Jaak Sammet
| Jaak Sammet | |
|---|---|
| Sünniaeg |
8. juuli, 1940 Tallinn, Eesti |
| Surmaaeg |
19. aprill 2014 (73-aastaselt) Lihula, Eesti |
| Rahvus | eestlane |
| Kodakondsus | Eesti |
| Alma mater | Tartu Ülikool |
| Haridus | ajalugu, 1970 |
| Abikaasa | Aili-Tiiu Sammet |
| Lapsed | kaks last |
| Vanemad |
Alfred Sammet, Linda-Armilda Sammet |
| Sugulased |
Rein Sammet (vend), Paul Sammet (onu) |
Jaak Sammet (8. juuli 1940 Tallinn – 19. aprill 2014 Lihula[1]) oli Eesti ajaloolane.[2]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Jaak Sammet oli konstaabel Alfred Sammeti ja eesti keele ja kirjanduse õpetaja Linda-Armilda poeg, jazzpianist Rein Sammeti noorem vend. Kasvas üles Kullamaal.[3][4]
Lõpetas 1959 Tallinna Kalandustehnikumi, 1970 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo osakonna kaugõppes. 1959–1962 ajateenija Nõukogude armees, 1963–1976 töötas kalamajanduses, 1976–1979 oli Kirovi-nimelise Näidiskalurikolhoosi muuseumi (Viimsi Koduloomuuseum) juhataja, 1979. aastast 2000. aastate lõpuni Eesti Meremuuseumis kõigepealt teadusdirektor, hiljem asedirektor.[2][5] Oli osa meeskonnast, mis 1988. aastal tõi jäämurdja Suure Tõllu tagasi Eestisse.[6]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Uurimisvaldkond: Eesti merenduse ajalugu. Töid kalamajanduse, laevanduse, merejõudude ajaloost, ka Eesti-Soome suhete merenduslikest aspektidest ning museoloogiast. 3 Eesti ja 1 Soome merendusajaloolise dokumentaalfilmi teksti autor, ajalookonsultant. Eesti Meremuuseumi Toimetiste (1–4) toimetaja. Eesti mereterminoloogia komisjoni liige, Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi asutajaliige. Üle 30 teadustrükise, arvukalt aineartikleid.[2]
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- Lahekäärust ookeaniavarustele. Eesti kalanduse ajaloost (kaasautor R. Oras). Tallinn, 1982
- Kalastus ja Pohjois-Viron rannikon väeston merentakaiset yhteydet. // Talonpoikaispurjehdus Itämerella. Kotka, 1986
- Höyry ja purje Eestin merenkulussa 1920-luvulla. // Itämeri kauppatiena. Kotka 1991
- Sukellusvene Lembit Tallinnassa. // Tekniikan Waiheita (Helsinki, 1992) 1
- Eesti-Soome merekontaktidest. // Soome sild. Viron veräjät. Helsinki, 1992
- Estonian Herring Expeditions 1932–1937. // Stavanger Museum arbok 1993. Stavanger, 1994
- Historia "Orla" – znana czy nieznana. // Przeglad Morski. Varssavi, 1997
- Muhu vallutamisest 1941. aasta septembris. // Saaremaa muuseum. Kahear (1999–2000). Kuressaare, 2001
- Traallaeva "Merituul" põgenemine 1947. a. // Eesti Meremuuseumi Toim 3 (2002).
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Sammet, Jaak". Kalapeedia. Detsember 2018. Vaadatud 21. märtsil 2024.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Aaviksoo, Jaak, toim (2013). Eesti teaduse biograafiline leksikon. Kd 3. Tallinn. Lk 1434-1435.
- ↑ Lauri, Urmas (12. oktoober 2018). "Laupäeval tähistatakse Kullamaal taas rahvuspäeva". Lääne Elu.
- ↑ Püüa, Marko (26. veebruar 2003). "Jazzpianist maeti tundmatu inimese pähe". Postimees.
- ↑ Soopan, Ivar (18. november 2008). "Rannarootsi muuseum loobus purjekatest". Lääne Elu. Lk 1.
- ↑ Gnadenteich, Uwe (18. november 2018). "Kuidas Venemaal Suure Tõllu rool ära varastati". Postimees.
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.