Višnieva

Allikas: Vikipeedia
Višnieva

valgevene Вішнева
(Višnieva)
klassikaline valgevene Вішнеў
(Višnieŭ)
vene Вишнева
(Višneva)

Elanikke: 470 (1992)

Koordinaadid: 54° 8′ N, 26° 14′ E54.13333333333326.233333333333koordinaadid: 54° 8′ N, 26° 14′ E
Višnieva (Valgevene)
Višnieva

Višnieva (transkribeerituna Višneva; poola keeles Wiszniew, leedu keeles Višnevas) on küla (endine alev) Valgevenes Minski oblasti Vałožyni rajoonis, Višnieva külanõukogu keskus. Asub Leedu piiri lähedal, merepinnast 179 meetri kõrgusel. Kuigi mõlemad nimekujud, Višnieva ja Višnieŭ, on lubatud nii klassikalises kui praeguses valgevene keeles, eelistab klassikaline keel nimekuju Višnieŭ, tänapäevane aga Višnieva.

Külas on keskkool ja raamatukogu. Külas on koduloomuuseum. Teised vaatamisväärsused on XX sajandi algul rajatud mõisakompleks, õigeusu kirik aastast 1865 ja katoliku kirik (ehitatud 1637-1641).

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Višnievat mainitakse esimest korda XIV sajandil, toona allus asula Krevale. Alates XV sajandist on küla omanikeks olnud Słuszkad, Astikased, Sanguzkod ja Pacid. Seoses administratiivse reformiga hakkas Višnieva kuuluma Vilniuse vojevoodkonda ja Ašmiany maakonda, ühtlasi sai asulast alev.

Esimene katoliku kirik rajati külla juba aastal 1421, aga praegune hoone pärineb XVII sajandi keskpaigast. Aastal 1775 hakkas alevis tegutsema keskkool. Aastal 1780 ehitati Višnievasse metallurgiatehas, kus asus Valgevene esimene kõrgahi. Tehas tegutses aastani 1870. Tehase juures olid valukoda, laohoone ja sepikoda, nädalas tootis see 600 puuda rauda. Tehases oli ka valtsmasin, haamreid panid tööle vesirattad. Külas olid ka vesiveski, telliselööv ja piiritusevabrik, seal valmistati klaasi ja toodeti keraamikat. Kaks korda aastas toimusid alevis laadad.

Poola jagamisel loovutas riik Višnieva aastal 1793. Kuni 1917. aastani oli Višnieva Venemaa Keisririigi koosseisus, 19191939 kuulus Poolale, 19391991 kuulus Nőukogude Liidu koosseisu. Aastal 1940 muudeti alev külaks.

1907. aastal elas Višnievas 2 650 elanikku, neist 1863 olid juudid. 30. augustil 1942 mõrvasid Saksa okupandid umbes 1100 kohalikku juuti, kes olid jäänud natsliku võimu kätte.

Višnievas sündis Iisraeli president Shim'on Peres.

Pilte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]