Erütrotsüüt

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Punalible)

Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (kreekakeelsetest sõnadest ἐρυθρός (erythrós) "punane" ja κύτος (kytos) "rakk") on suletud vere- ja lümfiringlusega loomadel hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.[1]

Sisukord

Inimvere rakutüübid [muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis Imetajate rakutüüpide loetelu

Inimvere rakud koosnevad:

Erütrotsüütide ülesanne [muuda]

Erütrotsüütide ülesandeks on transportida kopsudest hapnikku kõikjale kudedesse ja organitesse ning kudedest süsinikdioksiidi kopsudesse. [3]Valdav osa hapnikust ja osa süsinikidioksiidist liituvad transpordi ajaks hemoglobiiniga. Hemoglobiin on erütrotsüütide tsütosooli tähtsaim valk.[4] Erütrotsüütide ensüüm karboanhüdraas kiirendab süsinikdioksiidi muutumist transporditavaks vesinikkarbonaadiks.

Ürgsed punalibled [muuda]

Ötzi- jäämehe (ingl k Tyrolean Ice Man) muumiat, kes leiti 5300 aastat hiljem, analüüsiti röntgenikiirte (X-rays) ja kompuutertomograafia kaudu ja avastati Ötzi kehal verejäänukeid. Seda kinnitasid jäämehe arvatavatelt haavakohtadelt leitud verejäänukite hiljutised immunohistokeemilised analüüsid (kasutati ATM (atomic force microscope) mikroskoopi ja Ramani spektroskoopi). Jäämehe kudede erütrotsüüdid e (RBC)d on üsna sarnased tänapäeva inimeste vere punalibledega. [5]

Erütrotsüütide morfoloogia ja liikuvus [muuda]

Inimese erütrotsüüdi ringluse animatsioon vereringes. Animatsioon toimub reaalajas (20 sekundit ringluses) ja näitlikustab selle kuidas erütrotsüüt deformeerub sisenedes kapillaaridesse ja kuidas punalible vereringes, hapnikustamise käigus,vahelduvalt värvi muudab.

Tavaolekus on nad kaksiknõgusad kettad, millede kuju muutub, kui nad ringlevad suure ja väikese vereringe kaudu, teiste rakkude survel kergesti,.

  • Läbimõõt: 5-8 μm (oleneb kasutavatest laboratoorsetest tehnikatest)
  • Paksus: 1-2 μm
  • Ringlus: keskmiselt üks kord minutis (st 2 korda läbi südame ja kapillaaride).


Erütrotsüüdid ja veregrupid [muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis Veregrupid

Erütrotsüütide pinnal on süsivesikuid sisaldavaid valguosisega aineid- glükoproteiine, mida loetakse veregrupiteguriteks.[6]

Erütrotsüüdid ja valgud [muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis Valgud

Lisaks hemoglobiinile, mida loetakse erütrotsüütide tsütosooli tähtsaimaks valguks on teadustöötajad tänapäevaseid laboratoorseid tehnikaid ja abivahendeid kasutades avastanud inimese erütrotsüütides (RBC des) lisaks veel 750 valku.[7]

Erütrotsüüdid ja valkude eraldamine

Aasta Avastaja/avastajate kollektiiv Valkude arv
2002 Low, et al. 84 erinevat RBC membraani valku
2004 Steven R. Goodman et al. 181 erinevat RBC membraani valku
2005 Low, et al, Kakhniashvili, et al. 200 erinevat RBC valku
2006 Pasini, et al 556 erinevat RBC valku
2007 Steven R. Goodman et al. 751 erinevat RBC valku


Erütrotsütopoees inimestel [muuda]

Erütrotsütopoees inimestel toimub diferentseerumata tüvirakkudest luuüdis, luuüdi vereliistakud komplekteeritakse megakarüotsüütidest. [8]Proerütroblastidel (e noortel erütrotsüütidel) on veel alles hemoglobiini tootmiseks vajalikku ribonukleiinhapet, mis värvumisel on nähtav võrgustikuna. Noored erütrotsüüdid läbivad retikulotsüütideks arenemisel mitmeid rakugeneratsioone enne kui nad liiguvad luudest vereringesse. Punaverelibledeks muutuvad punase luuüdirakud hakkavad tasapisi (norm täiskasvanul 2 milj/sek) täituma valguga hemoglobiin. Punased verelibled on rakud, milledel puudub mitokonder ja rakutuum ning paljunemisvõime.[1]Tuum peab rakust kaduma enne, kui rakk vereringesse pääseb. Erütrotsüütide teket (nii stimulatsioon kui ka inhibeerimine) reguleerib põhiliselt neerudes komplekteeritav hormooni erütropoetiini biomolekulide ringlus.[viide?] Selle hulk veres tõuseb, kui hapniku hulk neerukoes langeb. Erütrotsüütidega ringlevad veel ka erütroblastid, erütrofaagid.[1]

Erüptoos inimestel [muuda]

