. See veri oli jumalale ohvriks määratud, missugusele jumalale, seda enam ei teata. Ka Kärdla ligidal Hiieselja hiies tehtud niisama. Seal vótnud täkkimisest isegi naisterahvad osa. Täkkimise ajal mängitud agaralt torupilli.' Kogu see lugu on väga kena ja tuletaks meelde mayade endaveristamisi jumalate auks vói Paali pappide riituseid Palestiinas, kuid ta just viimaste varal vóib olla konstrueeritud. EISEN EM I,178 nimetab laplaste myristamisjumalat Turms'i ja voguli Tarom, ostjaki Turum, Torm, Torem, Torum, tsuvasi Tora ning ytleb: 'Vóimata väita, et kauged idapoolsed rahvad germaanlastelt jumala nime laenanud. Palju enam peame oletama, et yhed kui teised ennemuiste kusagilt yhisest allikast ammutanud, nagu ylepea enamasti kóigi Euroopa rahvaste vanast usundist ja kommetest yhist leiame, ilma et iga korra julgeksime laenu germaanlastelt, slaavlastelt, romaanlastelt tóendada.'

---

Lugesin huviga teie arvamusi ja täiendusi. Kõigest sellest võisin järeldada vaid seda, et Tarapita-Toorapitta, Toor-Tooru-Tooro ja Taara on kolm omaette nähtust ning väärivad eraldi artikleid.

See kehtib nii sissejuhatava kui lahtiseletava osa kohta, sest kõik see kokku on praegu puder ja kapsad.

Kõlaline sarnasus ei tähenda seda, et kõike sünnib ühte patta panna.

Kahjuks ei oska ma veel uusi artikleid tekitada, palun see kellelgi kompetentsemal ära teha.

Lugupidamisega, Kirill 16/01/2012

Ja veel: leidsin sihukese ilusa asja

Mida Vikipeedia ei ole

Vikipeedia ei ole oletuste ega spekulatsioonide kogum

Vikipeedia artiklid ei esita oletusi, spekulatsioone, kahtlusi, vihjeid, hüpoteese, arvamusi, hoiakuid, hinnanguid, kuulujutte jmt

See peab vist tähendama, et vanadesse ja uutesse kaastöödesse tuleks suhtuda ikka karmimalt.

põhimõtteliselt on mul tekkinud samasugune veendumus, et tuleks kuidagi noodsamad lahku lyya, nii et oleks hakatuseks kolm artiklit: (1) Taara kui 19. sajandi ja hilisema aja kirjandusliku kultuurinähtusena; (2) rahvausundi Tooru ~ Tooro ~ Toor; (3) muistne jumal Tharapita, kellest räägib Henrik ja kelle sidumine kahe esimesega on oletus (olgugi et ysna veenvalt põhjendatav, aga allikate lynklikkuse tõttu ei ole võimalik tõsikindlalt väita samasust).

nii annaks seda puderkapsaatikat veidi lahutada-selitada ja neil teemadel kirjutatud eri kirjatykkide sisu analyytiliselt jagada.

uute artiklite tekitamine käib lihtsalt: võtsin praegu vabaduse lisada kaks nurksulgu iga nime ymber sinu enda tekstis. näiteks nii [[Tharapita]] saab tekitada Vikipeedia-sisese lingi. kui see on punane, siis näitab see, et viidatav artikkel on puudu. kui punasel lingil klõpsata, siis avaneb aken koos kastiga, kuhu saab uut artiklit kirjutama hakata. uuele artiklile võiks lisada paar kategooriat, neil juhtudel näiteks [[Kategooria:Eesti mütoloogia]] ja [[Kategooria:Eesti rahvausund]]. mõni täpsustusleht kuluks ka ära, ehk keegi vabatahtlik veel on nõus mõtlema, kuidas seda tekitada.

olemas on juba Tooru õhtu ja mitmelt poolt on viiteid veel olematule artiklile Tooru.

minu meelest peaksid Toor (selle jumala mõistes) ja Tooro olema ymbersuunamised artiklile Tooru (st Tooru võiks olla põhiline märksõna). aga eks sellega vaadata, mis kõige parem on.

kirjakoht "Vikipeedia artiklid ei esita oletusi, spekulatsioone, kahtlusi, vihjeid, hüpoteese, arvamusi, hoiakuid, hinnanguid, kuulujutte jmt" on minu arusaamist mööda mõeldud tähendama seda, et uusi ja varem avaldamata hypoteese ja spekulatsioone ei tohiks kõigepealt Vikipeedias avaldada. siin viidatav Sutropi artikkel näiteks koosneb põhiliselt varem esitatud hypoteeside refereerimisest ja uutest, kuid on sellegipoolest peer review ehk teiste teadlaste pimekontrolli läbinud teadustöö. Eesti (ja ka liivi või läti) vanema ajaloo või mytoloogia teemadel kirjutamine tähendabki tihtipeale igasugu teooriate ja hypoteeside esitamist — selline on teadusala tunnistatud traditsioon.

