Arutelu:Küüslauk

Mütoloogias kasutatakse küüslauku

Arvan, et "mütoloogias" ei ole siin õige sõna. Andres 11. aprill 2006, kell 14.35 (UTC)

---

Kas see lisatud jutt on kuskilt maha kirjutatud? Panen igatahes vana versiooni ka tagasi. --Epp 23. juuni 2010, kell 00:51 (EEST)

"looduse kasvandik" ja "katseradadel" näeb igatahes välja nii, nagu keegi oleks stiililiselt kurti populaarteadust kopeerinud. Kohutav. --Oop 1. detsember 2011, kell 16:40 (EET)

---

Keegi muutis sugukonnaks "liilialised", enne oli "laugulised". Siin on jälle mingid süstematiseerimiserinevused, aga kumb on õigem? Adeliine 14. november 2010, kell 21:03 (EET)

Vaata artiklit Lauk ja selle arutelu. Andres 16. november 2010, kell 09:17 (EET)

Eraldi artiklid

Osa linke siia tuleks asendada lingiga Küüslauguküüned. Või ma ei tea, kui mõeldakse toiduainet, kas siis peaks suunama droogile? Andres (arutelu) 6. mai 2014, kell 23:49 (EEST)

kui kas küüslaugumugulad (kulinaaria) või küüslauguküüned (kulinaaria) - või küüslauguküüned (droog) (ka Euroopa farmakopöa järgi) küüslauguküüned (toiduaine)---- saaks olema siis saaks sinna ehk ka retseptid panna...

aga otsisin omal algallikaid, mille põhjal artiklit kunagi komplekteerisin aga ilmselt on nemad välistelt kandjatelt teadmata kadunud... seega tuleks artikkel küüslauk ilmselt uuesti komplekteerida...

Võib-olla toiduaine kohta Küüslauk (toiduaine)? Kuigi asi ise on sama ja kahte artiklit ei peaks olema. Andres (arutelu) 7. mai 2014, kell 16:50 (EEST)

Ma ei oska Sulle täna ega ilmselt ka homme jne vastata- niigi siise on saanud nii tilluke tilluke Ta:

Küüslaukudest valmistatud droog tahaks ikka ise olemist aga see sõltub, kas keegi aktiivsetest vikipedistidest hakkab Euroopa Farmakopöad tellima ja kuis seal kirjutatu välja hakkab tiksuma näiteks veebikeskkonda - küüslaugukapslid ja küüslaugupulbrid ja küüslauguõli apteekide kaudu hakkaks sealtkaudu vastama ametlikele dokumentidele vast ja tema saaks paariliseks Laboriküüslaugu (tervistavad teaduslikud väited käivad laborite kaudu)...

Infot on küüslaukude kohta palju ja seetõttu võiks eraldi artikleid olla või esilagu püüda artikli enda sees teatud korduvused sisestada (mis võivad ette tulla enamike inimeste poolt kodustatud taimedega) aga selle mõhk-miinus on see, et allikaid pärast lahku viia on toimetamishuvilistest vikipedistidel töömahukam...

Küüslauk toiduaine saaks omale paarilise näiteks küüslauk (agrotehnika)

mis asjad need küüslaugu kloonid on? kas omamoodi küüslaukude tõuaretus ja/või GMO?

samuti ei oska ma paigutada küüslauguseemned neid mis müügil ja neid mida küüslauk sooviks suureks kasvada lasta lahutada.... ma pole seda varianti vikipeedias kohanud...

Mariina 7. mai 2014, kell 19:22 (EEST) alias Простота

Minu meelest ei ole põhjust mitte kirjutada siin artiklis neist asjust, mis nüüd mingil üsna hämaral põhjusel eraldi leheküljele tõsteti. Varem on väidetud, et kui taime kasutatakse kulinaarias, siis on tegu hoopis mingi teise taimega. Küüslauguküünte artiklis aga kirjutatakse kasutusest eri valdkondades. Pole ka selge, miks kulinaarias või mõnes muul otstarbel kasutatuna peaks käsitlus olema küünte-põhine. Võib rääkida ka kogu liitsibula või siis üldse kogu taime kasutamisest, ka kulinaarias. Küüslaugu defineerimine eespool võimalikult paljudel eri viisidel on üsna absurdne. Me räägime ikkagi ühe ja sama taime kasutamisest. Kasutamisest eraldi kohtades kirjutamisega saavutaksime vaid selle, et lugejal pole võimalik aru saada, miks teda eraldi artiklite vahel solgutatakse. 90.190.114.172 8. mai 2014, kell 22:26 (EEST)

