Arutelu:Tartu

Allikas: Vikipeedia

Elanike arv[muuda lähteteksti]

elanikke = 101 250 (1.01.2007) Andres 14. veebruar 2008, kell 18:22 (UTC)

elanikke = 101 965 (1.01.2007) Andres 17. jaanuar 2009, kell 22:24 (UTC)
elanikke = 98 480 (17.01.2009) Taivo 14. veebruar 2011, kell 17:58 (EET)

| elanikke = 103 740 (2011)[1]

Elanike arv on muudetud, kuid viide mitte. Andres (arutelu) 31. jaanuar 2014, kell 22:44 (EET)

Lipp[muuda lähteteksti]

NB! Kas see lipu punane on ikka õige? Võib-olla on see monitori viga, aga siin paistab see pigem sogane oranž, õige värv võiks olla midagi sellist: http://en.wikipedia.org/wiki/Poland Lebatsnok 5.mai 2008

Tartu linna kodulehel on lipp täpselt sama tooni ja ta on ka raekoja küljes selline sooja tooni punane. Aga Vikipeedias toodud Poola lipu punane (#D80E31) on hoopis teistsugune kui Poola Välisministeeriumi kodulehel http://www.polska.gov.pl/files/Flaga_polska.gif (#CC0000). Ma arvan, et pigem Vikipeedia eksib. Valju 5. mai 2008, kell 14:13 (UTC)

Prantslane[muuda lähteteksti]

Jean-François Tartu (1751-1793) oli prantsuse meremees.

Pärast tema surma sai tema poolt juhitud fregatt Uranie nime Tartu. Hiljem kandsid seda nime veel kaks prantsuse sõjalaeva, k.a. hävitaja (1931-1942) ja valvelaev (1958-1992).

[1] --Õli 3. august 2006, kell 10:42 (UTC)


Sõpruslinnad tuleks niimoodi vormistada, et oleks ka link artiklile Sõpruslinn. Riik tuleb linna taha märkida sulgudes. Andres 19. jaanuar 2007, kell 20:43 (UTC)


Tartu tekkis tähtsate Põhja- ja Lõuna-Eestit ühendavate teede äärde - tegu oli ainsa paigaga, kus Võrtsjärve ning Peipsi vahel sai Emajõe äärde rajada aastaringselt kasutatava tee, st kus Emajõe kaldad ei olnud soised.

Seda lauset on kärbitud. Andres 19. veebruar 2007, kell 19:29 (UTC)

Alates 11. sajandist kuni 13. sajandi alguseni oli Tartu Ugandi muinasmaakonna üks kahest keskusest Otepää kõrval.

See lause on välja jäetud. Andres 19. veebruar 2007, kell 19:29 (UTC)

Sõja järel tasandati enamus kesklinna varemetest haljasaladeks, arhitekt Arnold Matteusel õnnestus vältida karpmajade ehitamist kesklinna.

Välja jäetud. Andres 19. veebruar 2007, kell 21:38 (UTC)

Selline info

"Tartu on ka tähtis tööstuskeskus.Suurtööstuse(20enam töötajat) alal oli 2004.a.56 ettevõtet 6500 töötajaga ,toodangu müük ca 4,3 mr krooni. + Tähtsamad harud müügi järgi toiduainete tootmine ca 1,24 mr krooni;Masina-metalli-aparaadi tootmine ca 1,03 mr krooni ja Puidu-mööbli tootmine ca 0,7 mr krooni." 

pigem eksitab kui annab teadmisi juurde. Ei saa ju suurtööstuseks nimetada enam kui 20 töötajaga ettevõtteid. Seepärast taastasin esialgse versiooni. Valju 7. märts 2007, kell 09:55 (UTC)

Mis allikast pärineb elanike arv 101 250? Stat.ameti järgi elas Tartus 1.1.2007 101 965 inimest, Tartu linnavalitsuse andmeil 31.12. 2006 98 214 inimest. --Metsavend 11. juuni 2007, kell 06:31 (UTC)


2006. aasta 1. jaanuari seisuga on Tartus 99 882 registreeritud elanikku. Andres 7. juuli 2007, kell 18:29 (UTC)


kas bareljeefid sobivad monumentaalskulptuuride nimekirja?--Hendrix 30. juuli 2007, kell 11:26 (UTC)

Arvan, et sobivad. Andres 30. juuli 2007, kell 11:28 (UTC)

"Rahvastikuregistri andmeil elas 1. augustil 2007 Tartus 98 541 inimest." - täna alles 31. juuli...--Hendrix 31. juuli 2007, kell 10:28 (UTC)


Rahvastikuregistri andmeil elas 1. jaanuaril 2007 Tartus 101 250 inimest.

