Hahk
|
See artikkel räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit hahk (perekond). |
| Hahk | |
|---|---|
 Isane ja emane hahk | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Ülemselts |
Galloanserae |
| Selts |
Hanelised Anseriformes |
| Sugukond |
Partlased Anatidae |
| Alamsugukond |
Anserinae |
| Perekond |
Hahk Somateria |
| Liik |
Hahk |
| Binaarne nimetus | |
|
Somateria mollissima (Linné, 1758) | |
Hahk (Somateria mollissima) on suur partlaste sugukonda kuuluv sukelpart.
Nimetus[muuda | muuda lähteteksti]
Haha varasem nimetus oli eiderhani. Murdepärased nimetused on ahk, kahk, lann, oodutaja, vaagalind.
Ladinakeelne nimetus Somateria mollissima pärineb Carl von Linnélt. Ladinakeelse nimetuse lühend on SOMMOL. Ingliskeelne nimetus on kas eider või eider duck.
Välimus[muuda | muuda lähteteksti]
Isaslind on pulmasulestikus kontrastselt mustvalge ja emaslind ookerpruun. Hahapojad on musta sulestikuga. Nokk on teiste partidega võrreldes suurem, see läheb sujuvalt üle peaks.
Elupaigad[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis elutseb haha alamliik Somateria mollissima mollissima. Vilsandi Rahvuspargis pesitseb üle 4000 paari. Endise Torgu valla territooriumil pesitseb 50 hahapaari. Hahad elavad avamerel ning pesitsevad kaugematel meresaartel ja laidudel.
Haha pesitsusaegset üldarvukust Eestis hinnatakse 3000–7000 paarile, talvist arvukust 20–100 isendile [1].
Pesitsemine[muuda | muuda lähteteksti]
Hahale sobivad pesitsemiseks hästi need mereäärsed piirkonnad ja laiud, kus meri kiiresti sügavaks muutub. Hahad toituvad rannakarpidest, mis asuvad 3–4 meetri sügavusel merepõhjas.
Haha hästivarjatud pesas on tavaliselt 4–6 sinakasrohekat muna.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 ""Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008"". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. Failitüüp: PDF.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Andres Kuresoo. Kas hariliku hahaga on lahti midagi ebaharilikku? – Eesti Loodus 2002, nr 5, lk 12.
- Haide-Ene Rebassoo. Laidude raamat. Tallinn, 1972, lk 58–60.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Hahk |
 |
Vikisõnastiku artikkel: hahk |
- Saaremaa – veelindude talvine paradiis
- Haha udusulgede kasutamisest
- Luuletus hahast
- Hahk muuseumiekspositsioonis; lühikirjeldus
- Sama pilt koos soo-loorkulliga
- Emase ja isase haha pilt
- Pildid
- Foto ja levik Hollandis
- Fotod
- https://www.google.ee/search?q=hahk&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwid5sWI6rXSAhXNKiwKHWwZDi4Q_AUICCgB&biw=1366&bih=580#imgrc=D0tdW-4bnLAhuM:
