Ḩusayn ibn ‘Alī (Meka emiir)

Allikas: Vikipeedia
Ḩusayn ibn ‘Alī

Ḩusayn ibn ‘Alī (1856–1931) oli Al-Ḩijāzi kuningas ja Hašemiitide dünastia rajaja.

Ḩusayn ibn ‘Alī oli 19081916 muslimite püha linna Meka emiir (seriif), I maailmasõja puhkemisel asus Osmanite riigi ja Saksamaa keisririigi poolele. Ent 1916 veenis T.E.Lawrence teda liituma araablaste ülestõusuga Osmanite võimu vastu ja kuulutati Araabia poolsaare Al-Ḩijāzi piirkonna sõltumatuks kuningaks.

Al-Ḩijāzi asend Saudi Araabia lääneosas

1916. aastal kuulutas Hussein end kõigi araabia maade kuningaks. See põhjustas konflikti naaberemiraadi Najdi valitseja ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūdiga. 1921. aastaks oli kogu Kesk-Araabia allutatud Ibn Saudi võimule ja 1924 tungis ta edukalt Hidžazi, purustades Ḩusayn ibn ‘Alī, kes oli kuulutatud enda kõigi araabia maade kuningaks.

Hussein tunnustas 1924. aastal kalifaati, kuid ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd sundis teda troonist loobuma. Hussein põgenes Küprosele ja suri Ammanis Transjordaanias.

Järglased[muuda | muuda lähteteksti]

Üks Ḩusayn ibn ‘Alī poegadest, Ali ibn Hussein, sai valitsejaks, kuid aasta pärast kihutas Hidžazi ja Najdi valitseja ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd, ta minema ja kuulutas end ise Hidžazi kuningaks.

Teine Ḩusayn ibn ‘Alī poeg, ‘Abd Allāh I, sai Jordaania kuningaks.

Ḩusayn ibn ‘Alī kolmas poeg, Fayşal I, krooniti Iraagi kuningaks. Hussein oli Jordaania kuninga Hussein ibn Talali vanavanaisa.


Eelnev:
-
Hidžazi kuningas
19161924
Järgnev:
-

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]