Mine sisu juurde

Aleksei Kudrin

Allikas: Vikipeedia
Aleksei Kudrin
Aleksei Kudrin
Aleksei Kudrin (2020)
Venemaa rahandusminister
Ametiaeg
18. mai 2000 – 26. september 2011
Eelnev Mihhail Kasjanov
Järgnev Anton Siluanov
Venemaa asepeaminister
Ametiaeg
24. september 2007 – 26. september 2011
Isikuandmed
Sünniaeg 12. oktoober 1960 (63-aastane) Muuda Vikiandmetes
Dobele, Läti
Rahvus venelane
Lapsed poeg ja tütar
Alma mater Leningradi Riiklik Ülikool

Aleksei Kudrin (vene keeles Алексей Леонидович Кудрин; sündinud 12. oktoobril 1960 Lätis Dobeles) on Venemaa riigitegelane. Ta oli Venemaa rahandusminister 18. maist 2000 ja üks asepeaministritest alates 24. septembrist 2007 kuni 26. septembrini 2011. Aastatel 2018–2022 oli ta Venemaa Kontrollikoja esimees. 2022. aastast on ta Venemaa suurima IT kontserni Yandex arendusnõunik.

Teda loetakse Venemaa presidendi Vladimir Putini lähedaseks liitlaseks ning Venemaa Riikliku Investeerimisfondi rajajaks.[1]

Kokku on ta avaldanud 15 teadustööd.[2]

Kudrin sündis Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Lätis sõjaväelase peres, isa oli venelane ja ema lätlanna. Ta alustas õpinguid Dobele 2. keskkoolis, lõpetas Arhangelski 17. keskkooli.[viide?] Seejärel töötas ta Leningradis 2 aastat NSV Liidu kaitseministeeriumi Tagala ja Transpordi Akadeemia mootorite praktilise õppe laboratooriumis instruktorina ja automehaanikuna.[2]

1983. aastal lõpetas Kudrin Leningradi Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna. Alates 1983. aastast töötas Kudrin NSV Liidu Teaduste Akadeemia Sotsiaalmajanduslike Probleemide Instituudis stažöör-uurijana.[2] 1985–1988 oli ta NSV Liidu Teaduste Akadeemia majandusinstituudi aspirant ja 1988 kaitses kandidaadikraadi majanduses väitekirjaga teemal "Võrreldavus majanduslikus konkurentsis". Samal aastal sai ta teadustöötajaks NSVL TA Sotsiaalmajanduslike Probleemide Instituudis.[viide?]

1990. aasta oktoobrist töötas Kudrin Anatoli Sobtšaki alluvuses Peterburi linnavalitsuses (kõigepealt Leningradi linnanõukogu täitevkomitees). Algul oli ta täitevkomitee majandusreformide komitee esimehe asetäitja, pärast komitee likvideerimist läks üle Leningradi vabamajandustsooni juhtimiskomiteesse. 1991. aasta novembrist oli ta Peterburi majandusarengu komitee esimehe asetäitja, juhtides linna investeerimispoliitikat. 1992. aasta augustist oli ta Peterburi linnavalitsuse rahanduse peavalitsuse esimees (hiljem nimetati see ümber rahanduskomiteeks). Ta täitis 1993. aastast esimese aselinnapea ülesandeid koos Vladimir Putiniga. Ta oli linnavalitsuse liige ning linnavalitsuse majandus- ja rahanduskomitee esimees.[2]

1996. aasta augustis pärast Sobtšaki valimiskaotust siirdus Kudrin rahandusministri Anatoli Tšubaisi kutsel Moskvasse, asudes tööle presidendi administratsiooni juhataja asetäitja ja keskkontrollivalitsuse juhatajana. Putin tuli koos temaga Moskvasse ja neid peeti Tšubaisi meesteks.[viide?]

Aleksei Kudrin (2003)

1997. aasta märtsis sai ta rahandusministri asetäitjaks. 14. jaanuaril 1999 siirdus Kudrin tööle Ühendatud Energiasüsteemidesse, juunis naasis rahandusministri asetäitja kohale (sellel kohal oli tema eelkäija Putin).[2] Alates 29. aprillist 1997 kuni 6. aprillini 1999 oli ta Rahvusvahelise Valuutafondi Venemaa-poolne aseesimees. Alates 6. maist 1997 kuni 22. märtsini 1999 oli ta Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga Venemaa-poolne aseesimees. Alates 13. novembrist 1998 kuni 25. septembrini 1999 oli ta Venemaa esindaja Valgevene ja Venemaa Liidu täitevkomitees. Alates 31. maist 1999 oli ta Venemaa rahandusministri esimene asetäitja.[viide?]

