Hahk

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit hahk (perekond).

Hahk
Isane ja emane hahk
Isane ja emane hahk
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Ülemselts: Galloanserae
Selts: Hanelised Anseriformes
Sugukond: Partlased Anatidae
Alamsugukond: Anserinae
Perekond: Hahk Somateria
Liik: Hahk
Ladinakeelne nimetus
Somateria mollissima
(Linné, 1758)

Hahk (Somateria mollissima) on suur partlaste sugukonda kuuluv sukelpart.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Haha varasem nimi oli eiderhani. Murdepärased nimed on ahk, kahk, lann, oodutaja, vaagalind.

Ladinakeelne nimetus Somateria mollissima pärineb Karl Linnélt. Ladinakeelse nimetuse lühend on SOMMOL. Ingliskeelne nimetus on kas eider või eider duck.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Isaslind on pulmasulestikus kontrastselt mustvalge ning emaslind ookerpruun. Hahapojad on musta sulestikuga. Nokk on teiste partidega võrreldes suurem, see läheb sujuvalt üle peaks.

Elupaigad[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis elutseb haha alamliik Somateria mollissima mollissima. Vilsandi Rahvuspargis pesitseb üle 4000 paari. Torgu vallas pesitseb 50 hahapaari. Hahad elavad avamerel ning pesitsevad kaugematel meresaartel ja laidudel.

Haha pesitsusaegset üldarvukust Eestis hinnatakse 3000–7000 paarile, talvist arvukust 20–100 isendile [1].

Pesitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Hahale sobivad pesitsemiseks hästi need mereäärsed piirkonnad ja laiud, kus meri kiiresti sügavaks muutub. Hahad toituvad rannakarpidest, mis asuvad 3–4 meetri sügavusel merepõhjas.

Haha hästivarjatud pesas on tavaliselt 4–6 sinakasrohekat muna.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 ""Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008"". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. Failitüüp: PDF.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]