Opel
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (August 2019) |
|
See artikkel on autotootja kohta, Syd Barretti albumi kohta vaata Opel (album). |
| Opel Automobile GmbH | |
|---|---|
 | |
| Asutatud | 21. jaanuar 1862 |
| Asutaja | Adam Opel |
| Peakorter | Rüsselsheim, Hesse, Saksamaa |
| Tegevuspiirkond |
Euroopa (v.a. Ühendkuningriik, kus tegutsetakse Vauxhalli nime all) |
| Valdkonnad | autotööstus |
| Tooted |
sõiduautod tarbesõidukid elektriautod |
| Omanik |
General Motors (1929–2017) PSA grupp (2017–2021) Stellantis (2021–tänapäev) |
| Koduleht | http://www.opel.com |
Opel Automobile GmBH (varem Adam Opel AG) on Saksamaa autotootja, mille peakorter asub Rüsselsheimis ning mis alates 16. jaanuarist 2021 on osa Stellantisest. Ettevõte asutati 1863. aastal õmblusmasinate tootmise ettevõttena, autosid hakati tootma 1899. aastal. 1929. aastal ostis Opeli General Motors. 2017. aasta märtsis müüs General Motors Opeli Stellantise eelkäijale PSA grupile 2,2 miljardi euro eest.
Opeli sõidukeid müüakse Suurbritannias Vauxhalli kaubamärgi all ja mõningaid Opeli sõidukeid müüdi Austraalias kuni 2020. aastani ka Holdeni kaubamärgi all. Põhja-Ameerikas ja Hiinas turustatakse mõnesid mudeleid Buicki, Saturni ja Cadillaci kaubamärkide all.
Opeli ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
1899–1919[muuda | muuda lähteteksti]
1899 – vennad Opelid näevad suuri võimalusi, mida pakub sajandi lõpul alles tärkav autoturg ja 21. jaanuaril 1899 algas autode tootmine Rüsselsheimis. Esimene mudel valmis koostöös Dessaust pärit lukkseppmeistri Friedrich Lutzmanniga – "Opel Patent Motorwagen, System Lutzmann". 1,5-liitrise töömahuga 1-silindriline jõuallikas suutis mootortõlla kiirendada kuni 20-kilomeetrise tunnikiiruseni.
1901 – sõlmiti leping Alexandre Darracqiga autode tootmiseks Darracqi litsentsi all. Et veelgi paremini "rahvast motoriseerida", hakati tootma ka mootorrattaid.
1902 – esimesed 9 hj mootoriga autod valmistati Darracqi raamil ja Opeli kerega ning müüakse Opel-Darracqi nime all. Sama aasta sügisel valmis esimene täielikult Opeli enda konstrueeritud 10/12 hj mudel, mida esitleti Hamburgi autonäitusel. Autol oli selle aja kohta ülimoodne kahesilindriline mootor, töömahuga 1,9 liitrit ja arendas 1200 pöörde juures 12 hobujõudu. Mootoril oli akusüüde, horisontaalkarburaator ja jahutuseks vertikaalne kärgradiaator – kõik sajandi alguse tehnika viimase sõna järgi. Kui Opeli autodel kandis jõudu käigukastist vedavale sillale võll, siis konkurendid kasutasid ikka veel tehniliselt ebakindlat ja palju hooldustöid nõudvat kettülekannet. Sensatsiooniks sai Fritz Opeli võit Frankfurdi hipodroomil toimunud autode võidukihutamisel, võistlusautoks modifitseeritud mudel 10/12 hj.
1903 – Opel konstrueeris esimene 4-silindrilise mootori, mis paigaldati mudelile 20/22 hj. Ehitati esimene võidusõiduauto Opel Special.
1906 – valmis tehas Berliinis, selleks ajaks oli Opeli kaubamärgi all toodetud 1000 autot.
1907 – Taunuse regioonis Keisri auhinnale korraldatud võidusõidul võitis Carl Jörns 7,8-liitrise töömahuga 60 hj Opelil auhinna kui parim Saksa auto. Pärast seda sai Opelist nn õukonna ametlik autotootja.
