Arutelu:1934. aasta riigipööre

Siit (Eesti lähiajalugu#1934. aasta riigipööre ja vaikiv ajastu) leidav info tuleb siia integreerida--Bioneer1 (arutelu) 8. oktoober 2013, kell 10:59 (EEST)

Miks kirjutad siia asju, milles ise kahtled? Pikne 8. oktoober 2013, kell 11:18 (EEST)

---

Kas artikkel räägib nimetusest? Sisu on poleemiline, puudub neutraalsus. Tuleks ikkagi rääkida asjast endast. On sel veel mõni teine nimi? Andres (arutelu) 9. oktoober 2013, kell 09:51 (EEST)

Mina ei ole poleemikat välja mõelnud, antud on faktid ja mõlema poole argumendid. Esitatud on ka välismaa vaba ajakirjanduse informatsioon. "Asja ennast" ei olegi tõenäoliselt olemas, on poliitilistel põhjustel propageeritav nimetus. Vikipeedia järgi on riigipööre vägivaldne riigikorra muutmine. Kaitseseisukord väljaspool Tallinnat ja laiarööpmelisi raudteid ei ole riigikord. Riigivastase organisatsiooni liikmete arreteerimine ei ole ka riigikord. --IFrank (arutelu) 9. oktoober 2013, kell 16:23 (EEST)

Kordan, poleemika ei ole minu poolt välja mõeldud, esitatud on mõlema poole väited ja välismaa parteilise demokraatliku tsenseerimata vaba ajakirjanduse objektiivne informatsioon, kuidas suurtükipatarei "fashistidega" tulevahetust pidas. Eesti ajakirjandus oli selleks ajaks ilmselt juba "tsensuuri" (mida see ka tähendama peaks) all ja ei avaldanud vastavat erapooletut ja objektiivset reportaaži. --IFrank (arutelu) 13. november 2013, kell 16:52 (EET)

Muuseas, näiteks praegu käib Eestis demokraatliku Soome tsenseerimata ajakirjanduse andmetel kodusõda ([1]), nii et tuleks kirjutada ka artikkel 2013. aasta Eesti kodusõda. --IFrank (arutelu) 9. oktoober 2013, kell 16:38 (EEST)

Prints Harry läheb Eestisse

Kas on ikka mõistlik minna kaugesse Ida-Euroopa riiki vahetult pärast riigipööret?" paanitses Hague.

"Minu mehed kinnitavad, et otsest ohtu ei ole," vastas Parker. "Võimuvahetus kulges ohvriteta, mis on selles regioonis võrdlemisi haruldane. Tõsi küll, Siim Kallas pidi lennukiga kiires korras Tallinnast põgenema, kui vandenõu läbi kukkus, aga teadaolevalt pole mister Kallase kaasosalisi ja perekonda represseeritud. Ka Andrus Ansip on elu ja tervise juures ning jätkuvalt vabaduses. Mister Taavi Rõivas ei jäta eriti verejanulist muljet. Kuuldavasti kavatseb ta mister Ansipist lahti saada ilma mürki või köit kasutamata, saates oma eelkäija määramatuks ajaks Brüsselisse asumisele."

Ringo Starr. Prints Harry läheb Eestisse. Postimees, 12. aprill 2014, nr. 86, lk. 12. --IFrank (arutelu) 12. aprill 2014, kell 19:11 (EEST)

Originaaluurimus

Kuigi propaganda- ja tänapäeval ka teaduskirjanduses kasutatakse aksiomaatiliselt riigipöörde mõistet, ei ole seni tõestatud, et Eestis 1934. aastal kehtinud seaduste alusel ei oleks Riigivanemal olnud õigust kehtestada kaitseseisukorda väljaspool nimetatud maa-ala. Friedrich Akeli valitsuse analoogilist otsust 1. detsembrist 1924 ja Jaan Tõnissoni valitsuse otsust 11. augustil 1933, nagu ka korduvaid kaitseseisukorra pikendamise otsuseid alates 1926. aastast, ei nimetata riigipöördeks.

