Vikipeedia:GLAM/Poola-Eesti suhted/9

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Lugu 1   Lugu 2   Lugu 3   Lugu 4   Lugu 5   Lugu 6   Lugu 7   Lugu 8   Lugu 9   Lugu 10    

Roomakatoliku kirik Eestis[muuda lähteteksti]

Tartu katoliku kirik

Kahe maailmasõja vahelisel ajal oli vähemusrahvuste osakaal Eesti rahvastikust väga väike. Eesti katoliiklased olid peamiselt poolakad ning venestunud poola sõjaväelased ja ametnikud. Osa neist lahkus pärast esimest maailmasõda seoses rahvusriikide loomisega. Asutav Kogu kuulutas 28. mail 1919. aastal luteri kiriku Eesti riigikirikuks, mille tagajärjel pühkisid Eestimaa tolmu veel mitmed katoliiklased.

21. sajandi Eesti on üsna ateistlik – puudub riigikirik ja usuõpetus koolides ning suur osa rahvastikust ei identifitseeri end religiooni kaudu. Vaadates Eesti külade- ja tänavapilti, jäävad silma peamiselt luteri kirikud. Siiski on Eestis ka käputäis roomakatoliku pühakodasid, mis on siin elavate poolakate või nende esivanematega tihedalt seotud. Järgnevalt tuuakse välja mõned 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses ehitatud roomakatoliku kirikud, mis olid tihedalt seotud siinse poola elanikkonna kasvuga.

Leinajumalateenistus Piłsudski surma puhul 1935. aasta mais Tartu katoliku kirikus

Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik

Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik ehitati Tähtvere pargi lähistele 1862...1895.–1899. aastatel. Kuivõrd 1914. aastal algas esimene maailmasõda, ei jõutud kirikut lõpuni viimistleda. Rahva seas nimetati seda pühakoda poola kirikuks.

Kuigi Tartu linna ehib umbes 20 kirikut, on see linna ainuke roomakatoliku pühakoda. Märkimisväärne on ka asjaolu, et pühapäeva hommikul toimub Neitsi Maarja kirikus missa kõigepealt poola ja vene keeles ning seejärel alles eesti keeles.

Tartu katoliku kirikus toimus Józef Piłsudski surma puhul 1935. aasta mais leinajumalateenistus, millest võtsid lisaks kohalikele poolakatele osa ka Tartu linnapea Aleksander Tõnisson, Poola konsul Johan Sepp, Rootsi konsul ning mitmed kõrged kaitseväelased. Piłsudskile pühendatud leinajumalateenistusi peeti ka teistes Eesti katoliku kirikutes, näiteks Tallinnas ja Narvas.

Valga katoliku kirik

Rooma-Katoliku Pühavaimu kirik Valgas

Teine üks vähestest roomakatoliku kirikutest asub piiriäärses linnas Valgas. Rooma-Katoliku Pühavaimu (varem Ristija Johannese) kirik valmis 1907. aastal. Pärast seda, kui 19. sajandi lõpus sai Valga endale raudteeühenduse, kasvas linna katoliiklaste arv 400-ni. Valga katoliku kiriku ehitamisest võtsid osa nii leedu kui ka poola raudteelased. Esimese maailmasõja ajal lisandus neid juurde, sest raudteelaste seas oli palju leedulasi ja poolakaid.

Kirikul puudub torn, sest tollane Vene tsaarivalitsus ei andnud selle püstitamiseks luba.

Pärast sõja lõppu 1918. aastal langes koguduse liikmete arv umbes 50-ni. Valgalaste kogudus oli Tartu Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kiriku abikogudus. Nõukogude ajal oli Pühavaimu kiriku saatus sarnane teiste pühakodadega: seda kasutati lao ja võimlana. Lisaks kannatasid katoliiklased tagakiusamise all, mille tõttu nende arv vähenes veelgi. Kirik taastati 1990. aastal. Alates 1980. aastatest seisis kirik ilma katuseta ning selle üldine olukord oli üsna täbar. Vabariigi taastamise järel viidi läbi restaureerimistööd ning 1995. aastal peeti pärast mitmekümne aastast pausi jõulumissa.

Punaarmee suurtükitules kannatada saanud Narva Püha Antoniuse katoliku kirik

Narva Püha Antoniuse kirik

Narva katoliku kogukonna tekkelugu on sarnane Valgaga. 19. sajandi lõpus saabus Poola linnast Łódźist umbes tuhat kangrut, sh palju katoliiklasi. Poola katoliiklased ostsid endale 1873. aastal kahekordse maja, kus neil oli võimalik jumalateenistusi läbi viia. Peagi jäid ruumid aga väikeseks ning Narva linnavolikogu eraldas kogudusele 1900. aastal tasuta maad. Kiriku nurgakivi rajati 1903. aastal ja 1907. aastal pühitseti kirik Püha Antoniusele.

Kirik sai vabadussõjas Punaarmee suurtükitules kannatada, kuid pühakojale see saatuslikuks ei saanud, sest alla kukkus vaid apsiidi torn. Missad toimusid regulaarselt 1944. aastani, mil linna elanikkond evakueeriti. Teise maailmasõja käigus sai kahjustada vaid kiriku katus. Kuigi pühakoda suutis kolmele sõjale ja märtsipommitamisele vastu pidada (pärast teist maailmasõda oli Narva linna 3550 hoonest taastamiskõlbulikud vaid 198), sai kirikule saatuslikuks 1980. aastal toimunud Moskva suveolümpiamängud. Nimelt toimus purjeregatt Tallinnas ning seega kardeti, et üle Narva jõe saabujad näevad linnas esimese asjana kiriku varemeid. Seega otsustati pühakoja varemed täielikult lammutada. Tänapäeval tegutseb Narvas katoliku kogudus.

Kasutatud materjalid[muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vikipeedia:GLAM/Poola-Eesti_suhted/9&oldid=5673921"