Ma olen nõus, et ei peaks kõike välja võtma ja mujale viima. Pealegi ka koostise ja kultuuriloo all räägitakse peamiselt küüntest. Aga teiselt poolt, kõigi toiduainete ja droogide kohta peaksid minu meelest olema eraldi artiklid, kuigi osalt dubleerivad. Kui inimene tahab lugeda kõike küüslauguga seotut, peab ta jah lugema mitut artiklit (kuigi üldise ülevaate jaoks peaks ühest artiklist piisama, aga artiklitel on üldse tendents hargneda), aga teisest küljest, kui mind huvitab ainult droog või ainult toiduaine, siis ma ei peaks kogu taime artiklit läbi lugema. Andres (arutelu) 9. mai 2014, kell 00:25 (EEST)

Et lugejat huvitab parasjagu ainult üks artikli osa, seda võib olla seoses kõigi alaosadega, mitte ainult seoses toiduks kasutamisega. See iseenesest ei tohiks minu meelest olla põhjus esitust meelega haraliseks ajada. Eks lugeja kasutab siis sisukorda ja leiab huvipakkuva ikkagi piisavalt kiiresti üles. Taime toiduks kasutamine, kasvatamine, biokeemiline koostis, kasutamine muudel otstarvetel ja ka üldine kirjeldus on minu meelest lihtsalt nii tihedalt seotud, et nende asjade üksteisest lahku rebimine teeb esituse kunstlikuks. Pealegi võib arvata, et kui lugejat huvitab taime kasutamine toiduks, siis eeskätt otsib ta ikkagi taime ning peab kogu taime artiklis kõigepealt kasutamist puudutava alaosa leidma. 90.190.114.172 9. mai 2014, kell 14:52 (EEST)

1. Kui otsitakse tarvitamist toiduks, siis leitakse proportsionaalse esituse puhul ka sealt küllalt palju materjali. Eraldi artikkel oleks lihtsalt põhjalikum.

2. Minu meelest on küüslaugutaim ja küüslauk kui toiduaine selgelt erinevad mõisted, mistõttu minu meelest on eraldi artiklite olemasolu vajalik ja loomulik. Need teemad on teiste teemadega erinevates seostes. Linkimise puhul suunatakse lugeja kohe õigesse kohta. Andres (arutelu) 9. mai 2014, kell 15:06 (EEST)

Kas on õige rääkida küüslaugu mugulast? Oletan, et mugulsibul on pigem ikkagi sibul. 90.190.114.172 8. mai 2014, kell 22:26 (EEST)

Tere Andres, 90.190.114.172!

ma tõstsin osa infot välja, kuna osa oli minu komplekteeritud ja olen kuulutanud enamik eelnevalt kasutatud allikaid teadmata kadunuks, ma püüan alustada uuesti artikli komplekteerimisega ja see on väga hea- nüüd püüan ma allikad, kus kõneldakse küüslauguõli kapslitest ja nendega seotud teaduslikest uuringutest eraldi vastavate terminitega sobitada ja ühendada ... ka siis peaks inimene aru saama, et küüslaugutaimest on saanud tooraine nendele ja nendele teadusdistsipliinidele ... siia artiklisse ei sobi enam Euroopa Farmakopöa monograaf küüslaugupulbrist mõtlen ma ...

lühidalt ja lihtsalt ma ei saa Teiega nõustuda, ma püüan otsast alustada ja siduda allikad tegeliku Tootega (jah küüslaugust on saanud Toode millionnide seas - küüslaugu-ringlus) ja kui eraldi artiklid on mingit algelist selgroogu omandamas siis võite Teie 90.190.114.172 püüda need kõik tagasi ühte artiklisse kokku komplekteerida...

Mariina 9. mai 2014, kell 07:45 (EEST) alias Простота

Hea küll, aga kui teed uusi artikleid, siis sellepärast ei pea siit midagi kustutama. Andres (arutelu) 9. mai 2014, kell 08:01 (EEST)

Suur osa kustutustööd tehti juba ära enne kui mina artikli juurde toimetama jõudma sain... ja seda ei teinud mina kui siin niipalju küüslauguhuvilisi on siis huvitav, miks retseptid artikli tagaselga on jäänudki, midagi justkui ei klapi aga hetkel ei oska klassifitseerida...

minugi poolest võib minu poolt artiklisse küüslauguküüned tõstetu tagasi kopeerida ... aga enne pisuke täpsustus oleks tõepoolest vajalik kas artiklisse läheb kirja küüslaugusibul ehk küüslaugumugul küüslaugutaime saadusena nimelt küüüslauguküüned võib lahe tunduda aga aga küüslaugupea laiali lööduna ei ole pika elueaga, söögiks mõnda aega jagub (kui kiiritada siis kauem) aga ületalve säilib paremini ikka küüslaugumugul ja saadudi kaalutakse ilmselt ka (mugulatena), küüned kipuvad tohletama, st elus nad on ja kui maasse torgata läheksid kevadel kasvama ka aga söögiks ja raviks ei kõlba....

