Urmas Ott

Allikas: Vikipeedia

Urmas Ott (23. aprill 1955 Otepää[1]17. oktoober 2008 Tartu) oli eesti saatejuht ja ajakirjanik.


Sisukord

[redigeeri] Elulugu

Oti telekarjäär algas 1980ndatel Eesti Televisioonis "Aktuaalse Kaamera" diktorina. Diktoritöö kõrval juhtis ta "Estraaditähestikku".

Saade "Teletutvus", milles ta intervjueeris põhiliselt Nõukogude Liidu ja Venemaa kultuuri- ja ühiskonnategelasi, tegi ta väga tuntuks ka väljaspool Eestit.

Aastail 19921998 juhtis Ott saadet "Carte Blanche", 2003. aastal "Augustivalgust" ning peale seda aastail 20032006 saadet "Happy Hour". Urmas Ott juhtis mitut populaarset telesaadet ka Venemaal.

Ta suri pärast leukeemia raviks tehtud luuüdi siirdamist müokardi infarkti.

[redigeeri] Raamatud

Urmas Ott oli aastaid osanik kirjastuses SE&JS. Sama kirjastuse nime all on tulnud välja kõik tema raamatud:

[redigeeri] Tunnustused

  • Ott sai "Teletutvus" saate eest 1988. aastal NSV Liidu ajakirjanike liidu preemia.
  • Valgetähe IV klassi teenetemärk, 2005
  • 2008. aastal pälvis Urmas Ott Tallinna vapimärgi kui teleajakirjanduse tunnustatud edendaja, mõjukas liider Eesti meediamaastikul, rahvuskultuuri ja ajaloolise mälu talletaja ning erinevate rahvuskultuuride vahelise sideme looja.

[redigeeri] Viited

  1. Dannar Leitmaa, Urmas Ott 1955 – 2008, Eesti Päevaleht, 17. oktoober 2008

[redigeeri] Kirjandus

  • "Urmas Ott. Teletähe lugu". Koostaja Marii Karell. Kirjastus Fookus Meedia, Tallinn 2009, 176 lk; kättesaadav ka helisalvestisena CD-l: Pimedate Infoühing Helikiri, Võru 2009; raamatu venekeelne variant: "Урмас Отт: история телезвезды". Соавтор русскоязычной версии Алексей Гюнтер; перевод с эстонского: Игорь Таро; редактор и составитель Марии Карелль. Fookus Meedia, Tallinn 2010, 192 lk
  • "Õukonnata kuningas – intervjuukuningas". Urmas Oti arvamusi kogunud ja täiendanud Voldemar Lindström. Tallinn 2009, 160 lk

[redigeeri] Välislingid

Personaalsed tööriistad
Nimeruumid

Variandid
Toimingud
Navigeerimiskast
Trüki või ekspordi
Tööriistad
Teistes keeltes