Organismis vabaneb ja komplekteeritakse rakkude pideva uuenemise tõttu teatud kogus erütrotsüüte. Hävivate punaliblede rakumembraan lõheneb ja vabaneb hemoglobiin. Hemolüüsi (ja ka teiste füsioloogilsite protsesside) tõttu hukkub igas sekundis paar miljonit erütrotsüüti.[viide?]Erütrotsüütide ehk punaliblede keskmine eluiga on umbes 4 kuud, mille järel nad lammutatakse peamiselt makrofaagisüsteemis (vananenud termin retikuloendoteliaalsüsteem) (põrn, maks, luuüdi) fagotsütoosi teel, protsessi nimetatakse ka erüptoosiks ehk erütrotsüütide programmeeritud raku surmaks.[9] Erütrotsüütide valguaines lõhustatakse aminohapeteks mida organism taaskasutab, nagu raudagi.[10]

Erütrotsüüdid ja kliiniline meditsiin [muuda]

Punaste vereliblede elutsükliga seostatakse ja diagnoositakse, rahvusvahelist haiguste klassifikatsiooni RHK-10 kasutades, mitmeid haiguslikke seisundeid nagu :

Kasvajaid:
Erütrotsüüdid ja ensüümid [muuda]

Erütrotsüütides on normaalse füsioloogiaga inimestel sündides palju ensüüme :

  • Glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaas (RBC-G6PD)
  • glutatiooni reduktaas (GR)
  • Püruvaatkinaas (PK)
  • Difosfoglütseraat (2,3-DPG)

Ensüümide puudulikkusega seotud haiguslikke seisundeid, diagnoositakse vastavaid laboratoorseid analüüse tellides. Märkus: Siin on ära toodud ensüümide tavaterminid.

Vereproovi automaatuuring erütrotsüütidele ja referentsväärtused [muuda]

Kaasaegsetes molekulaarbioloogia laborites teostatakse (mh ka haiguslike seisundite diagnoosimisel) mitmeid vere ja erütrotsüütide automaatuuringuid (ka radioaktiivse märgistusainega). Eesti Tervishoiusüsteemi kaudu kindlustatutele võidakse vajadusel teostada mitmeid hematoloogilisi analüüse, näiteks:[11][12]

Inimvere erütrotsüütide automaatuuring kontsentratsioonid ja referentsvahemikud

Parameeter Lühend Ingliskeelne termin Ühik Referentvahemik
Erütrotsüütide absoluutarv RBC Red Blood Cells Nx12/l 3,7-6,5
Erütrotsüütide keskmine maht MCV Mean Cell Volume femtoliiter 71-135
Keskmine Hgb hulk erütrotsüüdis MCH Mean Cell Hgb pg/RBC (pikogramm erütrotsüüdi kohta) 24-37
Keskmine Hgb kontsentratsioon erütrotsüüdis MCHC Mean Cell Hgb Con g/L 281-365
Erütrotsüütide suurusjaotuvuse variatsioonikoefitsient RDW-CV Red Cell Distribution Width % 11,6-14,8


Märkus: Tabelis on kasutatud rahvusvaheliste ühikute e SI-ühikute eesliiteid.

Ühik Lühendi tähis Tegur
piko p 10-12
femto f 10-15

Erinevad laborid võivad kasutada mitmesuguseid mõõtühikuid näiteks saab punaliblede arvu väljendada kas :3,0-6,2 miljon/μL ja/või SI-ühikutes, norm täiskasvanu 3,0-6,2 x 1012/L). Lisaks kasutatakse veel mitmeid laboriuuringuid: erütrotsütaarsete antikehade sõeltest (B-aRBC-g), erütrotsüüdid liikvoris (CSF-RBC),erütrotsüütide settekiirus (B-ESRw) jpt.


Vaata ka [muuda]

Viited [muuda]

  1. 1,0 1,1 1,2 P.Bogovski, R.Kull, S.Ootsing, L. Trapido. Meditsiinisõnastik, 2004, lk 627
  2. Walter Nienstedt, et al. 2011.
  3. Steven R. Goodman, et al, 2007
  4. Steven R. Goodman, et al, 2007
  5. Marek Janko, Robert W. Stark, Albert Zink, doi: 10.1098/rsif.2012.0174, J. R. Soc. Interface , October 2012, vol. 9, no. 75, pages 2581-2590. Veebiversioon (vaadatud 04.05.2013
  6. Walter Nienstedt, et al. 2011.
  7. Steven R. Goodman, et al, 2007
  8. Walter Nienstedt, et al. 2011.
  9. SA TÜ Kliinikum Ühendlabor
  10. Walter Nienstedt, et al. 2011.
  11. Laine trapido, keeletoimetaja Katrin Hallas. Meditsiini terminite lühendeid, ASMedicina, lk 149
  12. Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu

Kasutatud publikatsioonid [muuda]

§ 66.(1), Vere, kehavedelike ja eritiste rakkude uuringute piirhinnad, Veebiversioon (vaadatud 03.05.2013)

Välisallikad [muuda]