1909 – algas mudeli Opel Doktorwagen, mis oli esimene laiemale tarbijaskonnale mõeldud auto, tootmine. Tähelepanuväärne oli see, et Opel suutis valmistada auto, mis oli hinna (3950 Reichsmarka) poolest konkurentidest ligi kaks korda odavam. Opel Doktorwagen oli tuntud oma töökindluse ja vastupidavuse poolest ja eriti hinnatud just arstide seas, kes pidid tihtipeale liikuma ka teedeta maastikul, sest kõva kattega teed olid sel ajal veel haruldased. Tehnilised andmed: võimsus 8 hj 1600 p/min, tippkiirus 50 km/h. Opel võitis Prints Henry auhinnale korraldatud võidusõidu ja 3000-kilomeetrise Venemaa keisri auhinnale korraldatud võidusõidu.
1910 – tootmises hakati rakendama moodulsüsteemi, mis võimaltis valmis keresid kombineerida erinevate alusvankrite ja mootoritega.
1911 – Opel lööb läbi erinevatel aladel. Esimene lennukimootor sai Euleri biplaani jõuallikaks, suuremad mõisad künnavad oma põlde mootoradraga.
1912 – tehase suurpõlengus saadud kogemuste varal töötasid Opeli insenerid välja "Rüsselsheimi tuletõrje mootorpumba", mida algul kasutati oma tehase tarbeks, kuid mida hiljem edukalt müüakse paljudele linnadele. Toodetud oli 10 000 autot. Tehase 50. aastapäeval esitleti Opeli uut lipulaeva, mudel 40/100 hj. Neljasilindrilise, üle 10-liitrise töömahuga 100 hj mootoriga kahetonnine "maanteekuningas" oli võimeline arendama kiirust kuni 125 km/h.
1913 – Grand Prix võidusõidul osalevad moodsaima tehnikaga varustatud autod: Opeli inseneridel oli õnnestunud luua revolutsiooniline jõuallikas – neljasilindrilise 4-liitrise töömahuga mootori iga silindri kohta oli kaks sisselaske- ja kaks väljalaskeklappi mida käitas nookurite kaudu üks ülanukkvõll. Aasta hiljem lubavad reeglid viia mootori töömahu kuni 4,5 liitrini ja võimsuseks saavutati 110 hj. Prantsuse Grand Prix õnnestumine tõotas edukat hooaega, kuid esimene maailmasõda peatas rahumeelsed lahingud võidusõiduradadel.
1914 – ehitati võidusõidu- ja rekordauto, Opeli kõigi aegade suurima – 12,3-liitrise töömahuga mootoriga, mille võimsuseks oli muljetavaldavad 260 hj. Carl Jörns võitis sellel nn Auruvasaral mitu sprindi- ja mäkketõusuvõistlust. Firma kasvas jõudsalt ja sai Saksamaa suurimaks autotootjaks.[viide?] Algas mudeli 5/14 hj Püppchen ('nukuke') tootmine, mis oli Opeli esimene neljaistmeline rahvaauto.
1915 – mudelil 15/50 hj võeti kasutusele kuuesilindriline mootor.
1919 – avati Opeli ringrada, mis oli Saksamaa esimene võidusõidu- ja katserada. Võeti kasutusele uued 5,6- ja 7,8-liitrise töömahuga kuuesilindrilised mootorid.[1]
1920–1939[muuda | muuda lähteteksti]
1923 – inflatsioon oli teinud oma töö, näiteks saksa nael (Saksa kaaluühik) (ligi pool kilo) kartuleid maksis 2300 marka, auto 30 miljonit. Majanduskriis – aastas toodeti kõigest 724 sõiduautot, sügisel autode tootmine lõpetati.
1924 – Opel investeeris 1 000 000 kuldmarka autotootmise moderniseerimisse ja võttis esimesena Saksa autotootjatest kasutusele revolutsioonilise konveiermeetodi.
Esimene konveiermeetodil toodetud mudel 4/12 hj – rahva seas tuntud kui legendaarne Laubfrosch ('lehekonn'). Seda kaheistmelist lahtist sõidukit toodeti ainult rohelisena ja kohmakate täismetallvelgedega, sealt ka hüüdnimi.
Tehnilised andmed: 4-silindriline reasmootor, töömaht 951 cm³ 14 hj 2400 p/min, tippkiirus 60 km/h.
