Albert Koba

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Albert-Ferdinand Koba (enne I maailmasõda ka Kooba; 02./15. oktoobril 1878 – ?) oli Tallinna kinnisvaraärimees, kes andis nime mitmele tänavale Lilleküla ja Pelgulinna asumites Tallinnas.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Koba sündis Tallinnas vkj. 02./15. oktoobril 1878[1], leeris käis Niguliste kirikus märtsis 1896[2], rahvuselt eestlane; luterlane. Tema isa Johann Koba oli sündinud Tartus ja ema Tartu maakonnas, mõlemad olid varem olnud Tartu linna kodanikud. Alberti tädi Marie Berting elas 1920. aastate alguses samuti Tallinnas.

Optantide toimiku kohaselt oli Kobal keskharidus ja aedniku väljaõpe (puu- ja aiavilja kasvatuse kärner).[3]

Perekonnale kuulusid mitmed krundid Tallinnas. Näiteks ostis Albert Koba 1904 Mustamäe tee alguses tänaseks osaliselt säilinud hoonestusega Wittenhofi suvemõisa, tükeldas selle ja müüs kruntideks ning nii saanud alguse Lilleküla.[4]

1904. aastal valiti Koba Tallinna linnavolikogusse volinikuks ja seal oli ta tegev ka aastatel 1905-1908.[5]

1907. aastal oli Koba Tallinnas maaomanik ja linnavolinik ning Tallinna Vastastikuse Krediit-Ühisuse juhatuse liige.[6]

Sugulaste sõnul pidanud Kobade perekond enne sõda Tallinnas võõrastemaja. Enne jaanuari 1914 elas Koba säilinud aadressbüroo teadete kohaselt Tallinnas Harju tn 40, pärast seda suundus Petrogradi.

1920. aastal elas Koba Simferopolis Krimmis, talle oli väljastatud Tallinnast "sõjapõgeneja tunnistus". Enne Krimmi minekut müünud ta maha Keemia tänaval asunud majad, vaid üks krunt ("50 vakamaa suurune kapsaaia plats") olnud alles ja välja renditud. Oktoobris 1921. aastal taotles 43-aastane Koba Moskvas optandina Eesti kodakondsust ja asus detsembri keskpaigast taas elama Tallinnasse Riia võõrastemajja, hiljem Harju tn 17-3.[7]

Koba kohta on enamasti kirjutatud, et ta oli poissmees, kuid arhiivis on säilinud abielulahutuse toimik abikaasa Olgast aastast 1927.[8] Ka Koba välispassis 1939–1940 on märge, et Albert-Ferdinand Koba oli lahutatud.[9] Lapsi Kobal teadaolevalt polnud.

Kobal oli Harjumaal Kodasoo vallas Saunjal puumassitööstus.[10]

1935. aasta jaanuaris osales Koba Estonias peetud Tallinna eestlaste omavalitsuse 30. mälestusaastapäeval kui endine linnategelane.[11]

1937. aastast säilinud toimikute kohaselt ehitas Koba Tallinnasse paberivabrikut aadressile Kopli tn nr 72.[12][13]

6. märtsil 1939 väljastati Kobale välispass "sõiduks Saksamaale ja teistesse riikidesse", sel ajaperioodil oli ta sisse kirjutatud aadressile Tallinnas Roosikrantsi 8B. 08. märtsil lahkus Koba Eestist ja oli 13. märtsil 1939 passitempli järgi Berliinis. 1939. aasta juuni lõpus viibis Koba mõned päevad Helsingis. Koba välispass kehtis 6. septembrini 1939 ja seda pikendati kuni 21. septembrini 1940.[14]

Koba edasine saatus ja matmispaik on hetkel teadmata. Tallinna Linnaarhiivis on säilinud Koba varade natsionaliseerimistoimikud 1940ndate algusest, nt Suurtüki tänaval (TLA.R-1.6-I.860) ja Roosikrantsi tänaval (TLA.R-1.6-I.92).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. EAA.4918.1.986
  2. TLA.31.2.24
  3. ERA.36.2.6399
  4. "Kristiine suvemõisad", Kristiine Leht nr. 7(68), 22.06.2006.
  5. ERA.36.2.6398
  6. Päewaleht nr. 209, 15. september 1907, lk. 4
  7. ERA.36.2.6399
  8. ERA.1357.2.1705
  9. ERA.1.3.1720
  10. ERA.969.4.1215
  11. "Tallinna eestluse juubelipäew.". Kaja nr. 17, 19.01.1935, 19. jaanuar 1935.
  12. ERA.31.3.4000
  13. ERA.842.1.1583
  14. ERA.1.3.1720