Bensiinimootor

Allikas: Vikipeedia
Bugatti Veyroni W16 konfiguratsioonis bensiinimootor.

Bensiinimootor on sädesüütega sisepõlemismootor, mis töötab bensiinil (või sarnaste omadustega lenduval kütusel, näiteks bioetanoolil).

Tavaliselt segatakse bensiinimootorites kütus ja õhk enne nende kokkusurumist silindris, osades uuema põlvkonna mootorites kasutatakse otsesissepritset. Varasemalt kasutati kütuse ja õhu segamiseks karburaatorit, nüüd teeb töö ära elektrooniliselt juhitav sissepritsesüsteem. Väiksemates mootorites on karburaator endiselt laialt levinud, sest väikeste mootorite puhul ei õigusta mootori efektiivsuse paranemine keerukat ja kulukat sissepritsesüsteemi. Erinevalt diiselmootorist, kus kütuse ja õhu segu süttimine toimub iseeneslikult, süüdatakse bensiinimootoris kütuse ja õhu segu süüteküünlaga.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese bensiinimootori sai 1876. aastal valmis saksa insener Nikolas August Otto, kelle auks nimetatakse bensiinimootorit sageli ka ottomootoriks. Esimese sisepõlemismeetodil toimiva bensiinimootori valmistas aga Briti insener Edward Butler, kes leiutas süüteküünla, magneeto, süütepooli ja karburaatori ning võttis esimesena kasutusele sõna bensiin.

Kiirus ja efektiivsus[muuda | muuda lähteteksti]

Bensiinimootorite kolvid, kepsud ja väntvõllid on üldjuhul kergemad kui diiselmootoritel, mistõttu on bensiinimootorite pöörlemiskiirus võrreldes diiselmootoritega suurem. Samuti põleb bensiin kiiremini kui diisel.

Bensiinimootorite töötakt on lühem kui diislil töötavatel jõuallikatel, mistõttu kulub kolvil ühe takti läbimiseks vähem aega. Sellegipoolest on bensiinimootoritel väiksema surveaste tõttu diiselmootoritest madalam efektiivsus.

Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Töötsüklid[muuda | muuda lähteteksti]

Neljataktiline bensiinimootor 1. Sisselasketakt 2. Survetakt 3. Töötakt 4. Väljalasketakt

Töötsüklite alusel jaotatakse bensiinimoorid kahetaktilisteks ja neljataktilisteks.

Silindrite järjestus[muuda | muuda lähteteksti]

Silindrite arvu ja paigutuse järgi jaotatakse bensiinimootorid kolme suurde gruppi:

  • Ridamootorid, kus silindrid asetsevad kõrvuti, on tavaliselt 1-6 silindrilised.
  • V-mootorid, milles silindrid asuvad V-kujuliselt, on enamasti 2-12 silindrilised.
  • Boksermootorid, milles silindrid asetsevad üksteise suhtes horisontaalselt. Boksermootorid on laialdaselt kasutusel väikelennukites, samuti kasutavad 4- ja 6-silindrilisi boksermootoreid mitmed tänapäevased Porsche ja Subaru automudelid.
    Boksermootori tööpõhimõte

Jahutus[muuda | muuda lähteteksti]

Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ning nende töötemperatuuride hoidmine optimaalses temperatuurivahemikus.[1]

Bensiinimootorid võivad olla õhk- või vesijahutusega. Varasemalt kasutati vesijahutusega mootorites jahutusvedelikuna vett, tänapäevastes jahutusvedelikes on vesi segatud etüleenglükooli või propüleenglükooliga. Neil segudel on madalam külmumis- ning kõrgem keemistemperatuur kui puhtal veel, samuti aitavad nad ennetada jahutussüsteemi korrosiooni. Lisaks sisaldavad tänapäevased jahutusvedelikud erinevaid määrde- ja lisaaineid, kaitsmaks veepumba tihendeid ja laagreid. Tavaliselt on jahutussüsteem kergelt survestatud, mis aitab tõsta jahutusvedeliku keemistemperatuuri.

Süütesüsteem[muuda | muuda lähteteksti]

Bensiinimootorid töötavad sädesüütel, kus kõrgepingelise voolu allikaks on kas magneeto või süütepool. Kaasaegsetes mootorites määrab süüte ajastuse elektrooniline mootori juhtaju.

Võimsuse mõõtmine[muuda | muuda lähteteksti]

Mootori mehaanilisest väljundvõimsusest täielikuma mõõtmistulemuse saamiseks mõõdetakse võimsust mootori hoorattalt. Levinuimad viisid mootori võimsuse väljendamiseks on kilovatid (kW) ning hobujõud (hj).

Kasutusvaldkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Bensiinimootoreid kasutatakse laialdaselt autodes, mootorratastes, lennukites, mootorpaatides, lisaks kasutatakse bensiinil töötavaid jõuallikaid väikestes seadmetes, nagu muruniidukites, mootorsaagides ja elektrigeneraatorites.

  1. "Kolbmootorid ja propellerid". Kasutatud 17.04.2017.