1925 – tänu revolutsioonilisetele tootmisvõtetele ja rangetele nõuetele suutis Opel alandada Laubfroschi hinda algul alandada 4500 margalt 2980 margale ja hiljem isegi 1990 margale. Tänu sellele suurenes Opeli autode populaarsus veelgi.
1928 – 37,5% turuosaga oli Opel Saksamaa suurim autotootja[viide?]. Koostöös Ameerika ettevõttega General Motors muudeti firma aktsiaseltsiks.
Esimene kaheksasilindriline mootor paigaldati luksusautole Opel Regent.
Fritz von Opel kiirendas rakettautol RAK 1 kaheksa sekundiga nullist sajani ja saavutas rakettautol RAK 2 kiiruseks 238 km/h, mis oli maailmarekord.
Esitleti pressitud terasest raamil ülimoodsat Opel Motoclubi mootorratast.
1929 – maailma suurim autotootja General Motors sai Opelis enamusosaluse. Opel loob esimesena Saksa autotootjatest kindlustusfirma. Autode järelmaksuga ostu finantseeris nüüdsest Opel Bank.
1931 – Opel läks 100% General Motorsi omandusse.
Algas veoauto Blitz tootmine.
Opel seab esimesena autotootjana sisse hoolduse ja teeninduse koolituse.
1935 – Opel esitles esimesena Saksa autofirmadest terasest kandevkerega sõiduautot Opel Olympia. Kere konstruktsioon põhines Opeli 1934. aasta patendil, kuid uue auto eelised olid väiksem mass, suurem passiivne turvalisus ja parem aerodünaamika. See uuendus kere ehituses avas uued võimalused autode tootmises, loeti üheks tähtsaimaks uuenduseks autoehituse ajaloos ja oli kasutusel tänapäevalgi.
Ehitati uus Brandenburgi veoautotehas, mis oli võimeline tootma 25 000 veokit aastas, Opel oli sel ajal ainus Saksa autotootja, kes suutis aastas toota üle 100 000 sõiduki.
1936 – uus rahvaauto – Opel Kadett, turvalise ja aerodünaamilise kandevkerega. Autol oli 4-silindriline 1,1-liitrise töömahuga 23-hobujõuline mootor, mis annab 757 kg sõiduki suurimaks kiiruseks 98 km/h. Aastase toodanguga 120 293 sõidukit sai Opelist Euroopa suurim autotootja.
1937 – Opel keskendus autode tootmisele. Jalgrataste tootmine müüdi firmale NSU, selleks ajaks oli toodetud 2,6 miljonit kaherattalist.
1938 – 25 374 töölisega Opel oli Euroopa suurim[viide?] ja progressiivseim[viide?] autotootmisettevõte.
1939 – Opel Kapitän oli miljones Opel. Natsirežiim keelustas sõiduautode tootmise. Rüsselsheimi tehas tootis lisaks arvukatele Blitz-tüüpi veoautodele (sealhulgas nelikveolised) mitmesuguseid osi sõjatehnikale, sealhulgas lennukite (Junkersi pommitajad) telikuid, kabiine ja kuulikindlaid kütusepaake[2]
1940–1959[muuda | muuda lähteteksti]
1944 – ameeriklaste pommirahes hävis pool Rüsselsheimi tehast, Briti väed hävitasid Brandenburgi tehase täielikult.
1945 – Saksamaa jagati võitjate vahel. Tootmisliinid, kus enne valmis Opel Kadett ja kõik seadmed, mis oli veel vähegi töökõlblikud, demonteeriti ja viiakse NSV Liitu, kus neid kasutati kuni 1959. aastani Moskvitši 400-seeria tootmiseks. Kurioosum – toimus Moskvitšide eksport Saksamaale, kus nende varuosadega varustamise eest hoolitses Opel.
1946 – veel varemetes tehasest väljusid esimesed autod. Esimene sõjajärgne Opel oli 1,5-tonnine veoauto Opel Blitz.
1947 – sõiduautode tootmine jätkub juba enne sõda tuntud, kuid uuenenud mudeliga Olympia.
1948 – tootmisliinil valmis esimene sõjajärgne Kapitän, kuuesilindrilise mootoriga.