Mariina 9. mai 2014, kell 15:08 (EEST) alias Простота

Küüslauguküüned on droogi nimetus, muus tähenduses polegi seda tarvis kasutada. Andres (arutelu) 9. mai 2014, kell 15:16 (EEST)

Maasse pannakse ikka küüslauguküüned mitte küüslaugu liitsibulad ja retseptides on ikka ka küüslauguküüned mõtlen ma...

Mariina 9. mai 2014, kell 15:32 (EEST) alias Простота

Ma mõtlesin rohkem seda, kas seda sõna kulinaarias kasutatakse, aga kasutatakse päris palju. Teine asi on see, et kulinaaria on küüslauk laiem mõiste kui küüslauguküüned. Andres (arutelu) 9. mai 2014, kell 23:14 (EEST)

Tere Andres!

Kulinaarias kasutatakse küüslauk (toiduaine) küüslaugutaimelt nii õisikuid, lehti kui küüslauguküüsi - noori lehti ilmselt rohkem aasia-koha maades edasi lähevad juba pooltooted ja tooted: kuivatatud küüslauk, küüslaugu sipsid, -sool, -pulber, -mahl, -laastud, - tabletid, - kapslid, sügavkülmutatud küüslauguküüned, küüslauguõlid, küüslauguäädikad, ja toidulisaainena ilmselt küüslauguessents....

ehk artikli käigus liigenduvad pesad ja osalt küüslaugu nimelised tooted, välja.

Mariina 10. mai 2014, kell 09:11 (EEST) alias Простота

Mulle tundub, et küüslaugu kui toiduaine all mõeldakse küüslauguküüsi (sibulaid) ja kõiki nende saadusi. Küüslauguõisikud ja küüslaugulehed on juba eraldi toiduained, millest peaks eraldi kirjutama. Andres (arutelu) 11. mai 2014, kell 12:41 (EEST)

Tere Andres!

söögiküüslauk siis küüslauguküüned vast...

Mariina 11. mai 2014, kell 14:16 (EEST) alias Простота

Sellist sõna ei kasutata. Artikli pealkiri võiks olla küüslauk (toiduaine). Andres (arutelu) 11. mai 2014, kell 19:14 (EEST)

Eesti-keskne käsitlus

Saak on koristusküps kui küüslaugupesad vajuvad külili ja pealsed muutuvad pruuniks, see toimub juuli lõpu poole ja augustikuus.
Huvitav, kas see valmimise aeg juulis-augustis on üle maailma nii või käib see lause vaid Eesti kohta? Taavi (arutelu) 7. mai 2014, kell 00:22 (EEST)

Tere Taavi!

jah ongi kentsakas lugu, et meile eestlastele tuleb kirjutada küüslaugukasvatamisest ja või kartulikasvatamisest, me ju ometi võiksime seda kuidagi mäletada ... Lõuna-Eestis võib küüslaugutaimede korje toimuda 2 uni 3 nädalat varem kui Põhja-Eestis....

sama lugu nagu rästikute paljunemisbioloogiaga, see oleneb kliimavööndist ja indiviidi elutahtest aga ka nendest kes selle võtavad - meil-mail olen mina üsna püüdlik ja LIHTNE laugukasvataja - ja oma teada korjasin hargiga möödunud kasvuaastal küüslaugupeenardelt kõik küüslikud ka ülesse ja sai ju sügisel maagi läbi kaevatud aga mida ma nägin suskasin peipsiveere-tippsibulaid maasse 1.mai mail ja ca 20 küülauku kõrgelt olemas - jätsin nemad ilusasti ikka maha...

ja paljudes maades kasvatakse kilomeetreid pikkades kasvuhoonetes küüslauke ette ja siis viiakse põllule, et saaki kiiremini saada - meil mail oktoober-november taliküüslauk maha ja alles juuli-aug-sept saagi koristus .....aga seda annab tuunida ja modifitseerida - lambivalguse, pideva kastmise ja kunstväetuse lisamisega ...

jah eks ma tegelikult hakkan juba pisut harjuma ka üleoleva seisundiga taimeelude suhtes ja ei pane inimestele pahaks, inimesed on ju erinevad mõnele meeldib lugeda küüslaugutaimede elu kohta novaatorist ja teistele vikipeediast, neid viimaseid on ilmselt rohkem aga mul läheb ka omakese aega, et allikaid jonksu saada.....

