Mine sisu juurde

Tsütokiinid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Mariina (arutelu | kaastöö)
24 052 muudatust
Resümee puudub
Mariina (arutelu | kaastöö)
24 052 muudatust
80. rida: 80. rida:
==Välisallikad==
==Välisallikad==
* Juan F. Navarro-González ja Carmen Mora-Fernández, [http://jasn.asnjournals.org/content/19/3/433.full The Role of Inflammatory Cytokines in Diabetic Nephropathy], JASN märts 2008, 19.köide, nr 3, lk 433-442, veebiversioon (vaadatud 23.01.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Juan F. Navarro-González ja Carmen Mora-Fernández, [http://jasn.asnjournals.org/content/19/3/433.full The Role of Inflammatory Cytokines in Diabetic Nephropathy], JASN märts 2008, 19.köide, nr 3, lk 433-442, veebiversioon (vaadatud 23.01.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Horst Ibelgaufts.''[http://www.copewithcytokines.de/cope.cgi?key=cytokines Cytokines in Cytokines & Cells Online Pathfinder Encyclopedia]'',Version 31.4 (Spring/Summer 2013 Edition), veebiversioon (vaadatud 23.01.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Horst Ibelgaufts, [http://www.copewithcytokines.de/cope.cgi?key=cytokines Cytokines in Cytokines & Cells Online Pathfinder Encyclopedia],Version 31.4 (Spring/Summer 2013 Edition), veebiversioon (vaadatud 23.01.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* [http://www.zbi.ee/alo/loengud/pdf/immuunsyst.pdf Immuunsüsteemi arengust], Veebiversioon (vaadatud 23.01.2014)
* [http://www.zbi.ee/alo/loengud/pdf/immuunsyst.pdf Immuunsüsteemi arengust], Veebiversioon (vaadatud 23.01.2014)


'''Tsütokiinid ja [[melanoom]]'''
; Tsütokiinid ja [[gripp]]
*Chengcai Lai, Xiliang Wang ja Penghui Yang, [http://esciencecentral.org/journals/cytokines-network-and-influenza-virus-infection-2327-5073.1000147.pdf Cytokines Network and Influenza Virus Infection], Clin Microbial 2014, 3:3, veebiversioon (vaadatud 17.09.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>

;Tsütokiinid ja [[melanoom]]
* Krasagakis K, Garbe C, Orfanos CE., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8161882 Cytokines in human melanoma cells: synthesis, autocrine stimulation and regulatory functions--an overview. Lühikokkuvõte.], Melanoma Res. 1993 detsember;3(6):425-33., veebiversioon (vaadatud 03.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Krasagakis K, Garbe C, Orfanos CE., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8161882 Cytokines in human melanoma cells: synthesis, autocrine stimulation and regulatory functions--an overview. Lühikokkuvõte.], Melanoma Res. 1993 detsember;3(6):425-33., veebiversioon (vaadatud 03.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Krasagakis K, Garbe C, Zouboulis CC, Orfanos CE., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7597288 Growth control of melanoma cells and melanocytes by cytokines. Lühikokkuvõte], Recent Results Cancer Res. 1995;139:169-82., veebiversioon (vaadatud 03.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Krasagakis K, Garbe C, Zouboulis CC, Orfanos CE., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7597288 Growth control of melanoma cells and melanocytes by cytokines. Lühikokkuvõte], Recent Results Cancer Res. 1995;139:169-82., veebiversioon (vaadatud 03.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Krüger-Krasagakes S, Krasagakis K, Garbe C, Diamantstein T., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7597287 Production of cytokines by human melanoma cells and melanocytes. Lühikokkuvõte.], Recent Results Cancer Res. 1995;139:155-68., veebiversioon (vaadatud 03.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Krüger-Krasagakes S, Krasagakis K, Garbe C, Diamantstein T., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7597287 Production of cytokines by human melanoma cells and melanocytes. Lühikokkuvõte.], Recent Results Cancer Res. 1995;139:155-68., veebiversioon (vaadatud 03.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Lázár-Molnár E, Hegyesi H, Tóth S, Falus A., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10843728 Autocrine and paracrine regulation by cytokines and growth factors in melanoma. Lühikokkuvõte.], Cytokine. 2000 Juuni;12(6):547-54., veebiversioon (vaadatud 03.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Lázár-Molnár E, Hegyesi H, Tóth S, Falus A., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10843728 Autocrine and paracrine regulation by cytokines and growth factors in melanoma. Lühikokkuvõte.], Cytokine. 2000 Juuni;12(6):547-54., veebiversioon (vaadatud 03.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>

; Tsütokiinid ja peremehe siiriku vastane reaktsioon
* Imamura M, Tanaka J, Hashino S, Kobayashi H, Hirano S, Minagawa T, Imai K, Kobayashi S, Fujii Y, Kasai M, et al., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7705747 Cytokines involved in graft-versus-host disease. Lühikokkuvõte], Hokkaido Igaku Zasshi., november 1994 ;69(6):1348-53., veebiversioon (vaadatud 17.09.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>

