Hahk

Hahk
	; Isane ja emane hahk
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Ülemselts	Galloanserae;
Selts	Hanelised Anseriformes;
Sugukond	Partlased Anatidae;
Alamsugukond	Anserinae;
Perekond	Hahk Somateria;
Liik	Hahk;
Binaarne nimetus
	Somateria mollissima; (Linné, 1758)

See artikkel räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit hahk (perekond).

Haha munad

Hahk (Somateria mollissima) on partlaste sugukonda kuuluv liik, suur sukelpart. Ta toitub merepõhjas elavatest selgrootutest, eriti söödavatest rannakarpidest. Karpe otsides võib hahk sukelduda kümmekonna meetri sügavusele.

Nimetus[muuda | muuda lähteteksti]

Haha varasem nimetus oli eiderhani. Murdepärased nimetused on ahk, kahk, lann, oodutaja, vaagalind.

Ladinakeelne nimetus Somateria mollissima pärineb Carl von Linnélt. Ladinakeelse nimetuse lühend on SOMMOL. Ingliskeelne nimetus on kas eider või eider duck.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Isaslind on pulmasulestikus kontrastselt mustvalge ja emaslind ookerpruun. Hahapojad on musta sulestikuga. Nokk on teiste partide omadega võrreldes suurem, see läheb sujuvalt üle peaks.

Elupaigad[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis elutseb haha alamliik Somateria mollissima mollissima. Vilsandi rahvuspargis pesitseb üle 4000 paari. Endise Torgu valla territooriumil pesitseb 50 hahapaari. Hahad elavad avamerel ning pesitsevad kaugematel meresaartel ja laidudel.

Haha pesitsusaegset üldarvukust Eestis hinnatakse 3000–7000 paarile, talvist arvukust 20–100 isendile.^[1]

Pesitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Hahale sobivad pesitsemiseks hästi need mereäärsed piirkonnad ja laiud, kus meri kiiresti sügavaks muutub. Hahad toituvad rannakarpidest, mis asuvad 3–4 meetri sügavusel merepõhjas.

Haha hästivarjatud pesas on tavaliselt 4–6 sinakasrohekat muna.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ ^1,0 ^1,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Andres Kuresoo. Kas hariliku hahaga on lahti midagi ebaharilikku? – Eesti Loodus 2002, nr 5, lk 12.
Haide-Ene Rebassoo. Laidude raamat. Tallinn, 1972, lk 58–60.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Hahk andmebaasis eElurikkus
Saaremaa – veelindude talvine paradiis
Haha udusulgede kasutamisest
Luuletus hahast
Hahk muuseumiekspositsioonis; lühikirjeldus
Sama pilt koos soo-loorkulliga
Pildid
Foto ja levik Hollandis
Fotod
Hahk YouTube'is

[hirundo-1] 1,0 ^1,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.

[1]