Mariina 7. mai 2014, kell 08:04 (EEST) alias Простота

Kuna küüslauku kasvatatakse ka mujal kui Eestis (näiteks troopikas) ja artikkel räägib küüslaugust üldiselt, siis see valmimise aeg juulis-augustis näib kummaline, et mitte öelda vale. Ehk: see on Eesti-kohane, kuid juures pole kirjas, et see käib ainult Eesti tingimuste kohta. Taavi (arutelu) 7. mai 2014, kell 20:07 (EEST)

Siin on jah ka minu osa-süüd, said ju eile alles mitmed sordid sisse ja seda tonnide-tabelit mina küll oma aru järgi artiklisse ei paneks aga nüüd tuleb välja, noh parem hilja kui ..., et inimesi huvitab küüslauk ja võiks kirjutada ka tema kastavamisest kas Sambias? küüslaugu ekspluateerimise pehmed ja räiged vormid võiks siis kokku panna ja saada artiklisse küüslauk (agrotehnika)...

see võib tunduda lihtne aga küüslauke sirgumas näha on paras nuputamine, kuias see oligi kanad tunnistavad välimuse kaudu oma ümber 80 kana, mina jalutan küüslaugupeenra juurde ja mina 420 (pluss peenravälised) küüslaugutaimel küll vahet teha ei tahagi...

ma mõtlen, et tegelikkuses huvitab teadlasi ja ka inimesi hoopis rohkem see kuidas tema loodusekasvandik on täna võitja ravimresitentsete bakterite viiruste vastu....

pilt on illustratiive kas pole, tundub et kokku on pandud kaks antibiootilise toimega taime küüslauk ja peiulill - ja perenaine on hoolas, meil-mail sellist mustamulla peenart kohtab harva, arvan ma...- selle võib läbi tõmmata, vahel mõte lihtsalt uitab kaa

Mariina 7. mai 2014, kell 20:28 (EEST) alias Простота

ma ikka nihutan selle pildi (täna), (see pilt tundub mulle taimepornograafiana) allapoole sinna kus küüslauk on pandud maamulda seltsilistaimena, peenramaal on taimedel elusam ja maamullal ka koos teiste taimedega, küüslaugule pakutakse seltsilisteks maasikaid, porgandeid jne... kui maamuld on taime ümber lagedaks nobitud siis nojah siis juhtub nii, et taim võib ennast kodutuna tunda ja kooskasvades alles saavad moodustuda taimele iseloomulikud bioaktiivsed molekulid, mõtlen ma...

Mariina 11. mai 2014, kell 14:16 (EEST) alias Простота

Retseptid

Selles artiklis on päris palju erinevaid retsepte ravimite ja toidu valmistamiseks. Kas entsüklopeedia on õige koht retseptide avaldamiseks? --Iifar 20. detsember 2010, kell 19:12 (EET)

Arvan, et kui retsept on kirjelduse vormis, siis võib ta siin olla. Andres 20. detsember 2010, kell 22:37 (EET)

Ma arvan, et siin on need liiast.--WooteleF 21. detsember 2010, kell 03:16 (EET)

Küllap vist. Arvan, et siia võib jätta lühemad kirjeldused toitude valmistamise kohta, retseptide tekstid aga panna Vikiõpikutesse. Andres 21. detsember 2010, kell 03:35 (EET)

---

Retseptid vanas redaktsioonis

Viitamine

Ka Piiblis nimetatakse küüslauku "haisvaks roosiks". Viite tegemiseks vajan abistavat ligimest ja/või olen sunnitud (oma rumaluse kaudu, keel pole mitte alati takistuseks) kõnealuse lause artiklist välja tõstma, sest Piibleid on Paljuvormilisi näituseks: "Die Bibel oder die ganze HEILIGE SCHRIFT des alten und neuen Testaments, nach der deutschen Übersetzung Dr. Martin Luther`s, Köln, 1875....jpt..... Vabandan eksitamast! 23.aprill 2013 13:59 Mariina

