Kettülekanne

Allikas: Vikipeedia

Kettülekanne on ülekanne, mis põhineb lõputa keti kujulise vedava lüli hambumisel ketiratastega, mis kujutavad endast spetsiaalselt selle ülekande jaoks toodetud hammasrattaid.

Lihtne Pukskettülekanne

Kettülekannet kasutatakse juhtudel kui pöörlemisliikumist tuleb libisemata üle kanda teineteisest kaugel (kuni 8 meetrit) asetsevate võllide vahel. Kettülekandes kasutatavaid kette nimetatakse ka ajamikettideks.

Kettülekande klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kettülekande eelised rihmülekande ees[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • väiksemad mõõtmed.
  • Võllide väiksem koormus sest keti eelpingus on väike.
  • Suur kasutegur ( 0,96...0,98).

Kettülekande puudused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kettülekande kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ketid jagunevad kasutusalade järgi:

  • ajamikettid
  • veoketid
  • lastiketid

Ajamiketid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajamiketid kannavad kettajamis võllilt võllile üle pöördemomenti. Et jõudu kantakse üle hambumisega, mitte aga suurt eelpingutust nõudva hõõrdega, siis piisab elementide sidestuse hoidmiseks tavaliselt keti vaba haru kaalust, mis põhjustab läbiripet. Ajamikettülekanne on võrreldes rihmülekandega kompaktsem, koormused laagritele on väiksemad ning kett on rihmast tugevam. Oluline eelis on ka libisemise täielik puudumine ja püsiv keskmine ülekandearv. Ajamiketid võimaldavad võimsusi üle kanda suures vahemikus (kilovati murdosast kuni tuhandete kilovattideni), ent kõige sagedamini kasutatakse neid võimsustel kuni 100kw, sest üle selle kasvab järsult ülekande maksumus. Tavaliselt on ülekandearv i<10 ja keti maksimaalne kiirus v<25 m/s.

Ajamikettülekannne võib olla nii pöördeid vähendav kui suurendav. Viimase levinud näide on 1890. aastaist pärinev jalgratta kettajam.

Võrreldes hammasajamiga on ajamikettülekandel eelis juhul kui võllid asetsevad üksteisest kaugel või veetavaid võlle on mitu. Samuti löögilise koormuse korral. kettülekannet on ka lihtsam remontida.

kettülekande puudusteks on mõningane veetava ratta käiguebaühtlus, keti pikenemine liigendite kulumise tõttu ja müra. Kett kulub eriti kiiresti kuivhõõrdumise tingimustes ja abrasiivses keskkonnas. Võrreldes rihmajamiga on nõutav täpsem koostamine ja reguleerimine, samuti on vajalik määrimine. Kettülekanne on ka rihmülekandest kallim.

Valdavalt asetseb kettülekanne püsttasandis, lameülekandeid ehitatakse harva - alla 1% kasutusjuhtudest.

Kettülekannet kasutatakse laialdaselt mitmesugustes masinates- metalli- ja puidutöötlemispinkides, keemiatööstuse seadmetes, põllumajandusmasinates jm.

Veoketid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veo- ehk tõmbekette kasutatakse lasti teisaldamiseks transpordimasinais, kus nad töötavad kiirusel 2...4 m/s. Neile on iseloomulik pikk samm ja seega ka suhteline odavus. Veokettidena kasutatakse lihtsaid plaatkette, kuid ka stantsitud haak- ja muid eriehitusega konveierkette.

Lastiketid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lasti- ehk koormaketid töötavad tõstemasina painduvate tõsteelementidena väikesel (kuni 0,25 m/s) kiirusel ja suurel koormusel. Lastikette eelistatakse tõstetrossidele näiteks piiratud ruumi korral. Lastikettidena kasutatakse ümarlülikette ja plaatvõllikette kahe kuni kümne rööpse plaadiga lülis.

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamlevinud on aeglased ja keskmise kiirusega ülekanded võimsusega kuni 100 kw (maksimaalselt kuni 5000 kw), kus kiirus on väiksem kui 15 m/s (maksimaalselt kuni 25 m/s) ning pöörlemissagedus alla 500 p/min.

Ajamikettide suurim tarbija (80%) on põllumajandusmasinaehitus. Palju kasutatakse kettülekandeid aga ka polügraafia-, keemia-, toidumasinate- ja tööpingitööstuses.

Võimsaid kuni kuue realisi 2,5 tollise sammuga kette kasutatakse naftapuurseadmeis, kus võimsused ulatuvad tuhandete kilovattideni ja kiirused kuni 25 m/s.