Stepan Bandera

Allikas: Vikipeedia
Stepan Bandera

Stepan Andrijovõtš Bandera (ukraina Степан Андрійович Бандера; 1. jaanuar 1909 Starõi Uhrõniv, Kaluši maakond, Galiitsia16. oktoober 1959 München) oli ukraina rahvuslaste liider, üks Ukraina Rahvuslaste Liidu (OUN) juhte.

Bandera sündis vaimuliku perekonnas, tema isa oli kreekakatoliku preester ja ema vaimuliku tütar. Kuni 1918. aastani kuulus Bandera sünnikoht Austria-Ungari impeeriumile, seejärel läks aga Poola kätte. Bandera oli juba varajasest noorusest peale seotud rahvusliku liikumisega ja paistis alates 1920. aastatel silma Poola-vastase tegevusega. 1934. aastal vangistati ta seoses Poola siseministri Bronisław Pieracki mõrva planeerimisega ja mõisteti surma, kuid hiljem muudeti see karistus eluaegseks vangistuseks.

Bandera vabanes vangistusest 1939. aastal, kui Poola Saksamaa ja Nõukogude Liidu poolt vallutati. Ta asus juhtima OUN-i tiiba, mis võitles nii sakslaste kui ka venelaste vastu, püüdes taastada iseseisvat Ukraina riiki. Tema gruppi on seostatud ka poolakate massimõrvamisega Volõõnias aastatel 19411945.

Pärast Saksamaa rünnaku algust NL-le kuulutati Lvivis (Lwow) välja Ukaina Vabariik ja Bandera valiti selle valitsuse liikmeks. Seejärel vangistasid sakslased ta ning paigutasid Sachsenhauseni koonduslaagrisse, kus teda koheldi küllaltki hästi koos teiste prominentsete sakslaste vangide Leon Blumi ja Kurt Schuschniggiga. Sakslased lubasid tal kohtuda ka teiste ukraina rahvuslastega ega hävitanud OUN-i, lootes seda ära kasutada sõjas NL-ga.

1944. aastal vabanes Bandera vangistusest ja siirdus Lääne-Euroopasse. Ta jätkas aga ukraina rahvuslike organisatsioonide juhtimist, mis küllaltki suure eduga võitlesid Teise maailmasõja järel nii Lääne-Ukrainas kui ka Ida-Poolas.

1959. aastal tapeti Bandera KGB agendi Bogdan Stašõnskõi poolt tsüaniidiga. Ta maeti Münchenisse. 2007. aastal püstitati talle Lvivis mälestussammas.

Bandera tähendus on vastuoluline. Ukraina rahvuslastele on ta kangelane, kuid poolakate silmis pigem massimõrvar. Nõukogude Liidu ametliku seisukoha järgi oli tegu sakslastega koostööle läinud kurjategijaga. Seda seisukohta jagavad paljud Ukrainas elavad venelased.

22. jaanuaril 2010 andis president Viktor Juštšenko Banderale postuumselt Ukraina kangelase aunimetuse. 2011. aasta jaanuaris jõustus kohtuotsus, mis tunnistas aunimetuse andmise ebaseaduslikuks ja tühistas selle, sest Bandera ei olnud Ukraina kodanik.

Välislinke[muuda | redigeeri lähteteksti]