Kontrollisin ja võtsin väite välja. Piiblis ei kasutata mitte kusagil sõnu "hais" ja "roos" samas lauses. Taivo 5. mai 2013, kell 21:25 (EEST)

Ilusad tänud Taivo! Ehk olete nii armas ja lisate juurde Piibli, mida kontrollisite, siis mina seda konkreetset ehk enam lugema ei pea....vast. Aga see on tubli, et väite välja võtsite, sest Piibel tundub mulle inimeseks (täpsemini LIGIMEES ligimeheks) õppimise juhina........ja taimede riik ehk mahub sinna Loomisloo hulka, pisutki vähemalt, nii ma saan aru.....

06.05.2013 6:24 Mariina

....pisut "kiire toimetus" oli aga parandan osa tagasi, ajalooliselt ei võrdu piiblilooliselt mu meelest...

Rahvapäraseid nimetusi

Küüslauku nimetatakse ajalooliselt ka haisvaks roosiks. Eestis kannab ta rahvapäraseid nimesid nagu kiblok, tõusurohi, piusa, purokese jne.

..ja alltoodud raamat toob välja ka usuelu ja küüslaugutaime ammuseid kokkupuuteid ja ka suguühte (suguelu) ja küüslaugutaime lahutamatut "kooselu" aga minule piisab teadmisest, et küüslauk on Loodusekasvandik.......vast....

• Michael Albertson, Ellen Albertson, "Temptations: Igniting the Pleasure and Power of Aphrodisiacs", Fireside, 2002), ISBN-10: 0743225287.

Google`i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)

13.05.2013 10:54 Mariina

"Osaline" pealkirjas"

Mis see "Osaline" mõnes pealkirjas tähendab. Selliseid pealkirju võiks üldse vältida.--Raamaturott (arutelu) 5. juuni 2015, kell 19:16 (EEST)

Välislingid

• William Woodville, "Medical Botany", 1. köide, 2.väljaanne, lk 749–753, London, 1810(inglise keeles)
• Eduard Winkler, "Vollständiges Real-Lexicon der medicinisch-pharmaceutischen Naturgeschichte und Rohwaarenkunde", 1. köide, A-L, Leipzig, F.A.Brockhaus, 1840 (saksa keeles)
• Sissekanne CoL-is
• Sissekanne Elu entsüklopeedias
• Sissekanne GRIN-is
• S. C. Verma and R. K. Mittal, Chromosome Variation in the Common Garlic, Allium sativum L., Cytologia 43: 383–396, 1978
• Earl Mindell, Carol Colman, Earl Mindell's Supplement Bible", Pocket Books, 1998, ISBN 0-7432-2661-5
• Z. M. Ross, E. A. O'Gara, D. J. Hill, H. V. Sleightholme, D. J. Maslin, Antimicrobial Properties of Garlic Oil against Human Enteric Bacteria: Evaluation of Methodologies and Comparisons with Garlic Oil Sulfides and Garlic Powder, Appl. Environ. Microbiol
• H.Amagase, B.L. Petesch, Encyclopedia of Food Sciences and Nutrition , (Second Edition) . GARLIC, 2003, pages 2861–2864, http://dx.doi.org/10.1016/B0-12-227055-X/00548-4
• L. Maggioni, J. Keller, D. Astley, "European Collections of Vegetatively Propagated Allium: Report of a Workshop", 21 - 22 mai, 2001, Gatersleben, Germany, IPGRI, 2002, ISBN 92 90 43 5283
• Michael Albertson, Ellen Albertson,"Temptations: Igniting the Pleasure and Power of Aphrodisiacs", Fireside, 2002), ISBN-10: 074322528
• Renata Sõukand, Kalle Raivo. HERBA: Historistlik Eesti Rahvameditsiini Botaaniline Andmebaas, Võrguteavik. 2008. Tartu: EKM Teaduskirjastus
• M. Paredes C, Viviana Becerra V., María I.,González A, Low genetic diversity among garlic (Allium sativum L.) accessions detected using random amplified polymorphic DNA (RAPD), CHILEAN JOURNAL OF AGRICULTURAL RESEARCH 68(1):3–12, 2008
• Carmia Borek,Chapter 15- Garlic and Aging: Current Knowledge and Future Conisderations, Bioactive Foods in Promoting Health. Fruit and Vegetables, 2010 , pages 221–234, http://dx.doi.org/10.1016/B978-0-12-374628-3.00015-3
• Ronald Ross Watson, Victor R. Preedy, "Bioactive Foods in Promoting Health: Fruits and Vegetables", 2010
• Chia-Wen Tsai, Haw-Wen Chen, Le-Yen Sheen,Chong-Kuei Lii. Garlic: Health benefits and actions. Lühikokkuvõte, BioMedicine, Volume 2, Issue 1,March 2012, 17–29
• S.A. Nasim, B. Dhir, Chapter 10- Reduction in Serum Glucose with Garlic Extracts, Bioactive Foods as Dietary Interventions for Diabetes , 2013, pages 97–109, http://dx.doi.org/10.1016/B978-0-12-397153-1.00010-X
• Küüslauk?! Söö terviseks!
• Küüslauk – maitseainete kuningas ja parim vahend haiguste vastu
• Kus küüslauk, seal tervis
• Tõrksa laugu taltsutus
• Küüslauk – peaaegu universaalravim 1
• Küüslauk – peaaegu universaalravim 2
• [1]
• [2]
• Küüslauk
• Retseptid, hobid: [3]
• Stinking rose
• Küüslaugufestivale
• "Food and Agriculture Organization of the United Nations", faostat.fao.org, veebiversioon (vaadatud 2.04.2015)(inglise keeles)
• Priit Põldma, EMÜ teadur, Ilusa küüslaugu saladus, 02. aprill 2015, 10:33, veebiversioon (vaadatud 2.04.2015)

