Merekaitseliit

Merekaitseliit oli enne Teist maailmasõda Kaitseliidus tegutsenud merekaitse ülesannetega allorganisatsioon. Tänapäeval võib merekaitseliidu nimetust kasutada Kaitseliidu malevates merendusliku tegevusega seotud allüksuste puhul üldistava mitteametliku terminina.

Tegevusest[muuda | muuda lähteteksti]

1994 aastal Merekaitseliit taasasutati ja KL ülema korraldusel määrati selle juhiks Tallinnas leitnant Raivo Noorhani.

Merekaitseliidu allüksused on tegutsenud rohkemal või vähemal määral Tallinna malevas, Lääne malevas, Saaremaa malevas ja Pärnumaa malevas. Lisaks on Tartu maleva juures tegutsenud ka sisevete rühm. Merekaitseliidu ülesanded ja perspektiivid merelise ja riigikaitselise tegevuse osas on olnud ebaselged. Tallinna merekaitseliitlasi on osaliselt kaasatud kõrvalülesannetesse Mereväe juurde ja koostööd on veel tehtud vabatahtlike merepäästjatega.

Seoses Kaitseliidus merendusliku tegevuse kontseptsiooni puudumisega, millest tulevalt polnud võimalik eraldada ka ressursse, merekaitseliidu tegevus 2010-dateks praktiliselt lõpetati.

Paadid ja laevad[muuda | muuda lähteteksti]

Merekaitseliitlaste käsutuses on olnud mitu väiksemat laeva ja paati. Suurim laev on olnud patrull-laev EML Ristna P422, mida kasutati koostöös Eesti Mereväega aastail 2010–2015 õppesõitudeks, laev kuulus tegelikult Eesti Meremuuseumile. Veel on mereüksuste käsutuses olnud 1990. aastate algul Grif-kaatrid Erika ja Edgar ning üks Jaroslavets-tüüpi abilaev nimega Erika KL-101.

Sisevete allüksuse kasutuses olid kuni 2000. aastateni mõned väiksemad laevad nagu Kostromitš-tüüpi töölaev Ahti ja mitu jaodessantpaati.

Praeguseks ajaks on kaitseliidu mereüksuste suuremad alused erinevatel põhjustel kasutusest kõrvaldatud. Kaitseliidu struktuuriüksuste käsutuses on siiski mitmeid väiksemaid veesõidukeid.

Vormiriietus[muuda | muuda lähteteksti]

Merekaitseliitlased kannavad mereväelastega sarnast vormiriietust, nagu see oli ka 1930. aastatel, ja peavad selle üldjuhul muretsema omal kulul. Kantakse laeva töövormi ja pidulikku vormi.

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Asutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Merekaitseliidu idee käis 1932/1933. aasta talvel välja leitnant Richard Kokk^[1], kes oli uurinud sarnaste organisatsioonide tegevust Esimese maailmasõja ajal. Merekaitseliitu hakati Kaitseliidu juurde looma 1933. aasta teisel poolel. Esimene korraldaja oli vanemleitnant Jaan Klaar koos mõnede reservohvitseridega. Koostöös mereväega koostati ajutised koosseisud ja õppekavad. 1933. aasta novembris määrati Kaitseliidu Peastaabi juurde vastavaks organiseerijaks ametlikult kaptenleitnant Rudolf Gildemann.

Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Esmalt oli suur puudus pädevatest ohvitseridest, kuid mereväe kahe miiniristleja müügi järel vabanenud personali kasutamise tõttu paranes olukord märgatavalt.

1933. aastal hankis esimesena endale oma mootorpaadi Voka mererühm 2000 krooni eest.

Juba 6. juunist 2. juulini 1934 toimusid esimesed Merekaitseliidu piirkondlike allüksuste ühised õppused Merejõudude juhtimisel. Osalesid Merejõudude miinitraalerid Olev ja Kalev, miiniveeskajad Ristna ja Suurop ning vahilaev Laine ja suurtükilaev Mardus. Rõhku pandi meremiinide veeskamisele ja traalimisele, samuti meresidele.

Sarnane suunitlus jäi väljaõppele ja ülesannetele ka edaspidi. Kavandati ka võitlust allveelaevadega, kuid vahendite nappuse tõttu jäi see suund esialgu rakendamata. 10. augustil 1934. aastal kinnitati Vabariigi valitsuse otsusega ^[2] Kaitseliidu mereüksuste laevavimplid ja -lipud ning nende kasutamise kord. Kinnitati ka merekaitseliitlaste vormiriietus, mis sarnanes Merejõudude omaga.

8. juulil 1936. aastal andis Kaitseliidu ülem ettekirjutuse, et ka sisevete rannikul tuleb formeerida Kaitseliidu sisevete salgad.

1936. aastal ilmus "Merekaitseliitlase käsiraamat", mis andis edasisele väljaõppele olulise ühtlustava aluse.

Koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Enne Teist maailmasõda oli Merekaitseliit võrdsustatud Kaitseliidu malevaga. Merekaitseliit jagunes piki rannikut rajoonideks, millel olid omad juhtkonnad ja vahendid. Ujuvkoosseis jagunes divisjonideks, divisjonid rühmadeks, rühmad paatideks. Rühmas oli tavaliselt 4 paati. Paadi meeskonnas olid tavaliselt paadipealik, paadipealiku abi, signalist ja motorist. Traalerpaadil lisandus minöör ja mõnikord ka vanemminöör.

Saaremaal olid näiteks Kihelkonna meredivisjon, Kuressaare meredivisjon (divisjonides näiteks Abruka luurerühm, Sõrve luurerühm, Abruka sidepost, Kuressaare traalerite rühm, Kihelkonna traalerite rühm, Vilsandi luurerühm).

Tallinnas juba 1924. a asutatud Sadama malevkonna koosseisus olid 1939. a aga näiteks Luurepaatide divisjon, Traalerite divisjon, Eridivisjon ja Suurupi Meredivisjon (merekindlused).