<small>''Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit [[:en:Cytokine]] seisuga 23.01.2014.''</small>
<small>''Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit [[:en:Cytokine]] seisuga 23.01.2014.''</small>


Redaktsioon: 17. september 2014, kell 08:40

 See artikkel räägib valkudest; immunoteraapias kasutatavate ravimite kohta vaata artiklit Tsütokiinid (ravim); taimedes ringlevate fütohormoonide kohta vaata artiklit Tsütokiniinid

Tsütokiinid (inglise keeles cytokines) on selgrootutel ja selgroogsetel loomadel tuumaga rakkude poolt komplekteeritavate ja vabastatavate mitmesuguste väikesemolekuliliste lahustuvate valkude või glükoproteiinide koondnimetus, mis vahendavad lühiajaliselt ja lokaalselt erinevaid bioloogilisi toimeid ja rakkudevahelist informatsiooni.[1]

Tsütokiinide sarnaseid valke on tuvastatud ka bakteritel ja viirustel.

Tsütokiinid on erineva keemilise koostisega. Igale tsütokiinile vastab kindel tsütokiini retseptor. Need võivad võrgustikke moodustada.

Tsütokiine komplekteerivad eri liiki rakud, kuid enim on uuritud lümfoid(-immuun)süsteemile toimet avaldavaid tsütokiine, mis reguleerivad immuunrakkude kasvu, differentseerumist, aktivatsiooni ja immuunvastust.

Tsütokiine kompleteeritakse ja vabastatakse ka kasvajarakkude poolt kasvaja mikrokeskkonnas.

Tsütokiine toodetakse ka biotehnoloogilisel teel ja neid kasutatakse mitmete bioloogiliste ravimite koosseisus.

Rakkudevahelise informatsiooni vahendamise käigus toimuvat tsütokiinide vabanemist mõjutavad ka parasiidid, bakterid, närvirakkude kasvufaktor[2], viirused jm. Tsütokiinide leidumine veres on esimeseks laboratoorseks tunnuseks, et organism on viirusega nakatunud.

Immuunsüsteemi aktivatsioonil osaleb hulgaliselt tsütokiine, kusjuures üks tsütokiin võib eri rakkudele erinevat toimet ja mitu tsütokiini võivad ühesugust toimet avaldada.[3]

Tsütokiinide tüübid

Tsütokiinide põhilised rühmad on interferoonid, interleukiinid, kasvaja nekroosifaktorid, kolooniaid stimuleerivad faktorid ja kemokiniinid, lümfokiinid ning kasvutegurid.

Tsütokiinid ja nendega seotud faktorid liigitatakse ka järgmiselt:

Kesknärvisüsteemis

Kesknärvisüsteemi rakud jagavad immuunsüsteemiga retseptoreid neuropeptiidide, neurotransmitterite ja tsütokiinide ringluses. Tsütokiinide retseptoreid, mis on võimelised ka ise tsütokiine komplekteerima, on leitud ka teistel rakkudel nagu neuronid, adipotsüüdid, sünoviotsüüdid, fibroblastid, osteoblastid, granulotsüüdid, endoteliaalrakud, astrotsüüdid. [4]

Peaaju

Peaajju võivad tsütokiinid, sisendes hematoentsefaalse barjääri kaudu, sattuda kas vigastuse, trauma või põletiku tõttu.

Erinevad tsütokiinid vallandavad ajus nii neurokeemilisi, neuroimmuunseid kui ka neuroendokriinseid muutusi.

Arvatakse, et tsütokiinid mõjutavad aju monoaminergilist neurotransmissiooni, seoseid on leitud serotoniin-, noradren- kui dopaminergiliste süsteemidega. Olenevalt tsütokiinide liigist, võivad need stimuleerida ajus serotoniini tagasihaaret ning vähendavad serotoniini sünteesi.[5]

Depressioon

Ka depressiooni psühhopatoloogiat on püütud kirjeldada tsütokiinitekkelise teooria abil.[6]

Funktsioonid

Tsütokiinide funktsioonideks on mitmete tähtsate bioloogiliste protsesside juhtimine, nagu[7]:

  • rakkude kasvamine
  • rakkude diferentseerumine
  • rakkude aktiveerimine
  • immuunsus
  • põletik
  • kudede uuenemine
  • sidekoestumine
  • elundite teke.

Tsütokiinid ja hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise (telg)

Lümfoid(-immuun)süsteem ja hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telg suhtlevad ka tsütokiinide vahendusel. Tsütokiin IL-1 on hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telje stimulaator. Ka IL-6 ja IL-10 ning TNFα võivad nimetatud telje aktiveerida.

Roomajad

Roomajatel (sh madudel) komplekteeritakse ja vabastatakse vastavate rakkude poolt (näiteks monotsüüdid ja makrofaagid) vajadusel peamiselt proinflammatoorseid tsütokiine.

