Laensõna

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Laensõna on teisest keelest laenatud sõna, mis on eesti keeles kohanenud meie keele häälikulise struktuuriga.[1]

Laensõnade liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Tsitaatlaen – teisest keelest üle võetud sõna või sõnaühend täpselt kirjapildi järgi, võõrtähed ja võõrapärasused jäävad sisse, hääldatakse lähtekeele häälduse lähedaselt. Muust eesti tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnad või -väljendid kirjutada teises, harilikult kursiivkirjas. Muutumatute sõnadega on lihtsam, nt de iure (ld) [de juure] ’õiguslikult’, crescendo (itaalia) [krešeʹndo] ’helivaljuselt kasvades’. Käänd- ja pöördsõnade puhul peab arvestama muutmise raskepärasusega: eesti tüvevokaal või muutelõpp tuleb liita ülakoma abil ja püstkirjas.[2]

Kaudlaen –  teisest keelest mingi kolmanda keele (vahenduskeele) vahendusel laenatud keelend. Nt admiral < sks Admiral < pr a(d)miral < ar emir-al-bahr (admirali oleme laenanud araabia keelest prantsuse ja saksa keele vahendusel).[3]

Pärislaen ehk otselaen – teisest keelest üle võetud sõna kas kirjapildi või häälduse järgi, mugandatud oma keelele sobivaks. Näiteks inglise keelest laenamisel näeb 1935. a sõnastatud üldpõhimõte ette häälduskuju kasutamist, seda küll eesti keele foneetikaga kohandades. Nii on laenatud nt bagi, disain, koomiks, meik, taimer, teip. [4]

Tõlkelaenliitsõna või sõnaühend, harvemini tuletis, mis on teisest keelest sõna-sõnalt või morfeem-morfeemilt tõlgitud ja millel on samast laenatud tähendus. Nt raamatupidaja (sks Buchhalter).[5]

Tähenduslaen – eesti keeles olemasolevale sõnale on laenatud mujalt uus tähendus, mida eesti sõnal enne polnud. Nt sõnadele hiir, mälu, aken, kodu on inglise sõnade mouse, memory, window, home järgi laenatud juurde vastavad arvutiala tähendused.[6]

Laenlühenditega moodustatud liitsõnad – võetakse inglise kirjapildis, aga eesti häälduses lühend ja kasutatakse seda liitsõna täiendosana. Lühendit ja liitsõna põhiosa ühendab sidekriips. Nt e-sõnade sari, kus e = elektrooniline, elektron-: e-hääletus, e-riik.[7]

Siselaen – Murdest kirjakeelde või ühest murdest teise võetud laenkeelend.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Jüri Viikberg. "Pilguheit saksa võõrsõnadele eesti keeles". Oma Keel, 1.jaanuar 2014. Kasutatud 05.12.2017.
  2. Erelt, Tiiu (2007). Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Lk 209. 
  3. Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross (2007). Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 598. 
  4. Erelt, Tiiu (2007). Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 209–210. 
  5. Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross (2007). Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 605. 
  6. Erelt, Tiiu (2007). Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 219. 
  7. Erelt, Tiiu (2007). Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 221. 
  8. Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross (2007). Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 606. 

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 598–606.
  • Erelt, Tiiu 2007. Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 209–221.
  • Viikberg, Jüri 2014. Pilguheit saksa võõrsõnadele eesti keeles. Oma Keel, 01.01.2014.
  • http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2014_1/OK_2014-1_01.pdf. Vaadatud 05.12.2017.