Alexander Voldemar Feldhuhn

Allikas: Vikipeedia

Alexander Voldemar Feldhuhn (25. mai 1850 (vkj)[1] Pärnu - 8. märts 1923 Tallinn) oli laevakapten, riiginõunik (1904) ja Paldiski merekooli juhataja ja õpetaja.

Alexander Voldemar Feldhuhn oli Paldiski merekooli juhataja ja õpetaja, kooli asutamisest 1875. aastal (kool alustas tegevust 1.11.1876) selle evakueerimiseni Arhangelski 1915. aastal. Ta maeti Toomkirikust Telliskopli /Kopli/ kalmistule.

Huvitav on see, et ka ametlikes dokumentides, rääkimata ajakirjandusest ja kodu-uurimisest esineb hulgaliselt valeandmeid, nt sünniaastana 1852, sünnikohana Tallinn ning isanimena Anton (nt surmakuulutus Päevalehes[2]).

Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Aleksander Feldhuhn lõpetas Riia merekooli, sõitis kaptenina mitmetel laevadel, nt aurulaeval Alpha Tallinna ja Peterburi vahet, ent kelle elutööks oli Paldiski merekooli juhatamine kogu selle tegevuse vältel (ametlikuks direktoriks oli algselt Paldiski linnapea Nikolai Demin, ent see oli esindusamet ja sisulist tegevust ei hõlmanud) ja nii oli ta suure osa eesti meremeeste õpetajaks ja suutis seda ühtemoodi hästi nii eesti, vene kui ka saksa keeles. Tema õpilaste hulgas olid merejõudude juhatajad admiral Johan Pitka, Valentin Grenz ja Valev Mere, Balti päästeseltsi direktor Voldemar Horst, merekaitseliidu ülem Klaar, sadamakapten Heinmann, ent ka venelasi, sakslasi, rootslasi, taanlasi ja soomlasi. Kui kool kõigi varadega Venemaale evakueeriti, läks Feldhuhn ka ise Arhangelskisse, ent tuli varsti tagasi Eestisse, varad aga jäidki tagasi saamata[3]. Eesti Vabariigis määrati Feldhuhn Haapsalu sadamakapteni abiks, 1. septembril 1920 päästejaamade ülemaks, kust ta vanaduse ja haiguse tõttu vabastati 31. detsembril 1922[4]. 1922. aastal jõudis ta veel olla ka Tallinna merekoolis õpetajaks.

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Kaupmehest isa Gottlieb Heinrich Feldhuhn (samuti sündinud Pärnus umbes 1815 ja surnud 1888) ja ema Beile (ka Bertha, kristlasena Betty, sündinud umbes 1823 Žagarės, surnud 1905) olid juudi soost. Nende kristlik abielu sõlmiti 1849. aastal, enne seda sündinud lastest kolm ristiti hiljem Pärnu Nikolai kirikus, tütred 1853, ema ise alles 1901. Aleksandri ja tema nooremate vendade ja õdede sünnid on registreeritud Pärnu Elisabeti, hiljem Nikolai kirikus[5].

Aleksander abiellus 5. märtsil 1877 Narvas Tartust pärit Alama Julie Gottliebe von Schultziga (sündinud 13.06.1854 v.k.). Nende neli poega, kellest kaks surid väiksena, sündisid juba Paldiskis. Pojad Olaf (sündis 1878) ja Harry (sündis 1884, eestistas 1936 nimeks Raid[6]) elasid väga värvikat elu Peterburist Bakuuni ja tagasi Eestisse nii sõjaväeteenistuses, äris kui ka jazzbändis ja linnavalitsuses teenides. Harry nimetati 1920 Eesti lennuroodu ülemaks, lendamisest ta küll midagi ei teadnud ja püsis kohal vaid pool aastat [7]. Tema edasisest elukäigust leiab lehtedest lühiteateid 1940. aastani. Raha omastamise pärast vabastati ta Nõmme linnavalitsusest, kui ta Nõmme turuülevaatajana, kelle ülesandeks oli linnamaksude sissenõudmine, seda ka tegi, ent raha linnale ei edastanud. Viimane teade tema kohta pärineb ajalehest Uus Eesti[8], kus teiste "vabaduseta uuele kodumaale" laeval "Bremerhaven" – artiklis nimetatud vangide, vaimuhaigete ja hoolealuste laevaks – lahkujate hulgas on ka Harry Raid (endine Feldhuhn). Väga palju paremini ei käinud ka vend Olafi käsi, kellest "eduka ärimehena" leiab ajalehtedes pilte suvitamas Narva-Jõesuus ja kes oktoobris 1939 Saksamaale lahkus küll vaba mehena[9], ent kelle äri (mida ajas koos oma väimehe Kopfide perega), muuhulgas savitööstus "Keraamia" Paldiskis, oli suurtes võlgades ja neile veel 1940. aasta jaanuaris kohtukutse esitati võlgade kättesaamiseks.

Surm ja mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Endised õpilased korraldasid korjanduse Kopli kalmistule mälestusmärgi püstitamiseks, mis kalmistul õnnistati 10. novembril 1935.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. EAA.1279.1.130 k.12
  2. Päewaleht nr. 65, lk.13, 10.märts 1923
  3. ERA.1025.1.138 Kirjavahetus Paldiski Meremeeste kooli varanduse reevakueerimise kohta, 1920–1922
  4. ERA.1091.2.1430 teenistuskiri
  5. EAA.1273.1.389 k.59
  6. Päevaleht nr 54 l.8, 25.02.1936
  7. http://www.hot.ee/laging/lennuvagi_00.htm[alaline kõdulink]
  8. Uus Eesti nr 2, lk 2 13.01.1940
  9. ERA.14.12.3325

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Foto Eesti Meremuuseumi fotokogu MM F2847 Kapten Aleksander Feldhuhn
  • Lisaks Esmaspäev 46:5, 11.11.1935 Dekipoisist laevajuhiks – foto Merekoolide isa – kapten A. Feldhuhn