Imetajatel

Paljunemine

Tsütokiinidel on tähtis roll ka imetajate sugulisel paljunemisel ja raseda (ema) (tiine emase) immunotolerantsuse tekkes loote suhtes aga ka embrüo (loote) kudede arengus. Emakas ja teistes paljunemisprotsessidega seotud kudedes peetakse peamiseks tsütokiini IL-1β komplekteerimist ja vabanemist aga ka IFNα, IFNβ, IFN γ, IFNτ, IL-4, IL-5, IL-6, IL-10, IL-11, IL-12, IL-13, IL-15, TGFα, TGFβ, TNFα jt.[8]

Inimestel

Naiste rinnapiimas

Naiste rinnapiimas leidub imetamisperioodil mitmeid tsütokiine: interleukiinid 1β, IL-6, IL-8, IL-10 ja tuumornekroosifaktor alfa (TNFα).

Tsütokiinid ja maohammustus

Maohammustuse (sh mürkmao) korral vabaneb hammustada saanu erinevatest organismi rakkudest, nagu makrofaagid, neutrofiilid, eosinofiilid, basofiilid, lümfotsüüdid jt hulgaliselt tsütokiine ja ka teisi bioloogiliselt aktiivseid signaal- ja vahendajaaineid nagu protaglandiinid, hapnikuradikaalid, lämmastikoksiid (NO), tromboksaanid, leukotrieenid ja ka vere ensüümi mediaatoreid jpt.[9]

Ajaloolist

  • 1974 kasutas Stanley Cohen esmakordselt terminit 'tsütokiin'.[10]

Viited

  1. ↑ "Meditsiinisõnastik" 794:2004.
  2. ↑ Aalto K, Korhonen L, Lahdenne P, Pelkonen P, Lindholm D., Nerve growth factor in serum of children with systemic lupus erythematosus is correlated with disease activity.Lühikokkuvõte, Cytokine. 2002 Nov 7;20(3):136-9., veebiversioon (vaadatud 18.06.2014) (inglise keeles)
  3. ↑ Sirje Velbri, "Immuunpuudulikkus diagnostika ja ravi, AS Medicina, lk 16, 2002, ISBN 9985 829 41 7
  4. ↑ Interleukiin 6 (S,P-IL-6, SemP-IL-6), Kliinilise keemia osakond, veebiversioon (vaadatud 21.05.2014)
  5. ↑ Triin Eller, Eduard Maron, Veiko Vasar, Depressioon, antidepressantravi ja tsütokiinid, Eesti Arst 2010; 89(12):825−832, veebiversioon (vaadatud 21.05.2014)
  6. ↑ Triin Eller, Eduard Maron, Veiko Vasar, Depressioon, antidepressantravi ja tsütokiinid, Eesti Arst 2010; 89(12):825−832, lk 827, veebiversioon (vaadatud 21.05.2014)
  7. ↑ E. VORONOV, R. N. APTE, S. SOFER, THE SYSTEMIC INFLAMMATORY RESPONSE SYNDROME RELATED TO THE RELEASE OF CYTOKINES FOLLOWING SEVERE ENVENOMATION, Journal of Venomous Animals and Toxins, version ISSN 0104-7930, J. Venom. Anim. Toxins vol. 5 n. 1 Botucatu 1999, Veebiversioon (vaadatud 23.01.2014) (inglise keeles)
  8. ↑ LUANA PAULESU, SILKE JANTRA, FRANCESCA IETTA, ROSSANA BRIZZI,ANNA MARIA AVANZATI, ja ELISA BIGLIARDI, http://www.herpconbio.org/Volume_5/Issue_2/Paulesu_etal_2010.pdf CYTOKINES IN VERTEBRATE REPRODUCTION, Herpetological Conservation and Biology 5(2):335-340, Symposia: Reptile Reproduction, lk 336, Veebiversioon (vaadatud 23.01.2014) (inglise keeles)
  9. ↑ E. VORONOV, R. N. APTE, S. SOFER, THE SYSTEMIC INFLAMMATORY RESPONSE SYNDROME RELATED TO THE RELEASE OF CYTOKINES FOLLOWING SEVERE ENVENOMATION, Journal of Venomous Animals and Toxins, version ISSN 0104-7930, J. Venom. Anim. Toxins vol. 5 n. 1 Botucatu 1999, Veebiversioon (vaadatud 23.01.2014) (inglise keeles)
  10. ↑ Alain Tedgui, Ziad Mallat, Cytokines in Atherosclerosis: Pathogenic and Regulatory Pathways, Physiological Reviews, 1 Aprill 2006, Vol. 86no. 515-581, DOI:10.1152/physrev.00024.2005, veebiversioon (vaadatud 01.05.2014) (inglise keeles)

Välisallikad

Tsütokiinid ja gripp
Tsütokiinid ja melanoom
Tsütokiinid ja peremehe siiriku vastane reaktsioon

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Cytokine seisuga 23.01.2014.

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tsütokiinid&oldid=3992004"