1949 – General Motorsi abiga oli Opeli tootmisvõime taastunud ja aastaga suudeti eksportida 40 000 sõidukit.
1950 – lõppes Rüsselsheimi tehase rekonstrueerimine. Esitleti Opel Olympia uut mudelit. Moodsa kuuesilindrilise mootoriga varustatult kiirendas Kapitän nullist sajani kõigest 23 sekundiga, mis oli oma klassi tippsaavutus.
1951 – Opel oli esimene Saksa autotootja, kellel oli oma katsepolügoon. See rajati Rüsselsheimi.
1953 – Frankfurdi autonäituse "IAA" sensatsioon oli moodsa pontoonkerega Olympia Rekord, maksimumkiirusega 122 km/h. Aastatoodang oli taas tõusnud üle 100 000 sõiduki.
Esimene universaalkerega sõiduauto Olympia Car-A-Van.
1955 – staatusesümboliks sai Opel Kapitän. Kellel oli piisavalt markasid, võis näidata, et tal oli 6-silindrilise mootoriga kroomist kiiskav maanteeristleja, mille 75 hobujõudu annavad tippkiiruseks koguni 140 km/h.
1956 – toodetud oli kaks miljonit Opelit. Juubelimudel oli kullatud kereosadega (peeglid, liistud, iluvõre, jne) Opel Kapitän.
1957 – aastatoodang oli üle 200 000 sõiduauto. Eksportartikkel (enamus Ameerikasse) nr 1 oli Opel Rekord P1.
1958 – eksporditud oli 1 000 000 Opelit.[3]
1960–1979[muuda | muuda lähteteksti]
.jpg)
1960 – algas Rekord P2 tootmine, millega Opel pöördub ära seni valitsenud ameerikalikust disainist.
1962 – avati uus tehas Bochumis, kus loosungi "Uus auto uuest tehasest" all alustati uue Kadeti tootmist, millega Opel konkureeris taas edukalt nn põrnikaklassis.
1963 – uus mudel – Rekord A: elegantsem, madalam, laiem. Tippmudel 2,6-liitrise 100 hj mootoriga.
1964 – uued mudelid oli Kapitän, Admiral ja Diplomat, mis saavad enimmüüdud Saksa luksusautodeks.
Tõeline lipulaev oli Opel Diplomat, mille 4,6-liitrisele 190-hobujõulisele V8-le ei ole 200 km/h mingi probleem.
1965 – autonäituse "IAA" külastajad oli võlutud Opeli väljapanekul Euroopas seninägematust kaheistmelisest kupeest Experimental GT, mis esialgselt oli planeeritud ainult mootorite ja veermiku osade katsetamiseks suurtel kiirustel Dudenhofeni katsepolügoonil.
1966 – juba oli Bochumis toodetud miljon Kadetti. Kadett Rallye osales edukalt mitmetel rallidel. Opel rajas ülimoodsa katsepolügooni Dudenhofenis ja agregaatide tehase Kaiserslauternis.
Opel Rekord B-le paigaldati esimene ülanukkvõlliga Opeli seeriamootor.
1968 – algas Opel GT seeriatootmine, kõigest kolme aastaga õnnestub GT muuta eksperimentaalmudelist tootmisküpseks, mis oli tolle aja kohta suur saavutus. Rahvas haarati kaasa tunnuslausega "Nur das fliegen ist schöner" (ligikaudne tõlge: 'Vaid lennata oli lahedam'). Valida oli 1,1-liitrise 60 hj ja 1,9-liitrise 90 hj mootori vahel. Tänu oma voolujoonelisusele ja kergusele (960 kg) saavutas GT maksimumkiiruseks 185 km/h.
.jpg)
1969 – Opel Kadetti reklaamiti enesekindla tunnuslausega "Opel Kadett. Das Auto".
1970 – elektrimootoriga GT püstitas Hockenheimi ringrajal kuus maailmarekordit. Algas Opel Ascona ja Opel Manta tootmine.
1971 – kümme miljonit Opelit toodetud, juubelimudeliks oli Opel Rekord Caravan.
