Muda

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib settest; küla kohta vaata artiklit Muda küla; arvutimängude kohta loe artiklit MUD.

Vooluveekogu põhja settinud savikas muda.

Muda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete.

Muda sünonüümiks peetakse mõnikord sõna "pori"[1], mõnikord seda defineeritakse, nt "Eesti keele seletava sõnaraamatu" järgi on pori "vesine kleepuv pinnas".

Muda on sõltuvalt veesisaldusest poolvedel või plastiline sete, mis võib tekkida väga mitmesugustes tingimustes, mille ühine joon on vee rohkus. Muda tekib, kui olemasolevad setted (muld, savi, aleuriit) küllastuvad veega. Muda üldtunnuseks on märgatav orgaanilise aine sisaldus, mis annab talle tumeda värvuse ja iseloomuliku lõhna. Samuti nimetatakse mudaks veekogude põhja settinud peent ja pehmet setet, mille eriliikideks on järvemuda ja järvelubi.

Muda mattumisel ja sellele järgneval kivistumisel ning moondel võib mudast tekkida väga erinevaid kivimeid. Näiteks lubjakivi ja argilliit. Savi litifitseerumisel tekkinud kivimite edasisel moondel võib tekkida kõrge astme moondekivim gneiss.

Muda, mida kasutatakse tervistavatel protseduuridel, nimetatakse ravimudaks.

Muda elukeskkonnana[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muda pakub elupaiku paljudele loomadele (pelofiilid ja pelobiondid), näiteks kõikvõimalikud ussid, konnad, maod ja vähid. Mõned loomad, näiteks sead ja elevandid, püherdavad mudas, et end jahutada ja kaitsta päikesekuumuse eest. Leidub ka sellised loomi, kes toituvad mudast (pelofaagid).

Mudaelustikku nimetatakse peloniks.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Keskkonnasõnaraamat 2004 [1] (vaadatud 08.01.2012)