Johan Laidoneri nimetamist kaitsevägede ülemjuhatajaks rahuajal on nimetatud ebaseaduslikuks. Samas oli analoogiline otsus tehtud ka 1. detsembril 1924 Friedrich Akeli valitsuse poolt.

Niinimetatud riigipöördega seostatakse Eesti Vabadussõjalaste Liidu sulgemist ja selle aktivistide arreteerimist samal päeval (arreteeriti umbes 200 juhtivat vapsi, kellest enamus pärast ülekuulamist vabastati). Samas ei nimetata riigipöördeks Saksa Klubi sulgemist 5. detsembril 1933 ega varasemaid kommunistlike organisatsioonide sulgemisi ja nende liikmete arreteerimist või Eduard Reinkubjase arreteerimist 30. juulil 1924.

See näib olevat ühe vikipedisti vaidlus ajaloolastega ehk originaaluurimus. Minnekon (arutelu) 20. september 2017, kell 14:37 (EEST)

Praegune versioon samastab riigipöörde kaitseseisukorra laiendamisega. See oli siiski vaid üks sündmustest, millega riigipöörde algas.

Jah, see on originaaluurimus ja sellisena artiklisse ei sobi. Aga ometi on tarvis selgitust, miks ajaloolased riigipöördest räägivad. Andres (arutelu) 20. september 2017, kell 17:33 (EEST)

Õigupoolest on kogu artikkel originaaluurimus. See on artikkel mõistest, mis argumenteerib selle kasuks, et selle mõiste kasutamine on põhjendamatu.

Mõte on selles, et riigipöörde puhul peaks kuskil olema mõni volituste ületamine. Nähtavasti neid oli ka, argumendid ütlevad ainult, et volituste ületamisi tuuakse esile ainult Pätsi puhul. Andres (arutelu) 20. september 2017, kell 18:16 (EEST)

Minu teada olid olulisemad ebaseaduslikud sammud parlamendivalimiste ärajätmine ja erakordseteks olukordadeks mõeldud dekreetide põhjendamatu kasutamine. Minnekon (arutelu) 20. september 2017, kell 22:44 (EEST)

Palun kirjuta alla. Andres (arutelu) 20. september 2017, kell 21:00 (EEST)

Kõrvaline ja eklektiline materjal varasemast artiklist redaktsioonist (kui keegi oskab, võib püüda uuesti artiklisse liita)

1934. aasta riigipööre on nimetus, mida tänapäeval kasutatakse kaitseseisukorra kehtivuspiirkonna laiendamise kohta 12. märtsil 1934 riigivanem Konstantin Pätsi poolt ja Johan Laidoneri nimetamise kohta Kaitsevägede Ülemjuhatajaks.

Eelnevalt oli kaitseseisukord alates 1918. aastast pidevalt kehtinud järgmisel maa-alal:

• laiarööpmelistel raudteedel;
• Tallinnas, Narvas, Petseris, Nõmmel, Narva-Jõesuus, Mustvees, Kallastel ja Võõpsus;
• Tallinna-lähedastes Harjumaa valdades;
• Virumaa, Tartumaa, Võrumaa ja Petserimaa piiri- ja Peipsi järve äärsetes valdades.

Kaitseseisukorra kehtestamise otsus võeti täitmisele Vabariigi Valitsuse otsusega 12. märtsist 1934 nr. I ja kinnitati Riigikogu poolt 15. märtsil 1934. Riigikohtu otsusega 4. detsembrist 1936 kuulutati Riigivanema otsus seaduslikuks.

Pärast oma ametissenimetamist tegi Kaitsevägede Ülemjuhataja Johan Laidoner Sisekaitseülema ülesandeis järgmised otsused:

• keelas kaitseseisukorra piirkonnas poliitilised koosolekud;
• sulges kirjandusühingu Võitlus kuni 1. septembrini 1934;
• sulges Eesti Vabadussõjalaste Liidu ühes kõigi osakondadega, Rahvusliku Kultuur-Klubi ja Eesti Isamaalaste Ühingu ühes kõigi osakondadega kuni kaitseseisukorra kestvuseni;
• pani seisma ajalehtede Võitlus, Uued Ajad, Võrumaa Tulevik, Lääne Teataja, Meie Võitlus, Kalevlane, Häire, Herold ja ajakirja Vabadussõjalaste Koduleht ilmumise kuni kaitseseisukorra kestvuseni;
• tühistas ajalehtede Isamaalane, Ärka Eesti ja Vabadussõjalaste Võitlus registreerimised.

