Arutelu:Tallinna ajalugu

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

"1940. aasta Eesti annekteerimisel ja sellele järgnenud okupeerimisel". Vastupidises järjekorras ikka oli. Esmalt okupeerimine ja seejärel (ebaseaduslik) annekteerimine. 90.191.119.98 13. august 2011, kell 12:04 (EEST)[vasta]

Linnaõiguste saamiseks keskajal pidi asula täitma 4 kriteeriumit: vermima oma münte, ehitama linnamüüri, välja andma seadusi ning omama iseseisvat valitsust. Selles ma kahtlen. Vähemalt müntide vermimine tuli pärast linnaõigust. --Numbriga kärumees 17. august 2011, kell 13:20 (EEST)[vasta]

Lisasin malli [viide?], aga NOSSER peaks seda kommenteerima. c.c. 17. august 2011, kell 13:27 (EEST)[vasta]
Ka müüre ehitati ikka linnadele ja kõik linnad oma müüre ei saanudki. - Melilac (arutelu) 19. märts 2019, kell 12:56 (EET)[vasta]

Halb definitsioon! Andres 28. august 2011, kell 07:53 (EEST)[vasta]


"Tallinna nimekuju hakati kasutama lõplikult pärast Eesti iseseisvumist 1918. aastal." Minu meelest oleks õigem kirjutada, et sai ametlikuks nimeks 1918. aastal. 90.191.119.98 12. mai 2012, kell 14:25 (EEST)[vasta]


Kas väljajäetud osa läheb kuskile? Andres (arutelu) 12. mai 2012, kell 22:20 (EEST)[vasta]

Veel üks osa võeti välja. Andres (arutelu) 12. mai 2012, kell 22:22 (EEST)[vasta]

Need pandi artiklisse Tallinna linnaosad, aga minu meelest võiks sama jutt ka siin olla. Nüüd on mõne koha peal lihtsalt lüngad ja valed (ja tühjad) pealkirjad. --Epp 13. mai 2012, kell 05:00 (EEST)
Kui see on kollektiivse aju ühine seisukoht, võib esialgse olukorra taastada--NOSSER (arutelu) 13. mai 2012, kell 11:07 (EEST)[vasta]

"Tallinnas viidi läbi 21. juunil 1940 nõukogude võimu kehtestamist toetav "töörahva manifestatsioon" Tuleks kuidagi teisiti sõnastada. 21. juunil 1940 veel nõukogude võimu kehtestamist ja Nõukogude Liitu astumist ei nõutud. Enne 14.-15. juulil 1940 toimunud "Riigivolikogu valimisi" ei räägitud avalikult nõukogude korra kehtestamisest midagi. Alles 16. juulil 1940 püstitati see loosung.90.191.119.98 29. juuni 2012, kell 14:36 (EEST)[vasta]

Siin on teisigi silmapaistvalt kohmakaid lauseid, näiteks Toompea oli pealinnaks Taani kuninga ülemvõimu alla kuuluvale feodaalvaldkonnale, mis koosnes Harjumaast ja sellega liidetud Rävala maakonnast ning Virumaast. Misasi on "feodaalvaldkond"? Kui teaks, mis on ajalooliselt ja juriidiliselt korrektne termine, sõnastaks ümber. --Oop (arutelu) 29. juuni 2012, kell 19:37 (EEST)[vasta]

Ma ei leia vahepealkirjas sõna "korporatsioonid" kasutamisele põhjendust. Kuriuss (arutelu) 3. august 2014, kell 15:10 (EEST)[vasta]


Katkine link[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 7. juuli 2013, kell 05:53 (EEST)[vasta]

Endisaegsed nimed?[muuda lähteteksti]

"19. sajandi lõpus, venestamise ajal, nimetati senine saksapärane linnanimetus (Reval) ümber venepäraseks Reveliks." : Kas ka saksa keeles? Ja kas vene transkriptsioonis polnud linn juba varem Revel (nagu Tartu oli Derpt)? Siin on palju teisi kahtlasi kohti.

