Svjatoslav I

Allikas: Vikipeedia

Svjatoslav I (surnud 972), oli Kiievi-Vene suurvürstiriigi valitseja, aastatel 945–972, reaalset valitses riiki alles aastast 960, kui sai täisealiseks, enne seda valitses riigi regendina tema ema Olga.

Svjatoslav I vanemad oli Kiievi-Vene valitseja Igor (ka Ingvar ja Inge) (sündinud enne 879 aastat –945) ja Olga (ka Helga; surnud 969).

Vana-Vene riik, Svjatoslav I valitsemisajal

Sõjakäigud kasaaride vastu[muuda | redigeeri lähteteksti]

963/964 aastal tegi noor Svjatoslav sõjakäigu vjatitšite maale ja Vana-Vene riigi idaslaavlastest elanikke ohustanud Kasaari khaaniriigi vastu ning purustas Kasaari khaani väed ning vallutas kasaaride linnad (Kazerani, Atili, Sarkeli ja Tmutarakani) Doni jõe alamjooksul. Seejärel aga jätkas sõjakäiku alaanide ja adõgeede aladele, Kubanimaale Põhja-Kaukaasias.

Sõjakäik bulgaarlaste vastu[muuda | redigeeri lähteteksti]

10. sajandi Balkani poolsaarel ja ja Väike-Aasias asunud keskaegne võimsaim riik Bütsants pidas sõdu bulgarite, Bulgaaria riigi täielikuks allutamiseks, milles ta kasutas liitlasena Svjatoslavi. Aastal 968 tungisid Kiievi-Vene väed eesotsas Svjatoslav I-ga Bulgaaria aladele ning vallutas bulgaarlaste linnad Doonau ääres ning seadis sisse 967. aastal oma residentsi ja valitsuskeskuse Perejaslavetsis (bulgaaria Preslav). 968. aasta alguses aga piirasid Kiievi sisse petšeneegid ning Svjatoslav oli sunnitud lahkuma Bulgaariast ning peletama petšeneegid, Kiievi piiramiselt Volgast lääne pool asuvatesse steppidesse.

Sõda Bütsantsiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Svjatoslavi lahkumise järel Kiievisse, suutsid bulgarid saavutada kokkuleppe Bütsantsiga, taastada ühtsuse ning kindlustada end kindlustustes, kuid naasenud Svjatoslav vallutas 969. aasta sügisel taas Perejaslavetsi. 971. aastal alistasid Bütsantsi keisri Johannes I Tzimiskese väed, Svjatoslav I-e väed, Silitrasse taandunud Svjatoslavi väed piiarati sisse ja pärast 3 kuulist vastupanu nad, 971. aasta juulis alistusid.

Svjatoslav ja tema väed lahkusid Bulgaariast ning suundusid Dnepri suudmesse, kus aga neid ja nende poolt sõjaretkel saadud sõjasaaki varitsesid Dnepri kärestike juures petšeneegid, kes ka Svjatoslavi tapsid 972. aasta kevadel.

Järglased[muuda | redigeeri lähteteksti]

Svjatoslavi järglased:

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]