Raagremmelgas

Allikas: Vikipeedia
Raagremmelgas
Salix caprea 032.jpg
Kaitsestaatus
LR/lc
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Malpiigialaadsed Malpighiales
Sugukond: Pajulised Salicaceae
Perekond: Paju
Liik: Raagremmelgas
Ladinakeelne nimetus
Salix caprea
L.

Raagremmelgas (Salix caprea) on pajuliste sugukonda paju perekonda kuuluv heitlehine puu või põõsas.[1]

Nimetus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raagremmelga teaduslik liiginimi caprea tuleb kitse ladinakeelsest nimetusest capra, nii et sõnasõnalises mõttes nimetatakse seda ladina keeles kitsepajuks. Lambad ja kitsed armastavad selle puu lehti süüa.

Kuni keskajani ei tehtud paljudel pajuliikidel vahet. Esimene teadaolev joonistus, millel on teadlikult raagremmelgat kujutatud, pärineb Hieronymus Bocki 1546. aasta raamatust "Herbaarium". Selles on joonistus raagremmelgat söövast kitsest ja see võis mõjutada Linnaeust, kui ta esimesena raagremmelgat teaduslikult kirjeldades sellele ladinakeelse nime valis.

Raagremmelga rahvapärane nimi on laanepaju, sest see on ainus paju, mis metsas teiste puudega võidu kasvada suudab[1].

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raagremmelga levila hõlmab Euroopa, Kesk-Aasia ja Loode-Aafrika ning osalevila Kaug-Ida. Eestis on raagremmelgas pärismaine.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raagremmelga isasurvad

Raagremmelgas kasvab enamasti 10–20 meetri kõrguseks puuks, mõnikord jääb ka põõsakõrguseks. Tema lehed on laiovaalsed[2], 3–8 paari külgroodudega.

Raagremmelgas on Eesti paarikümnest pajuliigist kõige varajasem õitseja[3]. Õitsemise ajal pole puu veel lehtinud [4]. Raagremmelgas on putuktolmleja ning põhiliselt tolmeldavad teda mesilased ja kimalased[5]. Ta on Eesti kõige varajasem meetaim ja sellepärast sobib teda kasvatada mesitarude läheduses[6].

Puu võra on suur, tüvi peenike ja okslik. Teiste puude varjus raagremmelgas hukkub ja soodsateski oludes ei ela ta üle 40–50 aasta. Ta talub varju teistest lehtpuudest paremini ja on nooruses kiire kasvuga[6]. Raiesmikel on ta üks esimesi taimi, kes võsast puuks sirgub, ja kahel esimesel aastakümnel on ta raiesmiku kõige kõrgem taim, aga kolmandal annab esikoha käest[6]. Temast ei saa metsas kunagi valitsevat liiki, rääkimata puhtpuistust[6].

Erinevalt teistest pajudest ei saa raagremmelgat paljundada pistvaiadega. Äärmisel juhul saab nii paljundada raagremmelga hübriide. Kõik Eestis kasvavad pajuliigid moodustavad üksteisega hübriide[2].

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Palki remmelgast ei saa ja tema puit pole kvaliteetne. Teiste puude raieküpsuse saabudes on raagremmelgad juba surnud. Nende asemele jäävad metsa tühimikud. Seetõttu harvendatakse remmelgad majandusmetsast juba noorte puudena välja. Seevastu kui tahetakse kujundada häiludega, liigirikast ja erivanuste puudega metsa, tuleb raagremmelgas kasvama jätta.[6]

Nagu enamik pajusid, kinnistab ka raagremmelgas hästi pinnast. Teisi pajusid kasutatakse pigem veekogude kallaste ja lahtiste liivade kinnistajana, aga raagremmelgat pigem järskude kallakute kinnistajana.

Raagremmelga koor sisaldab keskmiselt 16½%, maksimaalselt 21% tanniine. Seda kasutatakse parkainete tootmiseks, samuti saadakse koorest musta värvi.

Ökoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raagremmelga kuivanud peentel tüvedel kasvab õhukeste hallikaspunaste kübaratega torikseen pajukakk (Daedaleopsis confragosa).[7]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Ann Marvet. "Aasta puud", 2. kd., lk. 39. Sari "Looduse raamatukogu", 2012/1. MTÜ Loodusajakiri
  2. 2,0 2,1 Ann Marvet. "Aasta puud 2", lk. 48
  3. Ann Marvet. "Aasta puud 2", lk. 40
  4. Ann Marvet. "Aasta puud 2", lk. 49
  5. Ann Marvet. "Aasta puud 2", lk. 43
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 Ann Marvet. "Aasta puud 2", lk. 45
  7. Ann Marvet. "Aasta puud 2", lk. 54