Võitlus (ajaleht)

Allikas: Vikipeedia
Ajalehe esikülg, 28. jaanuar 1933

Võitlus oli Eesti vabadussõjalaste Keskliidu ja Eesti Vabadussõjalaste Liidu häälekandja, mis ilmus 19311934[1].

2. juulil 1932, nädalalehena ilmuma hakkamise puhul, kirjutas ajalehe toimetus: "Teie nõudmine on ja jääb, et Eesti riik ja rahva vabadus ei saaks hävitatud kõduneva parteilise demokraatia korraga, vaid võidetud vabadus peab viima Eesti rahva paremale tulevikule[2]."

11. veebruaril 1933 kirjutati Võitluses: "Hitleri võit Saksamaal on uueks tõenduseks erakondade pankrottidele; see näitab, millise kiirusega ja järjekindlusega teostub Euroopa rahvaste vabanemine erakondade ikke alt – parema tuleviku loomiseks. Itaalia, Ungari, Poola ja nüüd ka Saksamaa on enestele kindlanäolised juhid saanud, mujal igalpool Euroopas on rahva seas käärimas sama tung uue, lihtsama ja kindlama valitsemissüsteemi järele senise kuluka ja teguvõimetu erakondade valitsuse asemele, kus igaüks oma poole kisub, kas või ägagu riik ja rahvas selle all[3]."

Ajalehes kutsuti üles looma Tartu Ülikooli juurde Vabadussõja ajaloo dotsentuuri, kasvõi arheoloogia professuuri arvel, kuna vist kõik maakohad on läbi tuhnitud ja pole enam vaja uusi arheolooge juurde kasvatada. Selle asemel oleks võinud arheoloogiaprofessor asuda Vabadussõja ajaloo käsitamisele[4].

Eduard Laaman iseloomustas Võitlust järgmiselt: Sest saadik, kui "kuldsuu" Ikmelt tegi "Kiires" enamlust, pole Eestis enam nii kirjaoskamatut lehte nähtud kui "Võitlus"[5].

Oma korraldaval istungil 26. aprillil 1934 jättis Riigikohus läbi vaatamata kaebuse Sisekaitseülema otsusele 12. märtsist 1934 kirjastusühisuse Võitlus sulgemise, ajalehtede Võitlus ja Vabadussõjalaste Võitlus sulgemise, ajakirja Vabadussõjalaste Koduleht ilmumise keelamise ning rahvusliku kultuurklubi sulgemise pärast[6][7].

20. oktoobril 1934 leppisid endine Võitluse vastutav toimetaja Klasmann ja Johan Laidoner Tallinna-Haapsalu rahukogus, kusjuures Klasmann pidi vabandama kindral Laidoneri ees, kuna ebaõiged andmed viimase kohta olid lehte sattunud kontrollimatult[8].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://dea.nlib.ee/index.php?lid=81&PHPSESSID=0c74acf11f93562d4c4ca7c22ac37060 (vaadatud 08.10.2013)
  2. Numbri saateks. Võitlus, 2. juuli 1932, nr. 12, lk. 2.
  3. Hitleri võit Saksamaal. Võitlus, 11. veebruar 1933, nr. 6, lk. 4.
  4. Tartu Ülikool peaks rohkem tundma huvi vabadussõja ajaloo vastu. Võitlus, 17. september 1932, nr. 23, lk. 4.
  5. L. Erakonna-presidendi pooldajad. Vaba Maa, 24. mai 1933, nr. 120, lk. 4.
  6. "Võitluse" sulgemise otsus jääb jõusse. Vaba Maa, 27. aprill 1934, nr. 97, lk. 3.
  7. Riigikohtu motiivid "Võitluse" sulgemise kohta. 9. mai 1934, nr. 107, lk. 2.
  8. "Võitluse" toimetaja Klasmann ja kind. Laidoner lepivad. Vaba Sõna, 20. oktoober 1934, nr. 241, lk. 12.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]