1972 – Opel oli Saksamaa suurim[viide?] autotootja turuosaga 20,4%. Modifitseeritud Opel GT, mis oli varustatud uusima diiselmootoriga püstitas Dudenhofeni katserajal kaks maailmarekordit ja 18 rahvusvahelist rekordit.
1973 – Opel Kadett C – esimene maailmaauto, mis tähendas et Opel – see oli Chevrolet, Vauxhall, Isuzu, Holden, Buick.
1974 – Walter Röhrl ja Christian Geistdörfer tulid Asconal Euroopa ralli meistriks.
1979 – esitleti esimest esiveolist Opelit – Kadett D, mis õhutakistusteguri väärtusega 0,39 oli üks voolujoonelisemaid omas klassis[4]
1980–1999[muuda | muuda lähteteksti]
1981 – Opel demonstreeris oma juhtivat rolli aerodünaamikas. Ideeautoga Tech 1 püstitati õhutakistusteguri väärtusega 0,235 maailmarekord.
1982 – ehitati uus tehas Saragozasse Hispaanias, kus hakati tootma väikeautot Opel Corsa.
Walter Röhl koos kaardilugeja Christian Geistdörferiga võitis teist korda Monte Carlo ralli ja tuli maailmameistriks, võistlusauto – Opel Ascona 400.
1983 – Opel nr 20 000 000 oli Senator.
1984 – Opel Kadett E esmaesitlus, õhutakistustegur 0,30 oli väikeautode klassi maailmarekord.
Opel Ascona 1,8i oli esimene Saksa auto, millel oli seeriatootmises toodetud katalüsaator.
1985 – Opel Kadett nimetati aasta autoks. Opel oli esimene Saksamaa autotootja, kes pakub katalüsaatoreid kõigile mudelitele.
1986 – algas Opel Omega tootmine. Suurepärased sõiduomadused, moodne disain ja ülimoodsa bensiini sissepritsesüsteemiga saavutatud väike kütusekulu teevad Omegast aasta auto. Õhutakistusteguri väärtusega 0,28 oli Omega maailma voolujoonelisim seeriatootmises olev sedaan.
1988 – algas Opel Vectra tootmine.
1989 – esimese autotootjana Euroopas pakub Opel kõigile autodele katalüsaatoreid juba standardvarustuses.
1990 – Opel jätkab firma kupeetraditsioone ja esitles tänaseni maailma voolujoonelisemat (õhutakistustegur 0,26 – maailmarekord) kupeed Opel Calibra, mis lühikese ajaga saavutas liidripositsiooni omas klassis.
1991 – Opel Kadett, mida oli toodetud üle 11 miljoni, sai endale väärika järglase – Opel Astra.
Opel Astra oli eeskujuliku turvavarustusega, auto, kus oli kasutusel nii turvatalad ustes, turvavööde eelpingutid kui ka turvakonstruktsiooniga esiistmed. Opel Frontera turuletoomisega vallutas Opel maasturite edetabeli tipu juba esimese aasta jooksul ja koos Monterey ja Campo eri versioonidega sai Opel Euroopa suurimaks[viide?] maasturite tootjaks.
1992 – avati Euroopa moodsaim tehas Eisenachis, kus toodeti Corsat ja Astrat.
1993 – firma lipulaev Omega MV6 oli Opel nr 30 000 000.
1995 – esimesena Saksa autotootjatest varustas Opel kõiki sõiduautosid täismõõdus turvapatjadega. Opel Vectra oli esimene auto maailmas mille standardvarustuses oli PRS- süsteem (avariis eralduvad pedaalid) ja hübriidturvapadjad.
1996 – esimene Opeli mahtuniversaal – Ameerikas toodetav Sintra.
Esimesena maailmas hakkab Opel tootma diiselmootoreid, millel oli kombineeritud turbolaadimine, kütuse otsesissepritse ja neli klappi silindri kohta. Rüsselsheimis algas Opel Omegal baseeruva Cadillac Catera tootmine.
ITC (International Touring Car Championship) sarja võidavad Manuel Reuter võistlejate arvestuses ja Opel tootjate arvestuses, võistlusauto nelikveoline Calibra V6.