Vastukajad välismaal Londonis ilmuv ajaleht Daily Express avaldas lahingu kirjelduse 13. märtsil 1934 oma esileheküljel, pealkirja all "Kodusõda Eestis":

„Eestis puhkes täna kodusõda. Politsei ja sõjavägi tegevuses. Sõdurid arvasid, et neid viiakse nende vana vaenlase ja naabri Nõukogude Venemaa vastu, kellega nad võitlesid 1918. aastal.

Varsti tuli aga käsk – vallutada fashistliku partei peakorter. Fashistideks on peamiselt erasõdurid. Valitsus kartis, et fashistid valmistuvad teostama vägivaldset riigipööret. Kui valitsuse väed lähenesid fashistide peakorterile, avasid fashistid nende peale kuulipildujatest tule.

Valitsuse väed taandusid alul, kuid tõid siis kohale kerge- ja ka raske kahurväe ning seadsid selle üles fashistide peakorteri vastu. Kahurvägi avas tule ja seda toetasid politseinikud, pildudes hulgaliselt käsigranaate fashistide peakorteri aknast sisse.

Välisilmast äralõigatud.

Tund tunni järele kestis vihane võitlus ja alles siis, kui saabus öö, lõppes see heitlus – valitsusvägede võiduga.

Paljud inimesed said selles võitluses surma ja haavata. Surmasaanute täpne arv pole veel teada.

Pandi maksma karm sõjaväeline tsensuur, mis lõikas Eesti muust maailmast ära.

Lugesin praegu, et on vangistatud 150 isikut, kes kutsusid välja selle kodusõja. Homme seisavad nad sõjakohtu ees.

Sõjaseisukord on kuulutatud üle kogu riigi välja, ja on suletud kõik sõjalise iseloomuga organisatsioonid.

Mees, kes juhatas armeed 1918. aastal venelaste vastases võitluses – kindral Ledner[!] – juhatas nüüd vägesid. Nii oli ta sunnitud võitlema oma endiste sõjakaaslaste vastu. Ta nimetati diktaatoriks[!], volitustega, et võib igasuguse vastupanu suruda maha raudse käega.

Nõukogude Vene aga on mobiliseerinud 12-tuhande-mehelise brigaadi ja saatnud selle Eesti-Vene piirile – kaitsma Leningraadi.”

Samal ajal Eestis elanud inimesed ei tea sellistest sündmustest midagi, aga neid on väga vähe järele jäänud. Samasuguseid teateid avaldati välismaal ka 1933. aasta augustis, kuid tänaseks on need unustatud ja neid ei peeta Jaan Tõnissoni valitsust iseloomustavaks.

Helsingin Sanomat kirjutas 1934. aastal: "...ei saa kõnelda miskisugusest võimuhaaramisest ega vägivaldsest võimukäsitlusest. Selleks ei ole asjalikku alust. See väide näib küll aga põhjenevat käsitusel, et rahva võimu kasutajaks ja rahva nimel kõnelejaks võib kuulutada ükskõik, millist üksikut rühmkonda. Seaduslikku riigivalitsust, kes tegutseb rahva volitustel ja paneb piiri rühmavalitsust taotlejate meelevallale, nimetatakse võimuhaarajaks, kuigi ta toimib täiesti oma volituste piirides."

Leningradis ilmuv Edasi kirjutas: "Demokraatia kaitsmise, demokraatia päästmise sildi all likvideeriti demokraatia ja pandi maksma faschistlik diktatuur. ... Sotsfaschistid kui faschistliku diktatuuri teetasandajad on järjekindlalt teostanud oma töötavate hulkade äraandmise poliitikat."

---

Uus versioon on suures osas viitamata. Millistel allikatel see põhineb? --Minnekon (arutelu) 16. märts 2018, kell 12:06 (EET)