Aleksander Einseln
Artikli neutraalsus on vaidlustatud! (September 2018) |
See artikkel vajab toimetamist. (August 2007) |
Aleksander Einseln | |
---|---|
Hüüdnimi | Aik/Al |
Sünniaeg |
25. oktoober 1931 Tallinn, Eesti |
Surmaaeg | 16. märts 2017 (85-aastaselt) |
Sõjaväeline haridus | |
Truudusvanne |
|
Teenistus | |
Teenistusaeg |
|
Auaste | kindral |
Juhtinud | Eesti kaitseväe juhataja |
Sõjad/lahingud | |
Autasud |
Kotkaristi II klassi teenetemärk Loend... |
Abikaasa | Kitti Einseln |
Aleksander Einseln (25. oktoober 1931 – 16. märts 2017) oli Eesti kindral ja poliitik, varem Ameerika Ühendriikide maaväe kolonel.[2] Ta oli Eesti Kaitseväe juhataja 4. maist 1993 kuni 4. detsembrini 1995.
Sünd ja põgenemine Eestist
[muuda | muuda lähteteksti]Ta sündis Eestis, kuid põgenes siit Nõukogude okupatsiooni eest koos emaga septembris 1944 Saksamaale.[3]
Siirdus 1949. aastal USA-sse ja sai peagi Ameerika Ühendriikide kodakondsuse.
Teenistus Ameerika Ühendriikide relvajõududes
[muuda | muuda lähteteksti]Astus 1951. aastal Ameerika Ühendriikide sõjaväkke ja osales Korea ja Vietnami sõjas. Ameerika Ühendriikide sõjaväes teenis aastani 1985 (USPACOM) ja läks pensionile koloneli auastmes.
Teenistus Eesti kaitseväe juhatajana
[muuda | muuda lähteteksti]1993. aastal naasis Einseln Eestisse.[4] Eestis asus ta elama Tallinnas Tõnismäele.[5]
4. mail 1993 sai temast Kaitseväe juhataja.
Einseln ülendati kindralmajoriks 17. juunil 1993.[6] 22. juunist 1995 sai temsat kindralleitnant, 3. detsembrist 1995 kindral.[7] Ajaloolase Mati Õuna hinnangul oli Einselni rahuaegne kosmiliselt kiire tõus täiskindraliks hämmastav, viidates et Johan Laidoner ülendati Vabadussõja lõpus vaid kindralleitnandiks, täiskindraliks sai ta alles veebruaris 1939.
Einseln korraldas Tallinna Õpetajate majas kaitseväe ohvitserkonnale vastuvõtte, kus tutvustas Eesti ohvitserkonnale ametikohast etiketti.[3] Einselni teeneteks kaitseväe juhatajana on julgeolekuekspert ja riigikaitsekomisjoni liige Peeter Tali pidanud Eesti kaitseväe arendamist lääne eeskujul, ohvitseride rahvusvahelise hariduse soosimist ja rahvusvahelise sõjalise koostöö alustamist.[8]
Ta oli sunnitud kaitseväe juhataja ametikohalt lahkuma erimeelsuste tõttu kaitseministriga. Häältega 55 poolt, 22 vastu ja 3 erapooletut otsustas Riigikogu 19.12.1995 vabastada kindral Aleksander Einselni kaitseväe juhataja ametikohalt.[9] 19. detsembri 1995 Kaitseväe juhataja ametist vabastamise otsus avaldati Riigi Teatajas, Einselni vabastamine jõustus päev pärast otsuse ilmumist 20. detsembril 1995. Ta oli alates 22. detsembrist 1995 arvatud kaitseväe reservi Vabariigi Presidendi käskkirjaga nr 61.[10]
„Tänades ja tunnustades tema panust Eesti kaitseväe taasloomisel ülendan kindralleitnant Einselni kindraliks, palun, et ta oma kogemusi rakendaks nüüdsest peale riigikaitseakadeemia ühe juhina meie noorte ohvitseride koolitamisel.“
– Lennart Meri[11]
Poliitikuna
[muuda | muuda lähteteksti]Einseln on osalenud poliitikas: ta kandideeris Riigikokku 1999. aastal Sinise Erakonna ja 2007. aastal Eesti Kristlike Demokraatide nimekirjas.
