Ainu keel
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
| ainu keel (アィヌ・イタㇰ) | |
|---|---|
| Kõneldakse |  Jaapan |
| Piirkonnad | Hokkaidō |
| Kokku kõnelejaid | 15[1] |
| Keelesugulus | ainu keeled |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-2 | ISO 639-2 ain |
| ISO 639-3 | ISO 639-3 ain |
Ainu[2] (Ainu: アィヌ・イタㇰ, Aynu itak) on ainus säilinud ainu keel, mida kõneldakse Jaapanis Hokkaidō saare lõunaosas.
Kuni 20. sajandini räägiti ainu keelt ka Sahhalini saare lõunaosas Venemaal ning vähesed inimesed ka Kuriilidel. Viimane teadaolev ainu keele kõneleja Sahhalinil suri aastal 1994.
Ainu keel on isolaatkeel, jaapani ja korea keelest kaugem kui need kaks keelt teineteisest. Selle päritolu on problemaatiline; on oletatud, et see on eraldunud altai keel, mida jaapani ja korea keelest lahutab vähemalt 10 000 aastat.
Sisukord
Kõnelejad[muuda | redigeeri lähteteksti]
Ainu keel on kriitiliselt ohustatud keel. Enamik 15 000 ainust räägib ainult jaapani keelt. Tänapäeval on alles vaid umbes 15 ainu keelt kõnelevat inimest, kellest suur osa on vähemalt 60 aastat vanad.
Põhiarvsõnad 1–10[muuda | redigeeri lähteteksti]
- sinep
- tup
- rep
- inep
- asiknep
- iwanpe
- arwanpe
- tupesanpe
- sinepesanpe
- wanpe
Ainu keeles puudub sõna "null".[3]
Vokaalfoneemid[muuda | redigeeri lähteteksti]
Ainu keeles on 5 vokaalfoneemi:
| Ees | Keskel | Taga | |
|---|---|---|---|
| Kõrge | A | ||
| Kesk | E | O | |
| Madal | I | U |
Konsonantfoneemid[muuda | redigeeri lähteteksti]
Ainu keeles on 11 konsonantfoneemi:
| Huulhäälik | Labiovelaarne häälik | Hambasombuhäälik | Palataalne häälik | Velaarne häälik | Kõrisulghäälik | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Sulghäälik | P | T | K | |||
| Afrikaat | TS | |||||
| Ninahäälik | M | N | ||||
| Hõõrdhäälik | S | H | ||||
| Poolvokaal | W | J | ||||
| Plakshäälik | R |
Sõnajärg[muuda | redigeeri lähteteksti]
Tüpoloogiliselt on ainu keeles sõnajärg sarnane jaapani keelele. Kanooniline sõnajärg on subjekt-objekt-verb (SOV).
Kiri[muuda | redigeeri lähteteksti]
Ainu keelt kirjutatakse Jaapanis kahel viisil. Foneetilise jaapani keele silptähestiku katakana (カタカナ) abil või ladina tähtedega. Ainu keelt kirjutatakse vasakult paremale ja kirjutatuna katakanas on アイヌ・イタㇰ[Aynu itak] , kus ア - a, イ - i, ヌ - nu, タ - ta ja ㇰ - ku. Sõna lõpusilbis vokaali ei hääldata. [4]
Keelenäited[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Ma lähen. - クアニ クオマン。 Kuani kuoman.
- Ma käin palju. - クアニ ポロンノ クアプカシ。 Kuani poronno kuapkas.
- Sa said kala kätte. - エアニ チエプ エコイキ。 Eani cep ekoyki.
- Sina oled teadaandja. - エアニ アナク アナウンサー エネ。 Eani anak Anaunsa ene.
- Siin ja seal oli nagu relvalasku kuulda. - Episkanne teppo pus hum neno hum as.
- Eelmine öö kõige külmem tundub. - Ukuran iyotta mean humi ne nankor.
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]
Kirjandust[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Peter Austin. "Tuhat keelt. Elavad, ohustatud ja hääbuvad", Koolibri 2009
- Raymond Gordon. Ethnologue. Languages of the World, (SIL International, 2005)
Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Ainu keel |
