‘Abd Allāh I

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Jordaania kuningast; Saudi Araabia kuninga kohta vaata artiklit ‘Abd Allāh ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd

‘Abd Allāh I
‘Abd Allāh I

‘Abd Allāh I ehk ‘Abdullāh I (‘Abd Allāh ibn al-Ḩusayn; 1882 Meka20. juuli 1951 Jeruusalemm) oli esimene ja ainus Transjordaania emiir ning esimene Jordaania (algul Transjordaania) kuningas.

‘Abdallāh oli Al-Ḩijāzi kuninga Ḩusayn ibn ‘Alī poeg ja Iraagi kuninga Fayşal I vend.

Tema poliitiline põhieesmärk oli oma kuningriigi laiendamine, mis viis Jordani Läänekalda hõivamiseni 1948.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta sai hariduse İstanbulis. Aastatel 19121914 esindas ta Osmanite riigi seadusandlikus kogus Mekat, kuid esimese maailmasõja ajal asus ta Suurbritannia poolele. Aastatel 19161918 tegi ta koostööd Briti agendi T. E. Lawrence'iga ja etendas juhtivat osa araablaste ülestõusus Osmanite riigi vastu, juhtides Türgi garnisonide purustamiseks korraldatud sissireide.

Pärast Osmanite riigi kokkuvarisemist sai ‘Abd Allāh 1921 Briti mandaatmaa Transjordaania (tänapäeva Jordaania) emiiriks ja mandaadi lakkamisel 25. mail 1946 kuningaks.[1]

Mais 1948 ründas ‘Abd Allāh äsja moodustatud Iisraeli ja hõivas suured maa-alad. Pärast tulevahetuse lõpetamist 1949 säilitas ta Jordani Läänekalda ja nimetas riigi ümber Jordaaniaks.

‘Abd Allāhi mõrvas 1951 Palestiina araabia fanaatik, 21-aastane rätsepa õpipoiss Muşţafá ‘Ashū, kes pääses läbi pealtnäha tiheda turvameeskonna. Ta tulistas ka kuninga kõrval seisnud pojapoega Ḩusayni. Kuul tabas Ḩusayni rinnal olevat medaljoni, mida pojapoeg kandis oma vanaisa nõudmisel, ja nii päästis medaljon poisi elu.

4 päeva varem, 16. juulil 1951, oli Ammanis mõrvatud Liibanoni endine peaminister bei Riyāḑ aş-Şulḩ ning kuulujutud rääkisid, et aş-Şulḩ saabus Jordaaniasse arutama Iisraeliga rahu sõlmimist.

Mõrvas süüdistati 10 vandenõulast, kellest kaks tähtsaimat, Jeruusalemma endine sõjaväekuberner kolonel ‘Abd Allāh at-Tall ja doktor Mūsá ‘Abd Allāh al-Ḩusaynī, põgenesid Egiptusse ja 4 kaasvandenõulast mõisteti surma.

‘Abd Allāhil oli kaks poega Ţalāl ja Nāyif ning kolm tütart Hayā, Munīrah ja Maqbūlah. Jordaania trooni päris vanem poeg Ţalāl, ent kuna too oli vaimuhaige, sai kuningaks tema poeg Ḩusayn, kui ta 17 aastat vanaks sai.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Amir Abdullah's Bodyguard on Camels with Red, Green and White Standard at Far Left, World Digital Library, aprill 1921.
Eelnev:
puudub
Transjordaania emiir
19211946
Järgnev:
puudub
Eelnev:
puudub
Transjordaania kuningas
19461949
Järgnev:
puudub
Eelnev:
puudub
Jordaania kuningas
19491951
Järgnev:
Ţalāl