siin oleks minu meelest kõige põhilisem kriitilise lähenemise osa iga seisukohta ja fakti viidata, nii et eristada algallikad (st tõenäoliselt fakte peegeldanud teated, nt kroonikate jupid) nende hilisematest tõlgendustest, varasemad tõlgendused uuematest jne — nii on kriitilisel lugejal võimalik hinnata iga infokildu eraldi ja leida yles nii selle allikas kui ka kontekst. populaarsemates käsitlustes on faktid ja hinnangud, allikate refereeringud ja tõlgendused tihtipeale läbisegi — näiteks piiratud mahu tõttu, mis ei võimalda täpselt viidata ega selgitada, aga Vikipeedias mahupiirangu probleemi pole.

aga samas tuleks suhtuda pieteeditundega teiste kasutajate kaastöösse, mis võib pärast toimetamist osutuda asjalikuks. teiste kaastööliste loodud sisu kustutamine tekitab paksu verd ega pruugi Vikipeediat lõppeks paremaks muuta, kuna võib kaastöölisi eemale peletada. siin tuleb noatera peal kõndida. -- Ohpuu 16. jaanuar 2012, kell 15:42 (EET)

--- Katsetasin nii ja naa, lugesin vormindamisjuhendit, no ei saa ma asjale kuidagi pihta.

Palun väga vikilasi tekitada kolm artiklit: Tarapita, Tooru, Taara.

Täidis on mul enam-vähem koos, aga pole kuhu panna.

Kirill 17.01.2012

Studiosus

Siin on link Studiosus, mis justkui oleks EW-aegse Akadeemia ajakirja autor/pseudonüüm? Vt [2]--Estopedist1 (arutelu) 19. mai 2018, kell 21:51 (EEST)

Artiklist väljajäänu

Vastavalt ülal esitatud ettepanekutele eraldasin pseudomütoloogilise Taara ja jätsin siinseks teemaks Tarapita. Tõstan siia mõned viitamata või muul moel kahtlased väited Tharapita artikli vanast versioonist, võib-olla potentsiaalselt ikkagi sobivad siia artiklisse. Lisaks oli seal väga pikk tsitaat Uku Masingult, mida ei hakanud kopeerima: --Minnekon (arutelu) 10. september 2019, kell 03:25 (EEST)

• Aleksander Heintalu (Vigala Sassi) teoses "Estide (tšuudide) hingestatud maailm" on Taara Ürgema, Emade-Ema vägi, kevadise kääritatud mahlajoogi nimetus (taar), Ürgema Väe nimetus, mida ei võetud suhu, sest ta oli liig püha. Surmahädas hüüti: "heia, Velo', võta vastu!" ja "Heia, Taar(a), avita!"
• Hämes Janakkalas tuntud Laurinlähde (Püha Laurentsiuse allikas) kandis ennevanasti Taara-allika nime. Hämelaste Taara oli kalmistute kaitsevaim. Lähedal on I aastatuhande alguse ja lõpu kalmed.
• F.J. Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamatus" esinev jumala Toorapitta nimekuju erineb mõnevõrra Läti Henriku Tarapitast-Taarapitast. Pole välistatud toora muutumine taaraks, taara muutumine tooraks või kummagi nimekuju üheaegne esinemine. Näiteks ka Arnold Knüpferil on kirjas erandlik Thorapitha.
• Toorapitta võib olla tuletatud uurali tüvest tora (viha, raev) ja pitä (pidama, vastu seisma). Toorapitta aluseks võib olla ka skandinaavia þorra-þitta (pikse-auk või kõu-see-siin-on). Kumbki tähendus võimaldab kasutada jumalanime sõjahüüuna.
• Joseph Karst on rekonstrueerinud eelindoeuroopa pikse ja kõuetormi jumala Thorqvin'i.
• Sutrop on viidanud ka võimalusele, et Henrik ise võis Taara-tüvele lisada ladinakeelse lõpu pita=pater, mis annaks tulemuseks Taara-isa (analoogselt Jupiter = Zeus-isa), ehkki väga tõenäoline see ei ole.
• Andrei Hvostov on näidendis "Henrik" väljendanud mõtet, et "saarlaste suurjumal" Taarapita oli Läti Henriku fantaasia vili, andmaks ristisõdijate võitudele suuremat usulist ja sõjalist kaalu. Hvostov ei selgita, mismoodi Taarapita ja Taara on ladinakeelsest kroonikast eesti rahvasuusse jõudnud.
• Kirill Teiter on juhtinud tähelepanu seigale, et Saaremaa Tarapitha seostub Lääne-Bengali Tarapithi-nimelise usukeskusega, mis kohalikus murdes tähendab "silmamuna püha paika" ehk müüdi järgi jumalanna Sati (kelle leinast hullunud mees Shiva ta taevas vibuga 51 tükiks laskis) ühe silma maale kukkumise kohta. Katastroofijärgse Kaali järve nimi seostub India hävingujumalanna Kālīga[4], kes on ühtlasi ka jumalanna Sati hirmuäratav kujund. Kuigi nimede samasugune kõla ei tähenda suurt midagi (nt. Sulawesi, Jalalabad jne), on siin tegemist ka teatud sisulise kokkulangevusega.
• Sarnasusi Eesti, Soome ja India kohanimedes on kirjeldanud oma blogis Ahmedabadi ajakirjanik Chandrakant Marwadi. Paraku on tema uuring pinnapealne.