Urmas Ott
Urmas Ott (23. aprill 1955 Otepää[1] – 17. oktoober 2008 Tartu) oli eesti saatejuht ja ajakirjanik.
Sisukord |
[redigeeri] Elulugu
Oti telekarjäär algas 1980ndatel Eesti Televisioonis "Aktuaalse Kaamera" diktorina. Diktoritöö kõrval juhtis ta "Estraaditähestikku".
Saade "Teletutvus", milles ta intervjueeris põhiliselt Nõukogude Liidu ja Venemaa kultuuri- ja ühiskonnategelasi, tegi ta väga tuntuks ka väljaspool Eestit.
Aastail 1992–1998 juhtis Ott saadet "Carte Blanche", 2003. aastal "Augustivalgust" ning peale seda aastail 2003–2006 saadet "Happy Hour". Urmas Ott juhtis mitut populaarset telesaadet ka Venemaal.
Ta suri pärast leukeemia raviks tehtud luuüdi siirdamist müokardi infarkti.
[redigeeri] Raamatud
Urmas Ott oli aastaid osanik kirjastuses SE&JS. Sama kirjastuse nime all on tulnud välja kõik tema raamatud:
- "Playback" (1994)
- "Carte Blanche" (1995)
- "Encore! Neeme Järvi" (2001)
- "Isikuraamat Erika Salumäest „Surplace“ " (2002)
- "Isikuraamat Vardo Rumessenist „En face“ " (2002)
- "Asmerid. Topeltpeeglis" (2007).
[redigeeri] Tunnustused
- Ott sai "Teletutvus" saate eest 1988. aastal NSV Liidu ajakirjanike liidu preemia.
- Valgetähe IV klassi teenetemärk, 2005
- 2008. aastal pälvis Urmas Ott Tallinna vapimärgi kui teleajakirjanduse tunnustatud edendaja, mõjukas liider Eesti meediamaastikul, rahvuskultuuri ja ajaloolise mälu talletaja ning erinevate rahvuskultuuride vahelise sideme looja.
[redigeeri] Viited
- ↑ Dannar Leitmaa, Urmas Ott 1955 – 2008, Eesti Päevaleht, 17. oktoober 2008
[redigeeri] Kirjandus
- "Urmas Ott. Teletähe lugu". Koostaja Marii Karell. Kirjastus Fookus Meedia, Tallinn 2009, 176 lk; kättesaadav ka helisalvestisena CD-l: Pimedate Infoühing Helikiri, Võru 2009; raamatu venekeelne variant: "Урмас Отт: история телезвезды". Соавтор русскоязычной версии Алексей Гюнтер; перевод с эстонского: Игорь Таро; редактор и составитель Марии Карелль. Fookus Meedia, Tallinn 2010, 192 lk
- "Õukonnata kuningas – intervjuukuningas". Urmas Oti arvamusi kogunud ja täiendanud Voldemar Lindström. Tallinn 2009, 160 lk
[redigeeri] Välislingid
- Augustivalgus (Andrus Kivirähk)
- Alo Lõhmus: "Teletutvus Urmas Otiga lõppes" Postimees, 18. oktoober 2008
- Katrin Pauts: Urmas Oti vähiravi oli edukas, operatsioon õnnestus, alt vedas hoopis süda, Õhtuleht, 18. oktoober 2008
- Heiki Suurkask, Liivi Šein: Venemaa mäletab unustamatut Urmas Otti suurriigi murdjana, Eesti Päevaleht, 20. oktoober 2008
- Urmas Vahe: "Teletutvus" vormis Urmas Otist (üleliidulise) staari, Õhtuleht, 25. oktoober 2008
- Margot Visnap: Kes teeks järele ja annaks võimaluse?, Sirp, 24. oktoober 2008
- Joonas Hellerma: Hiljaks jäänud mõtted Urmas Otile, Sirp, 24. oktoober 2008
- "Sündsuse piires" raadiosaate arhiiv (vene keeles)
- Bye, Urmas. Urmas Ott ja teised, ETV saadete arhiiv
- Urmas Ott ja teised. Viimane saade, ETV, 28. detsember 2008
- Kertu Kalmus, "Vene telekanal tegi Urmas Otist filmi", EPL Online, 15. aprill 2009