Küüslaugusaadused

• E. A. O'Gara1, D. J. Hill, ja D. J. Maslin, Activities of Garlic Oil, Garlic Powder, and Their Diallyl Constituents against Helicobacter pylori, Appl. Environ. Microbiol. mai 2000, 66. väljaanne, nr 5, lk 2269-2273
• Katey M. Lemar, Ourania Passa, Miguel A. Aon, Sonia Cortassa, Carsten T. Müller, Sue Plummer, Brian O'Rourke ja David Lloyd, Allyl alcohol and garlic (Allium sativum) extract produce oxidative stress in Candida albicans, Microbiology, oktoober 2005, 151. väljaanne, nr 10, lk 3257-3265
• Donald I. Abrams, Andrew Weil, "Integrative Oncology", 2.trükk, Oxford University Press, 2014

Teadusuuringutes

• T. K. Lim, "Edible Medicinal and Non Medicinal Plants: 9. köide, Modified Stems, Roots", lk 274–351, 2015, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 31.03.2015)(inglise keeles)

Kommerts-agrotehnika

• Aasia:
  • Pakistan: All About /Vegetables/Garlic, veebiversioon (vaadatud 22.05.2014) (inglise keeles)
• Ameerika Ühendriigid:
  • California: General Production Information, Crop Profile for Garlic in California, 2004, veebiversioon (vaadatud 22.05.2014) (inglise keeles)
  • Michigan: Ron Goldy,Producing Garlic in Michigan, veebiversioon (vaadatud 22.05.2014) (inglise keeles)
  • Minnesota: Growing garlic in Minnesota, Carl Rosen, Roger Becker, Vince Fritz, Bill Hutchison, Jim Percich, Cindy Tong, Jerry Wright, veebiversioon (vaadatud 22.05.2014) (inglise keeles)
  • New Mexico: Stephanie Walker, Garlic Prduction in New Mexico, New Mexico State University, veebiversioon (vaadatud 22.05.2014) (inglise keeles)
• Austraalia: Commercial production of garlic, Queensland Government, veebiversioon (vaadatud 22.05.2014) (inglise keeles)
• Lõuna-Aafrika Vabariik,Production guidelines for garlic, DEPARTMENT OF AGRICULTURE, FORESTRY AND FISHERIES REPUBLIK OF SOUTH AFRICA, veebiversioon (vaadatud 22.05.2014) (inglise keeles)
• Lääne-Aafrika:
  • Nigeeria: Economic Analysis of Garlic Production in Bebeji Local Government Area of Kano State, Nigeria, Kudi, T.M, Banta, A.L, Akpoko, J.G ja Waynet, D, Ozean Journal of Applied Sciences 1(1), 2008, veebiversioon (vaadatud 22.05.2014) (inglise keeles)
• Kanada: Overview of the Garlic and Onion Industry in Canada, Mary Ruth McDonald, vaadatud 22.05.2014
  • Ontario: Garlic Production, Ontario Ministry of Agriculture and Food, vaadatud 22.05.2014

---

Miks kõik välislingid peaks ära võtma? --Epp 6. juuni 2015, kell 02:10 (EEST)

Ma leian ka, et see ei tee artiklit paremaks. Selle asemel peaks artikli ja välislingid sisuliselt läbi käima. Andres (arutelu) 6. juuni 2015, kell 09:28 (EEST)

Tere!