Rahandusministrina

[muuda | muuda lähteteksti]
Aleksei Kudrin (2006)

18. mail 2000 tõusis Kudrin rahandusministriks ja jäi sellele kohale rohkem kui 11 aastaks. Samaaegselt oli ta Mihhail Fradkovi esimese valitsuse (mai 2000 – 9. märts 2004), Viktor Zubkovi valitsuse (24. septembrist 20077. maini 2008) ja Vladimir Putini teise valitsuse koosseisus Venemaa asepeaminister.[viide?]

17. oktoobrist 2008 oli ta Venemaa presidendi juures tegutseva Venemaa rahandusturu arengu nõukogu liige, alates 3. detsembrist 2008 selle nõukogu esimehe asetäitja ja alates 4. jaanuarist 2010 nõukogu esimees. Alates 11. jaanuarist 2010 oli ta majandusarengu ja integratsiooni valitsuskomisjoni liige.[viide?]

Dmitri Medvedev ja Aleksei Kudrin (2009)

25. septembril 2011 tegi ta avalduse, et ei kavatse jätkata tööd kavandatavas tulevases Dmitri Medvedevi valitsuses. Lahkarvamuste põhjuseks oli sõjaliste ja sotsiaalkulude kasv ning riigieelarve sõltuvus naftahinnast.[3] 26. septembril lahkus ta ametist ja ta eemaldati valitsusorganitest ja korralduskomiteedest.[4][5]

Edasine riigiteenistus

[muuda | muuda lähteteksti]

1. novembril 2013 astus Kudrin Vene Föderatsiooni presidendi juures asuva majandusnõukogu presiidiumi liikmeks.[viide?]

Aastatel 2015–2018 oli ta Boris Mintsile kuuluva mitteriikliku pensionifondi "Tulevik" ja juhatuse eesotsas ning Sberbanki juhatuses.[6] 20. aprillil 2016 asus ta juhtima ka Venemaa Strateegiliste Uuringute Keskuse juhatust.[7]

2018. aastal kaitses ta Venemaa Rahvamajanduse ja Riigiteenistuse Akadeemias majandusteaduste doktorikraadi teemal „Teoreetilised ja metodoloogilised lähenemised tasakaalustatud ja efektiivse eelarvepoliitika täitmisel.”[8]

22. mail 2018 kinnitas Venemaa Riigiduuma tema Venemaa Kontrollikoja esimeheks.[9] 29. novembril 2022 kinnitas ta tagasiastumist esimehe kohalt. Lahkus omal soovil.[10]

Tegevus erasektoris

[muuda | muuda lähteteksti]

9. detsembrist 2022 on Venemaa suurima IT-kontserni "Yandex" arendusnõunik.[11] Seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse kehtestasid 2023. aastal talle sanktsioonid USA (20. juulil) ja Ukraina (23. novembril).[12][13]

Ta on abielus, tal on poeg ja tütar.[2]

  1. Korsunskaya, Darya; Kelly, Lidia; Golubkova, Katya (29. detsember 2024). "Ex-minister Kudrin warns of 'full-fledged crisis' in Russia". Reuters.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 "Кудрин Алексей Леонидович". Venemaa rahandusministeerium. Veebruar 2010.
  3. "Кудрин отказался работать в правительстве Медведева: он против роста расходов на оборону". NEWS.ru (vene). 25. september 2011.
  4. "Medvedevit kritiseerinud Kudrin lahkus ministrikohalt". ERR. 26. september 2011.
  5. "Д.Медведев лично приказал А.Кудрину покинуть все госпосты". RBK. 11. oktoober 2011.
  6. Титова, Юлия (14. mai 2018). "Возвращение во власть. Алексей Кудрин уходит из советов директоров Сбербанка и НПФ «Будущее»". Forbes (vene).
  7. "Кудрин согласился на работу в Центре стратегических разработок". Interfax. 20. aprill 2016.
  8. "Кудрин Алексей Леонидович". Venemaa Rahvamajanduse ja Riigiteenistuse Akadeemia. 29. september 2018. Vaadatud 24. mail 2024.
  9. Мисливская, Галина (22. mai 2018). "Госдума утвердила Кудрина в должности председателя Счетной палаты". Rossijskaja gazeta (vene).
  10. "Vene kontrollikoja juht Kudrin astus tagasi". Postimees. 29. november 2022.
  11. Эрозбек, Дарья (9. detsember 2022). "Кудрин приступил к работе в «Яндексе»". Kommersant (vene).
  12. Таиров, Ринат, toim (20. juuli 2023). "США ввели санкции против Алексея Кудрина". Forbes (vene).
  13. "В новом санкционном списке Украины - Чубайс и Кудрин". Vabadusraadio (vene). 23. november 2023.