1997 – Genfi autonäitusel esitleti ideeautot Signum. Omegale ja Vectrale paigaldati navigatsioonisüsteemid. Esimese Euroopa autotootjana kuulub Opeli mootorivalikusse 3-silindriline mootor. 1-liitrine ja 12 klapiga mootor paigaldati Corsale. Frankfurdi autonäitusel "IAA" esitleti uut Astrat ja Opel Zafirat. Koos Briti sõsarfirmaga Vauxhall saadakse aastaseks müügiks 1,56 miljonit autot ja turuosaga 11,5% ollakse kuuendat aastat järjest Euroopa turuliider.
1998 – algas Opel Astra teise põlvkonna tootmine, Astra oli esimene 100% tsingitud kerega Opel, mille kerele kehtis garantii 12 aastat.
Esitleti Frontera ja Monterey uusi mudeleid. Toodetud oli miljon Vectrat. Opel võitis Vectral tootjate arvestuses STC (Super Touring Car Cup).
1999 – Opel tähistas autotootmise 100. aastapäeva. Frankfurdi autonäitusel esitleti uut Opel Astra Coupe'd, Omega sai 310 hj V8 mootori. Esimese seeriaautona väike-keskklassis saavutas Astra ECO 4 1,7 DTI reaaltingimustes keskmiseks kütusekuluks 4,11 l/100 km.[5]
2000–2009[muuda | muuda lähteteksti]
2000 – esitleti uut Opel Corsat, esimese väikeautona maailmas sai Opel Corsa varustada automaatkäigukastiga Easytronic, millega oli võimalik ka käsitsi käike vahetada. Detroiti autonäitusel esitles Opel ideeautot Zafira Snowtrekker, auto oli varustatud 2,2-liitrise 150 hj otsesissepritse bensiinimootori ja pideva nelikveoga. Genfi autonäitusel esitleti sportautot Speedster. Ilmavalgust nägi kaubik Opel Vivaro. DTM ringraja sarja autoks sai Astra Coupe V8.
2001 – Genfi autonäitusel esitleti Opel Zafira sportlikku mudelit Zafira OPC, keskkonnasõbraliku maagaasil töötavat Zafira CNG. Kütuseelemndiga Zafira HydroGen1 püstitas 11 rahvusvahelist rekordit. Rüsselsheimis avati maailma moodsaim autotehas. Omega sai uue 3,2-liitrise V6 mootori. DTM ringraja auto Astra Coupe V8 baasil ehitati 444 hj prototüüp Astra OPC X-treme. Zafira võitis maineka disainiauhinna Autonis. Esitleti ideeautot Signum. Opel pöördub tagasi rallimaailma, valmis WRC Juniori klassi Opel Corsa Super 1600. Algas uue Opel Combo tootmine. Opeli kaubikute mudelirivvi lisandub uus Vivaro.
2002 – Genfis esileti uut Opel Vectra sedaani. Leipzigis oli sportlike Opel Vectra GTS 3,2 V6 (211 hj) ja Opel Astra OPC 2,0 Turbo (200 hj) esmaesitlused. Corsa ECO sai maailma ökonoomseimaks (4,9 l/100 km) bensiinimootoriga väikeautoks. Pariisis nägi maailm esimest korda uut mahtuniversaali Opel Meriva. Opel Vectra sai Kuldrooli auhinna. Võeti kasutusele Twinporti bensiinisissepritsesüsteem, mis aitas vähendada kütusekulu kuni 23%. Tutvustati AFL-süsteemiga kurvides ja ristmikel automaatselt valgusvihku suunavaid esilaternaid.
2003 – Opel Speedster sai "Best Performance Car '2003" auhinna. Genfi autonäitusel esitleti Opeli uue disainisuuna esindajat – sportkupeed Opel GTC Geneve ning uudse salongilahendusega Opel Signumit. Opel Astra V8 Coupe võitis 24 tunni võidusõidu Nürburgringil. Uue 112 hj 1,3CDTI turbodiiselmootoriga Opel ECO Speedster püstitas 17 rahvusvahelist rekordit, sealhulgas vähim kütusekulu 2,54 l/100 km. Frankfurdis esitleti Opel Astra uut mudelit ja Vectra Caravani. Opel demonstreeris uut kõrgklassi kontseptsiooni autot Opel Insignia. Kõigi aegade võimsaim Vectra oli erimudel i35 3,2 V6 – 302 hj!