Vene vikis on eraldi artikkel endise nime Kolõvan kohta (vt ru:Колывань (Таллин). Meil pole kombeks nimedest artikleid teha, seega ei saa ka ilmselt interwikit lisada, v-o ehk millalgi Vikisõnastikuga, kui sinna tehakse sissekanne wikt:Kõlovan--Bioneer1 (arutelu) 16. oktoober 2013, kell 09:13 (EEST)[vasta]

v-o siiski Tallinna nimedest peaks tegema artikli ka Vikipeediasse (vene vikis ka artikkel ru:Названия Таллина)--Bioneer1 (arutelu) 16. oktoober 2013, kell 09:41 (EEST)[vasta]

Ajaloolised linnaosad[muuda lähteteksti]

Ma arvan, et link Tallinna linnaosad#Ajaloolised linnaosad peaks siin artiklis olema, nt "Vaata ka" all. Sest kui ma otsisin infot nõukogudeaja rajoonide kohta, tulin kõigepealt siia artiklisse, aga siin pole midagi, hoopis seal on. Adeliine 4. jaanuar 2015, kell 17:03 (EET)[vasta]

Pane siis sisse. Andres (arutelu) 4. jaanuar 2015, kell 17:06 (EET)[vasta]

Andere ältere Namen sind russisch Ревель (Rewel) und vormals Колывань (Kolywan), dänisch Lyndanisse, schwedisch Lindanäs

Andres (arutelu) 31. august 2015, kell 21:00 (EEST)[vasta]


"Praegu valitseb arvamus, et eestlased (rävalased) rajasid Toompeale ... jne". Selle väite kinnituseks on esitatud 1938. aasta allikas. :D --Minnekon (arutelu) 12. juuli 2016, kell 18:38 (EEST)[vasta]


Ka on seoses linnaarasega juttu eeslinnast Pirita kloostri juures, kuigi linna territoorium ulatus üksnes Pirita jõeni ja klooster jäi juba Tallinnast välja. Olgu, Pirita kloostrit ja sealset asulat on alati Tallinnaga seostatud, aga tehniliselt on tegemist siiski millegi muuga. - Melilac (arutelu) 19. märts 2019, kell 13:00 (EET)[vasta]


"1989. aastaks oli eestlaste osakaal langenud alla 50%. Tallinnas oli levinud kommunaalkorter, s.t ühiskorter ..." – no selleks ajaks oli ühiskortereid alles jäänud õige vähe. Ei saa aru, miks neist just 1989. aasta kontekstis räägitakse. Kõlab olude moonutamisena. Pigem olid selleks ajaks järjest rohkem levinud elamukooperatiivid. Kuriuss (arutelu) 28. oktoober 2020, kell 23:41 (EET)[vasta]


Varakeskaja teemalise dispuudi kajastust saaks ka Kiudsoo artiklist "Müüt Muinas-Tallinnast". --Ehitaja (arutelu) 21. aprill 2021, kell 11:09 (EEST)[vasta]


"Linna nime kujul Tallinn (kuni 1933. aastani Tallinna (see väide vajab täpsustamist)) hakati kasutama pärast Eesti iseseisvumist 1918. aastal" Eesti keeles kasutati nime Tallinn/Tallinna juba palju varem kui 1918. aastal. Kui vaadata näiteks 19. sajanadi lõpus ja 20. sajandi algul ilmunud raamatuid, siis seal on ilmuniskohaks Tallinn. Kirjalikes allikates on nimi Tallinn esmakordselt fikseeritud 16. sajandi esimesel poolel. Velirand (arutelu) 30. jaanuar 2023, kell 09:55 (EET)[vasta]

Eestikeelne Tallinna nimi esineb ürikutes esmakordselt 1536. aastal (https://pealinn.ee/2020/05/14/video-kus-ja-millal-pandi-esmakordselt-kirja-tallinna-eestikeelne-nimetus/). Velirand (arutelu) 30. jaanuar 2023, kell 10:06 (EET)[vasta]
Sellest on juba aastaid räägitud, keegi ei vaidle sellega. Kas Sa ei tahaks parandada? --Andres (arutelu) 30. jaanuar 2023, kell 20:24 (EET)[vasta]