Sammaltaimed
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel räägib taksonoomilisest üksusest; kasvuvormi kohta vaata artiklit Sammaltaimed (kasvuvorm) |
Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid on taimede parafüleetiline rühm, kuhu kuuluvad hõimkond helviksammaltaimed, kõdersammaltaimed ja lehtsammaltaimed.
Varem käsitleti seda hõimkonnana Bryophyta, nüüd määratlemata rühmana, ülemhõimkonnana või alamriigina Bryobionta.
[redigeeri] Süstemaatika
Traditsiooniliselt on sammaltaimede hõimkonda kuulunud klassid lehtsamblad (Bryopsida), maksasamblad ehk helviksamblad (Marchantiopsida ehk Hepaticopsida) ja kõdersamblad (Anthocerotopsida), kuid viimase aja molekulaargeneetilised uuringud ja fülogeneesipuud näitavad, et tegu on siiski väga erinevate rühmadega, ning leht-, maksa- ja kõdersamblad moodustavad kolm eraldi taimede hõimkonda (lehtsammaltaimed, helviksammaltaimed (ebasoovitatav nimetus maksasammaltaimed) ja kõdersammaltaimed. Kuna lehtsammaltaimede hulka kuuluvad enamik endisi sammaltaimede hõimkonna taksoneid ja liike, siis mõnikord nimetatakse lehtsammaltaimi sammaltaimedeks sensu stricto.
[redigeeri] Sammaltaimede bioloogia
Sammaltaimed on väikesed pehmed, tavaliselt 1...10 cm pikkused, harva pikemad soonteta taimed. Enamasti kasvavad nad puhmas (kolooniates).
Sammaltaimedel puuduvad õied ja seemned, nende lihtsa struktuuriga lehed katavad peent vart. Enamiku oma elust on sammaltaimed gametofüütses faasis, soodsates oludes aga moodustavad eoseid ehk on sporofüütses faasis.