2004 – aasta alguses saabus Euroopas müügile Astra H põlvkond. DTM ringrajasarja Opeli uueks võistlusautoks saav Vectra GTS V8. Genfi autonäitusel esitleti nutikate lahendustega ideeautot TRIXX. Samal näitusel esitles Opel esimese Saksa autotootjana kõva katusega kupee-kabrioletti Opel Tigra. Vectra ja Signum saavad uued 1,9 CDTI kübemefiltriga varustatud diiselmootorid. Zafira HydroGen3 püstitas 9696 km kestvussõiduga kütuseelemendiga prototüüpide rekordi. Pariisi autonäituse uudisteks oli ülisportlik Astra HPC ja diiselhübriidi Astra GTC Hybrid. Esimese autotootjana maailmas pakub Opel üleni klaasist valmistatud panoraamkatust, millega sai varustada Astra GTC.
2005 – Opel Astra OPC läheb seeriatootmisse. Genfi autonäitusel oli teise põlvkonna Zafira maailma esmaesitlus. Opel korraltis enneolematu "Miljoni miili" proovisõidu kampaania, milles osales 35 000 autot üle Euroopa. Zafira HydroGen3 saavutas võidu kütuseelemendiga autode klassis Monte Carlo hübriidautode võidusõidul. Üliökonoomne diiseljõuallikas 1.3CDTI võitis Aasta Mootori auhinna. 1,8-liitrine bensiinimootor sai muudetavate gaasijaotusfaasidega klapiajami VCT. General Motors avab Rüsselsheimis Euroopa disainikeskuse. Frankfurdi autonäitusel esitleti rida uudiseid: kupee-kabriolett Astra Twin Top, Vectra tippmudel OPC, maagaasil töötavad Zafira CNG ja Combo CNG ning mõni kuu hiljem aasta ideeautoks valitud Antara GTC.
2006 – Zafira võitis Kuldrooli ja mitu muud auhinda. Uuenenud Vivaro valiti Inglismaal aasta kaubikuks. Ajakiri Auto Bild valis Opeli teist aastat järjest kvaliteetseimaks Saksa automargiks. Genfis tähistas legendi taassündi uus Opel GT. Zafira OPC püstitas Nürnburgringil klassirekordi. Eisenachi tehases algas uue Corsa tootmine, esitlus toimub Londoni autonäitusel. Astra jõuab Ameerikasse Saturn Astra nime all. Sügisest jõuavad müügile Antara ja uus Astra sedaan. Corsa saavutas NCAP-testis viietärnise tulemuse ning võitis Autobesti ja muid mainekaid auhindu.
2007 – Genfi autonäitusel toimub 192 hj Corsa OPC esmaesitlus. Näituse pilgupüüdja oli Opeli uue keskklassi auto kontseptsiooni ja disainisuunda esindav ideeauto GTC Concept. Opel GT nimetati aasta kabrioletiks. Mudelivalikusse lisandub järjekordne sportlik Corsa – GSi. Esitleti uut mikromahtuniversaali Opel Agila. Kolmanda Opeli mudelina Astra OPC ja Astra OPC järel saavutas Nürnburgringil klassirekordi Corsa OPC. Frankfurdi autonäitusel esitleti Opeli mahtuniversaali ja hübriidtehnoloogia tulevikukontseptsiooni Flextreme.
2008 – Eisenachi tehases konveierilt väljub 10 000 000. Corsa. Genfi autonäitusel esitleti tulevikuautot Opel Meriva Concept, mis oma vastastikku avanevate uste lahendusega Flex-Door mahtuniversaalide paindlikkuse uuele tasemele. Uus Opel Insignia "langeb taevast", mis oli efektseks avalöögiks mudeli maailma esmaesitluseks Londoni autonäitusel. Maailma esimese seeriatootmises toodetav turbolaadimisega maagaasil (CNG) töötav auto oli Opel Zafita TNG. Pariisi autonäitusel oli Opel Insignia Sports Toureri maailma esmaesitlus. Ajakiri Auto Bild kuulutas Opeli kolmandat aastat kvaliteetseimaks Saksa autoks. Opel Insignia nimetati Euroopa aasta autoks.[6]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]