Jah! Küll oleks tore see - hetkel ei oska 'uut artiklisse tõmmata' seega enda kaudu jätaksin ootele ...

Mariina 6. juuni 2015, kell 09:47 (EEST) alias Простота

Siin on väga palju linke, millest lugeja ei leia midagi vajalikku (eriti need Google Booksi omad). Eestikeelseid linke ei ole vaja ka eriti tuua, sest neid leiab juba niigi guugeldades.--Raamaturott (arutelu) 6. juuni 2015, kell 11:02 (EEST)

Ma saan aru, et kõik lingid pole vajalikud. Aga see tuleb iga lingi kohta eraldi kindlaks teha: kui seal on midagi, mida saab artiklis kasutada, siis seda teha ning jätta ainult viitena. Lõpuks jätta alles ainult viited andmebaasidele ja pidevalt täiendatavatele saitidele ja sellised viited, kus on infot, mida pole võimalik artiklisse tuua (näiteks mingid pildid või kirjandusliku väärtusega tekstid). Sama käib ka eestikeelsete kohta. See iseenesest, et on Google'iga leitav, ei tähenda, et linki ei võiks olla: otsimine ja valimine on ka töö. Andres (arutelu) 6. juuni 2015, kell 11:37 (EEST)

Minu meelest küll on artikkel oluliselt viisakam, kui see valimatu lingilasu esialgu välja jätta. Loomulik oleks kõigepealt selgeks teha, millised on need üksikud andmebaasilingid ja muud suhteliselt kitsaste kriteeriumite järgi valitud lingid, mida on mõistlik välislinkide alla panna, ja lisada lingid siis kui see on selge, mitte vastupidi. Google'i otsingu kasutamisega pole ju praegu vahet selles mõttes, et valikut pole, siia on laotud enamvähem lihtsalt see, mis otsinguga esmajärjekorras välja tuleb, mõned reklaamlingid jms ehk on osatud vaid välja jätta.

Uusi kommentaare minu meelest pole tarvis kirjtuada katkiste linkide märkuse ette. See tekitab segadust. Pikne 6. juuni 2015, kell 12:24 (EEST)

Kui on valida, kuhu linke koguda, kas arutelulehele või artiklilehele, siis minu meelest on parem, kui nad on artiklilehel, sest siis töötatakse nad rutem läbi. Tõstmine arutelulehele on pigem nagu probleemi peitmine. Andres (arutelu) 6. juuni 2015, kell 15:08 (EEST)

Siis võiks probleemi üldse tekitamata jätta ja mitte koguda suvalisi linke ei artiklisse ega arutellu. Seda küll, et nende arutellu tõstmisel on vähe mõtet, nad võinuks lihtsalt artiklist välja visata. Või siis tõsta lingid neid kogunud kasutajale lehele. Küll iga kirjutaja ise otsib enda jaoks sobivad allikad. Minu meelest ei tohikski eeldada, et keegi teine peab nüüd hakkama neid juhuleide läbi töötama ja vaatama, mida saaks viidetena kasutada või muul moel artiklisse integreerima, selle asemel, et kasutada neid allikaid, mis kirjutajale enda jaoks autoriteetsed või muidu olulised tunduvad. Nii vaid raskendataks tasakaalustatud ja läbimõeldud esitusega artikli kirjutamist. Praegu on siia ilmselt sattunud muu hulgas allikaid, mis sisaldavad küüslaugu kohta ebaolulisi asju, või siis allikaid, mis sisaldavad ka olulist, aga asjadest, mille kohta tuleks leida paremad allikad. Pikne 6. juuni 2015, kell 15:24 (EEST)

Olen nõus, et parem on probleeme mitte tekitada. Aga pika artikli kirjutamisel võib tekkida vajadus allikaid koguda (fikseerida hilisemaks läbivaatamiseks leide, mida kohe ei saa kasutada), see on osa tööst, mis tuleb artikli kirjutamisel teha. Kui juba koguda, siis minu meelest tuleb koguda just artiklisse. Minu meelest pole õige eeldada, et inimene peab kogu artikli lõpuni üksinda kirjutama. On muidugi olemas alternatiivsed allikad, aga see ei tähenda, et juba kogutud allikaid peaks tingimata ignoreerima. Mida kaugemale on tööga jõutud, seda lihtsam on allikate sisu integreerida ja otsustada, millised kirjed on ülearused. Andres (arutelu) 6. juuni 2015, kell 15:44 (EEST)