Andres 31. juuli 2007, kell 14:19 (UTC)

Üks neist arvudest on vale. Pole tõenäoline, et Tartu elanike arv 7 kuuga 2700 ehk 2,7% võrra vähenes. --Metsavend 4. august 2007, kell 13:22 (UTC)
E tea, kust artiklis olevad arvud pärit on. Statistikaameti andmetel oli 1.jaanuar 2007 Tartu rahvaarv 101 965. Voldik "Tartu arvudes 2007" ütleb, et 01.01.07 oli elanike arv rahvastikuregistris 98 214.--Ken 4. august 2007, kell 14:04 (UTC)

Suurem osa jutust bussitehase kohta peaks minema omaette artiklisse. Andres 31. juuli 2007, kell 14:21 (UTC)


Vaata Kasutaja arutelu:87.98.57.126. Andres 31. juuli 2007, kell 14:54 (UTC)


Linnaosad - mina paneksin kõigi linnaosade lõppu ühtsuse huvides (Tartu) ja muudaks praeguseid kattuvaid märksõnu: näiteks Veeriku küla->Veeriku--Hendrix 6. august 2007, kell 12:08 (UTC)

Minu meelest tuleks arvestada, kumb on tuntum, kas linnaosa või küla. Andres 7. august 2007, kell 05:26 (UTC)
see tuntus on üks subjektiivne värk. Mina näiteks ei olnud Veeriku külast kuulnud, aga pole võimatu, et Veeriku küla inimene pole jälle Veeriku linnaosat midagi kuulnud. Teinekord on lihtsam, kui on kindlad reeglid, kui et vaevelda kahtluste küüsis - kas panna nüüd nii või panna nüüd naa...--Hendrix 7. august 2007, kell 09:01 (UTC)
Tuntuse tähtsus on praktiline: oleks hea, kui enamik inimesi leiaksid kohe otsitu ning keerulisi linke tuleks harvem panna. Praegu aga pole sel suuremat tähtsust, peaasi et pealkirjad on fikseeritud. Ei tasu vast hakata ümber tegema. Andres 7. august 2007, kell 16:06 (UTC)

Tartu Maavalitsus ei kuulu Tartu linna halduse juurde. Andres 7. august 2007, kell 16:22 (UTC)

no püüdsin lihtsalt moka otsast mainida, et selline asi, nagu Tartu Maavalitsus asub Tartu linnas. Kuigi Maavalitsus ajab ka Tartu linna elanike asju, eriti sotsiaalabi vallas.--Hendrix 7. august 2007, kell 16:28 (UTC)
Tartu Maavalitsust võib mainida seal, kus on jutt Haridus- ja Teadusministeeriumist ja Riigikohtust. Andres 8. august 2007, kell 05:11 (UTC)
ma natukene kirjutasin juurde Maavalitsuse rollist Tartu linnas.--Hendrix 8. august 2007, kell 06:12 (UTC)

Teeks ettepaneku Tartu maakonna kaarti veidi muuta. Alati kui seda vaatan, mõtlen esimese hooga, et mis paganama järv seal Võrtsu kohal on...--Hendrix 10. august 2007, kell 06:07 (UTC)


Eemaldasin sorteeritavast tabelist "-" ja "?" (veerus Elukoht linna täpsusega), kuna need põhjustasid häireid sorteerimisel--Hendrix 18. august 2007, kell 05:20 (UTC)


Polnudsiis pani pindalaks 40,2 endise 38,8 asemel. Keerasin tagasi, sest eelmiste paranduste tõttu umbusaldan seda kasutajat. Kui oskate, siis kontrollige Tartu pindala. Andres 1. september 2007, kell 17:35 (UTC)

31.05.2007 ütleb Tartu Postimees intervjuus Urmas Kruusega, et Tartu pindala on 38,8 http://tartu.postimees.ee/310507/tartu_postimees/263672_1.php --Hendrix 1. september 2007, kell 18:24 (UTC)

Ka viaduktid on sillad. Andres 5. september 2007, kell 05:01 (UTC)


"Kuigi keskajal oli Tartu peamiselt kivist linn" - koolis meile õpetati, et Tartu oli valdavalt puidust ja sellest see ka 1775. aasta tulekahju. Kumb Tartu siis oli - kivist või puidust?--Hendrix 22. september 2007, kell 18:05 (UTC)

Siin võib asi selles olla, et keskajal oli Tartu väga oluline keskus, piiskopkonna keskus, hansalinn ja puha, ent ta sai sõdades väga rängalt kannatada, Põhjasõja ajal aga lasti sootuks õhku. Nii hävisid ka peaaegu kõik keskaegsed hooned, asemele ehitati aga puumajad, sest kuni 19. sajandi alguseni oli Tartu tõepoolest küllaltki tähtusetu väikelinn. Athanasius Soter 22. oktoober 2007, kell 11:26 (UTC)

Rahvastikuregistri andmeil oli 1. augustil 2007 Tartu linna oma elukohana registreerinud 101 250 inimest.