Surm
[muuda | muuda lähteteksti]Kindral Einselni mälestustseremoonia toimus Tallinna Jaani kirikus ja Kaitseväe kalmistul. Ta maeti Arlingtoni sõjaväekalmistule Virginia osariigis Ameerika Ühendriikides.[12][13][14]
Auastmed
[muuda | muuda lähteteksti]Õlakud | Auaste | Kuupäev |
---|---|---|
Kolonel | 1993 | |
Kindralmajor | 17. juuni 1993[15] | |
Kindralleitnant | 22. juuni 1995[16] | |
Kindral | 3. detsember 1995[17][7] |
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ https://sjms.nu/articles/10.31374/sjms.37/
- ↑ "Estonia Names American as Military Chief, but U.S. Objects". www.nytimes.com (inglise). THE ASSOCIATED PRESS. 6. mai 1993. Vaadatud 22.09.2018.
- ↑ 3,0 3,1 Mirjam Mäekivi, Andres Einmann (16.03.2017). "Galerii: kindral Aleksander Einseln elu ja töö sõnas ja pildis". Postimees.
- ↑ Aleksander Krjukov (16.03.2017). "Suri endine kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einseln". ERR.
- ↑ Priit Pullerits (27.02.2016). "Nad tulid Eestile appi. Mis neist on saanud?". Postimees.
- ↑ "A. Einselnile sõjaväelise auastme andmine". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. märts 2017. Vaadatud 26. septembril 2014.
- ↑ 7,0 7,1 Kaitsejõudude juhid 1991-2000 // Õhtuleht, 05.01.2000
- ↑ Peeter Tali (11. veebruar 2024). "PEETER TALI ⟩ Kaitseväe juhataja ametiaeg võikski olla lühem ja auaste madalam". Postimees. Vaadatud 12. veebruar 2024.
- ↑ Riigikogu vabastas kindral Aleksander Einselni // Postimees, 20.12.1995
- ↑ Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 61 "Kindral A. Einselni kaitseväe reservi arvamine" - Elektrooniline Riigi Teataja (RTI, 22.12.1995, 97, 1663)
- ↑ Presidendi avaldus riigikaitsenõukogule - Postimees, 4. detsember 1995
- ↑ Karoliina Vasli (31.03.2017). "DELFI FOTOD ja VIDEO: Kindral Einseln saadeti viimsele teekonnale". Delfi.
- ↑ Priit Luts, Siim Lõvi (31.03.2017). "Kindral Einseln saadeti viimsele teekonnale, põrm maetakse USAsse". ERR.
- ↑ Piret Lakson (31.03.2017). "Fotod: kindral Einseln saadeti viimsele teekonnale". Postimees.
- ↑ "13. A. Einselnile sõjaväelise auastme andmine". Vabariigi Presidendi Kantselei. Vaadatud 7. märtsil 2017.
- ↑ "52. A. Einselnile sõjaväelise auastme andmine". Vabariigi Presidendi Kantselei. Vaadatud 7. märtsil 2017.
- ↑ "59. A. Einselnile sõjaväelise auastme andmine". Vabariigi Presidendi Kantselei. 7. märts 2017.
- ↑ https://www.riigiteataja.ee/akt/12969035
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Tsitaadid Vikitsitaatides: Aleksander Einseln |
- Suri endine kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einseln
- GEN Aleksander Einseln, Memorial ID 177415779
- Intervjuud Aleksander Einselniga Nõmme raadios
Eelnev Jaan Maide |
Kaitseväe juhataja 4. mai 1993 – 20. detsember 1995 |
Järgnev Johannes Kert |