Mina jõudsin artikliga sinnamaani, et varsti - üsna varsti oleks saanud hakata toimetama ja koostama seotud artikleid ja viima allikaid kaasa ja lisama uusi allikaid nii nagu seda kõigi artiklitega olen püüdnud teha (pole paljuks pidanud ka teiste kasutajate loodud artikleid lugejale teadmusküllasemaks ja lihtsamaks muuta) aga siis 'käis vali kärgatus' - mis agrotehnika? küüslauk kasvatab ennast Looduses, vähemalt meil mail on see nii, ise aga muidu jah küüslaugu allikad käivad minu arust ikka artiklisse ja artiklid ja allikad Vikipeedas ei ole küll probleemi tekitamine... lihtsalt kirjan ise hetkel tuberkuloosi ja ei tule 'loovate' küüslaugupeenarde juurest hetkel siia ja artikkel ei ole küüslaugureklaam ...

Mariina 6. juuni 2015, kell 16:24 (EEST) alias Простота

Ma ei öelnudki, et inimene peab kogu artikli üksinda kirjutama. Vastupidi, kui teine jätkab ja näiteks tahab teha sellest head artiklit, siis pole minu meelest õige nõuda talt, et selle jaoks peaks ta aega raiskama kellegi teise kogutud sodi läbitöötamisele või siis lihtsalt äraarvamisele, miks need lingid siia on sattunud. Arusaadav, et on mõislik n-ö fikseerida osa allikaid hilisemaks läbivaatamiseks. Aga seda teeb konkreetne kirjutaja siis ju ikkagi enda tarbeks. Selliseid linke peaks minu meelest koguma just enda arvutisse, enda kasutajalehele või siis isiklikusse mustandartiklisse. Oleks siis siin tõesti veel näha, et välja on valitud mõned olulised allikad, mida ka teised kindlasti esmajärjekorras kasutada võiks, aga ei ole ju.

Asi ei ole selles, et tuleks teha "seotud artikleid" ja lihtsalt lingid teistele lehtedele ringi tõsta. Lihtsalt välislinkide alaosas peaks piirduma mõne olulisema valitud lingiga, umbes nii nagu Andres eespool kirjeldas. Pikne 6. juuni 2015, kell 17:05 (EEST)

Ma ei tea, minu meelest on töö jätkajal kogutud allikatest ikka rohkem kasu kui kahju. Seda sodiks nimetada on liialdus. Sodi võib olla pigem artikli tekstis endas. Andres (arutelu) 6. juuni 2015, kell 17:12 (EEST)

Nojah, kirjutajal võib kasu olla, kui ta tõesti võtab vaevaks neid juhulinke läbi töötada, selle asemel, et püüda ise sobivamate allikate põhjal teemast ülevaadet saada. Aga see lehekülg siin pole ju lihtsalt kirjutaja(te) mustandileht. See peaks samal ajal ja pigem eelkõige olema ka lugejate jaoks teema praeguse kaetuse juures enamvähem viisakas teabeallikas. Sellepärast tundub ilmne, et üldkokkuvõttes on kahju linkidest praegu suurem kui kasu ja sellepärast julgen ma neid linke ka sodiks nimetada. Kasu seejuures on minimaalne, nagu öeldud, siin pole ju isegi mitte valitud linke. Pikne 6. juuni 2015, kell 17:49 (EEST)

kui liikuda 'seotud artiklitesse' siis saab lähemalt vaadata ja kirjutada ning muuhulgas ka allikaid hinnata - vähemalt minu arust;

'sodi' oleks jah hea märgistada ja võib-olla hiljem välja toimetada aga mina ise seda hetkel lugedes ei tunne silmas...

Mariina 6. juuni 2015, kell 17:53 (EEST) alias Простота

---

Kas viimane muudatus on õige? Adeliine 17. märts 2017, kell 16:15 (EET)

Tere, Adeliine!

Kas nii?, selle allika kohaselt aga mitmed teised allikad jaotavad tema ikka kaheks teisendiks ja siis veel rühmadesse ....hetkel minul algallikas ei avanenud aga on mitmeid teisi:

• Missouri Botaanikaaed; Mansfeld's Encyclopedia of Agricultural and Horticultural Crops:......

Mariina 17. märts 2017, kell 16:48 (EET) alias Простота