Automaatkäigukast

Allikas: Vikipeedia
Automaatkäigukast (ZF 8HP70)

Automaatkäigukast on käigukast, mis vahetab vastavalt mootori pöörlemiskiirusele käiku automaatselt.

Esimeseks masstootmises automaatkäigukastiks oli 1939. aastal General Motorsi neljakäiguline Hydramatic, mis oli saadaval 1940. aasta Oldsmobile'i autodele. General Motors otsustas uut käigukasti testida Oldsmobile'i peal, kuna Oldsmobile tootis rohkem autosid kui Buick ja Cadillac, ja et Cadillac ja Buicki reputatsiooni kaitsta, kui uus käigukast peaks turul läbi kukkuma. Hydramatic lisas auto hinnale 57 dollarit. Hydramaticut saatis edu, 1941. aastal sai selle ka Cadillac ja peale teist maailmasõda 1948. aastal ka Pontiac. Chevrolet ja Buick seevastu arendasid välja oma kahekägulised automaatkäigukastid Powerglide ja Dynaflow.

Igatahes said automaatkäigukastid USAs populaarseks. 1950. aastal tuli ka Ford välja oma kolmekäigulise Ford-O-Maticuga, 1954. aastal laskis Chrysler välja kahekäigulise PowerFlite, 1956. aastal kolmekäigulise TorqueFlite. 1957. aastal oli USAs automaatkäigukast neljal uuel autol viiest. Kuigi toona tõi automaatkäigukast kaasa mõneti suurema kütusekulu, siis USA odavate kütusehindade juures oli see näiteks Euroopaga võrreldes suhteliselt tühine mure. 1960. aastate keskel hakkasid kahekäigulised käigukastid saama ajalooks, 1970. aastaks kasutasid enamus USA autosid hüdrotrafoga kolmekäigulisi automaatkäigukaste (General Motorsi Turbo-Hydramatic, Fordi Cruise-O-Matic ja Chrysleri TorqueFlite).

Euroopasse hakkasid automaatkäigukastid jõudma 1960. aastatel, suurema populaarsuseni läks aga aega - veel 1997. aastal olid Euroopas automaatkäigukastiga vaid 10-12% autodest.

1980. aastatel oli automaatkäigukastidel tavaks neli käiku, viie käiguni jõuti 1990. aastail. Esimene kuuekäiguline automaatkäigukast debüteeris 2002. aastal BMW E65 7. seerial, järgmisel aastal tuli Mercedes-Benz välja seitsmekäigulise käigukastiga. 2007. aastal debüteeris Lexus LS-l kaheksakäiguline automaatkäigukast, 2013. aastal jõudis Mercedes-Benzi E-klass üheksa käiguni, 2017. tuli välja Fordi ja GMi koostöös arendatud kümnekäiguline automaatkäigukast.

Pool- ja täisautomaatne käigukast[muuda | muuda lähteteksti]

Eristatakse pool- ja täisautomaatset käigukasti.

Poolautomaatne käigukast

  • Jõuülekanne katkestatakse automaatse siduri lahutamisega ja ühendatakse automaatse siduri ühendamise teel, nt automaatse sidurisüsteemiga ACS.
  • Käiku vahetatakse ülekandesuhte ja pöörlemissuuna muutmiseks käsitsi, käigukangi kaudu.

Täisautomaatne käigukast[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jõuülekanne katkestatakse või ühendatakse vastavalt vajadusele automaatselt.
  • Käiku vahetatakse ülekande suhte muutmiseks automaatselt, elektrohüdraulilise või elektropneumaatilise juhtsüsteemi abil.

Täisautomaatne käigukast[muuda | muuda lähteteksti]

Robotkäigukast Hüdromuundur-käigukast CVT-automaatkäigukast
•membraanvedrusidur •hüdrodünaamilise pöördemomendi muundur (hüdrotrafo) •primaarne ja sekundaarne koonusratas
•silinderhammasratas-ülekanne •planetaarülekanded •terasest tõukelint või plaatveokett
ülekandesuhet muudetakse astmeliselt ülekandesuhet muudetakse astmeliselt ülekandesuhet muudetakse sujuvalt

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Autonduse käsiraamat / [tõlkijad Helen Alalooga ... jt. ; toimetajad: Lembit Abo ... jt. ; eessõna: Andrus Simberg, Klaus-Hans Kerde]. Ilmunud: Autoerialade Kirjandus OÜ, [2014], lk. 385

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]