Tšerkessid
Ilme
![]() |
See artikkel räägib Karatšai-Tšerkessia ühest põlisrahvast; tšerkessideks on nimetatud ka adõgeesid; mitme rahva koondnimetuse kohta vaata artiklit Tšerkessid (koondmõiste) |
Tšerkessid (endanimetus адыгэ, adõgee) on üks adõgee rahvastest, elupaigaga Karatšai-Tšerkessias. Tihti loevad tšerkessid end suurema adõgee ehk tšerkessi rahva osaks.
Tšerkesside arvukuseks on hinnatud umbes 60 000, neist 50 000 elab Karatšai-Tšerkessias. Tšerkesse elab ka Lähis-Idas, kuhu arvukalt adõgeesid pages 19. sajandi teisel poolel.
Tšerkessid kõnelevad kabardi-tšerkessi keele tšerkessi murret.
Aastatel 1928–1957 oli tšerkessidel omaette autonoomne oblast. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on tšerkessid nõudnud autonoomia taastamist, aga ka suurema, kõiki adõgee rahvaid ühendava Tšerkessi Vabariigi loomist.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Andres Herkel. Tšerkessi genotsiid ja Sotši olümpia Diplomaatia, august 2010