Ainu keel
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2015) |
| ainu keel (アィヌ・イタㇰ) | |
|---|---|
| Kõneldakse |
 Jaapan |
| Piirkonnad | Hokkaidō |
| Kokku kõnelejaid | 15[1] |
| Keelesugulus | ainu keeled |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-2 | ISO 639-2 ain |
| ISO 639-3 | ISO 639-3 ain |
Ainu[2] (Ainu: アィヌ・イタㇰ, Aynu itak) on ainus säilinud ainu keel, mida kõneldakse Jaapanis Hokkaidō saare lõunaosas.
Kuni 20. sajandini räägiti ainu keelt ka Sahhalini saare lõunaosas Venemaal ning vähesed inimesed ka Kuriilidel. Viimane teadaolev ainu keele kõneleja Sahhalinil suri aastal 1994.
Ainu keel on isolaatkeel, jaapani ja korea keelest kaugem kui need kaks keelt teineteisest. Selle päritolu on problemaatiline; on oletatud, et see on eraldunud altai keel, mida jaapani ja korea keelest lahutab vähemalt 10 000 aastat.
Sisukord
Kõnelejad[muuda | muuda lähteteksti]
Ainu keel on kriitiliselt ohustatud keel. Enamik 15 000 ainust räägib ainult jaapani keelt. Tänapäeval on alles vaid umbes 15 ainu keelt kõnelevat inimest, kellest suur osa on vähemalt 60 aastat vanad.
Põhiarvsõnad 1–10[muuda | muuda lähteteksti]
- sinep
- tup
- rep
- inep
- asiknep
- iwanpe
- arwanpe
- tupesanpe
- sinepesanpe
- wanpe
Ainu keeles puudub sõna "null".[3]
Vokaalfoneemid[muuda | muuda lähteteksti]
Ainu keeles on 5 vokaalfoneemi:
| Ees | Keskel | Taga | |
|---|---|---|---|
| Kõrge | A | ||
| Kesk | E | O | |
| Madal | I | U |
Konsonantfoneemid[muuda | muuda lähteteksti]
Ainu keeles on 11 konsonantfoneemi:
| Huulhäälik | Labiovelaarne häälik | Hambasombuhäälik | Palataalne häälik | Velaarne häälik | Kõrisulghäälik | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Sulghäälik | P | T | K | |||
| Afrikaat | TS | |||||
| Ninahäälik | M | N | ||||
| Hõõrdhäälik | S | H | ||||
| Poolvokaal | W | J | ||||
| Plakshäälik | R |
Sõnajärg[muuda | muuda lähteteksti]
Tüpoloogiliselt on ainu keeles sõnajärg sarnane jaapani keelele. Kanooniline sõnajärg on subjekt-objekt-verb (SOV).
Kiri[muuda | muuda lähteteksti]
Ainu keelt kirjutatakse Jaapanis kahel viisil. Foneetilise jaapani keele silptähestiku katakana (カタカナ) abil või ladina tähtedega. Ainu keelt kirjutatakse vasakult paremale ja kirjutatuna katakanas on アイヌ・イタㇰ[Aynu itak] , kus ア - a, イ - i, ヌ - nu, タ - ta ja ㇰ - ku. Sõna lõpusilbis vokaali ei hääldata. [4]
Keelenäited[muuda | muuda lähteteksti]
- Ma lähen. - クアニ クオマン。 Kuani kuoman.
- Ma käin palju. - クアニ ポロンノ クアプカシ。 Kuani poronno kuapkas.
- Sa said kala kätte. - エアニ チエプ エコイキ。 Eani cep ekoyki.
- Sina oled teadaandja. - エアニ アナク アナウンサー エネ。 Eani anak Anaunsa ene.
- Siin ja seal oli nagu relvalasku kuulda. - Episkanne teppo pus hum neno hum as.
- Eelmine öö kõige külmem tundub. - Ukuran iyotta mean humi ne nankor.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandust[muuda | muuda lähteteksti]
- Peter Austin. "Tuhat keelt. Elavad, ohustatud ja hääbuvad", Koolibri 2009
- Raymond Gordon. Ethnologue. Languages of the World, (SIL International, 2005)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Ainu keel |