Kas see on tõsi? Enne seisis seal 98 tuhat millegagi. Andres 22. oktoober 2007, kell 10:59 (UTC)

tundub, et artikkel hakkab liiga pikaks minema. Üritan kõrvalartiklitega põhiartikli mahtu vähendada.--Hendrix 27. oktoober 2007, kell 07:47 (UTC)

Muuseumide alla peaks midagi kirjutama. Andres 27. oktoober 2007, kell 18:06 (UTC)
oleks küll tore, kui keegi, kes mõistab, midagi kirjutaks. Pärast nimekirjade teisaldamist tunduvad töödeldud osad kuidagi kahvatud...--Hendrix 27. oktoober 2007, kell 19:56 (UTC)

Famous people from Tartu?[muuda lähteteksti]

You could make a title to collect them. Heinrich Friedrich Emil Lenz

hu:user:Rodrigo--89.134.126.229 26. mai 2008, kell 12:37 (UTC)

kuna maavalitsuse roll sotsiaalvärgi osas on üsna tagasihoidlikuks muutunud, siis kustutasin maavalitsusega seonduva üldse ära--HendrixEesti 29. mai 2008, kell 15:29 (UTC)

Tartus asub ka Tartu Maavalitsus. Kuigi Tartu Maavalitsuse pädevusse kuulub Tartu maakonna haldamine, korraldab Tartu Maavalitsus sotsiaalhoolekandega seotud teenuste osutamist ka Tartu linna elanikele - igapäevaelu toetamise teenus, toetatud elamise teenus, toetatud töötamise teenus, abivahendite kasutamist soodustingimustel. Alates 2008. aastast hakkas erihoolekandeteenuse osutamist koordineerima ja finatseerima sotsiaalkindlustusamet. Andres 29. mai 2008, kell 18:21 (UTC)


Hiinalinn[muuda lähteteksti]

Millise ametlikku linnaossa või asumisse kuulub Hiinalinn (Tartu), mida kirjutises pole kordagi mainitud ?
suwa 24. aprill 2011, kell 14:13 (EEST)


| elanikke = 103 284 (2010)[2] Andres 5. mai 2011, kell 19:58 (EEST)

  1. Statistikaamet
  2. Eesti Statistikaamet seisuga 1.01.2010

Kas linna artiklis ikka on mõtet tuua ära poolikut linnapeade loetelu? --Ahsoous 5. mai 2011, kell 22:55 (EEST)


Tartu Ülikool ei ole spordiklubi. Andres 15. jaanuar 2012, kell 21:19 (EET)


Kõik Tartu nimekujud suunavad yheselt siia, samas on neid kõiki kasutatud ka muude asjade ja asutuste tähistamiseks. Seepärast on minu arvates mõistlik jätta päisesse viited kõigile täpsustuslehekülgedele. --Oop (arutelu) 25. august 2012, kell 09:17 (EEST)

"Vaata ka" tulpadesse?[muuda lähteteksti]

Vormistaks "Vaata ka" mitmesse tulpa? --Oop (arutelu) 28. november 2012, kell 10:54 (EET)

jah.--Kyng (arutelu) 28. november 2012, kell 10:57 (EET)


Katkine link[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 7. juuli 2013, kell 06:12 (EEST)


Katkine link 2[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 7. juuli 2013, kell 06:12 (EEST)


Katkine link 3[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 7. juuli 2013, kell 06:13 (EEST)

1944. aastal nimetas sisedirektor Tartu raehärraks Johannes Paasi. = Tartus uus raehärra. Eesti Sõna, 7. mai 1944, nr. 105, lk. 3. --IFrank (arutelu) 9. märts 2014, kell 01:56 (EET)


Kas "Vaata ka" alt võeti midagi ära? Andres (arutelu) 15. märts 2014, kell 12:06 (EET)


"Geograafia" ei ole alajaotuse pealkirjana hea, sest artikli teema ongi geograafiline. Andres (arutelu) 23. aprill 2014, kell 11:11 (EEST)

nõus. Teatmeteostes kasutatakse nt pealkirja "Loodus"--Bioneer1 (arutelu) 25. aprill 2014, kell 10:11 (EEST)
Kui osa juttu sellest alajaotusest välja viia, saab pealkirjaks panna "Loodus". Asi ongi ka selles, et alapealkiri peaks olema informatiivne. Andres (arutelu) 25. aprill 2014, kell 11:40 (EEST)

Mõtlesin, et majandus ei ole ainult ettevõtlus, linna poole pealt võiks ka mingi iseloomustus olla. Seal on muidugi see probleem, et ülevaatetekste ei paista olevat, on ainult iga-aastased eelarved. Las olla esialgu see, annab vähemalt mingi pildi sellest, kui palju raha linnas liigub, kust tuleb ja kuhu läheb. Eks hiljem jõuab mingi parema formaadi leiutada.


Miks müürseppmeister välja jäeti?

Mida täpselt see linna ehitusmeistri tiitlina ütleb (kas Tartul oli ehitusmeistreid, kes ei teadnud müüriladumisest õhkagi?) ja miks on see oluline linna artiklis, mitte isiku enda artiklis?

On olemas Eesti lasteaedade loend. Andres (arutelu) 3. august 2015, kell 09:33 (EEST)

Väga kena, loendid võiksidki eraldi artiklites olla. Üldartiklites peaks olema kergestiloetav ülevaade.