Wilhelm von Humboldt

Allikas: Vikipeedia
Wilhelm von Humboldt.

Wilhelm von Humboldt (22. juuni 1767 Potsdam8. aprill 1835 Tegel) oli saksa keeleteadlane, filosoof, riigimees ja diplomaat. Ta oli Berliini Ülikooli asutamise organiseerija. 1949 aastal nimetati ülikool tema ja ta venna Alexanderi järgi. Ta on peamiselt tuntud kui lingvist. Ta tegi olulisi panuseid keelefilsoofiasse ja hariduse edendamisse. Tema eestvedamisel loodi haridusideaal, mida kasutati Preisimaal haridussüsteemi reformimiseks ja hiljem leidis rakendust teiste riikide poolt.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Wilhelm von Humboldt valiti 1822. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta sõprade seas olid Goethe ja Schiller. Tema noorem vend Alexander von Humboldt oli kuulus loodusteadlane, naturalist ja avastaja. [1]

Filosoof[muuda | redigeeri lähteteksti]

Humboldt kirjutas 1791–1792 aastal valgustusajastu ideaale kaitseva filosoofilise teose "Riigi tegevuse piiridest" (kugi see avaldati alles 1850, pärast Humboldti surma). See teos avaldas mõju John Stuart Millile, mis kajastub Milli esses “Vabadusest”. Milli läbi said Humboldti ideed tuntuks ka inligse keelt kõnelevas maailmas. Humboldt pakkus esialgsed kontuurid ideele, mida Mill hiljem hakkas kutsuma "kahju printsiibiks". Humboldt võttis oma esseega "Riigi avalikust haridusest" osa ka filosoofilisest debatist riigi hariduse suuna üle, mis oli pärast Prantsuse revolutsiooni lahvatanud Saksamaal ja mujal Eruoopas.

Reformid hariduses[muuda | redigeeri lähteteksti]

Humboldti enda haridustee jäi suhteliselt lühikeseks. Ta oli lapsena koduõppele ja ülikooliõpingud jättis pooleli. Sellele vaatamata sai temast üks mõjukamaid ametnikke Saksa haridusloos. Preisi kuningas Friedrich Wilhelm III kutsus 1809. aastal Humboldti siseministeeriumi religiooni ja kasvatuse osakonna juhatajaks eesmärgiga reformida riigi haridus. Humboldti eestvedamisel lood gümnaasiumide süsteem, mille eesmärgiks oli noormeeste ettevalmistamine ülikooliks. Ta kehtestas riigieksamite tegemise kohustuse gümnaasiumi lõpetajatele. Loodi spetsiaalne asutus ministeeriumis, mille ülesandeks oli õpikute, õppekavade ja õpiabide kavandamine ja ülevaatamine.[2]

Diplomaat[muuda | redigeeri lähteteksti]

Humboldt oli edukas diplomaat aastatel 1802-1819. Alates 1802 aastast täievoliline Preisi minister Roomas. Napoleooni sõdade lõpul suursaadik Viinis (1812). Praha 1813. aasta kongressil omas ta olulist rolli Austria ning Preisi ja Venemaa vahelise liidu kujunemisel Prantsusmaa vastu.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Hermann Klencke, Gustav Schlesier, Lives of the brothers Humboldt, Alexander and William New York, 1853:13.
  • Clark, Christopher (2006). Iron Kingdom: The Rise and Downfall of Prussia. United States of America: Penguin Group. p. 332.