Malpiigialaadsed

Allikas: Vikipeedia
Malpiigialaadsed
Malpighia coccigera
Malpighia coccigera
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Malpiigialaadsed Malpighiales

Malpiigialaadsed (Malpighiales) on kaheiduleheliste õistaimede selts.

Süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Malpiigialaadsete seltsi kuulub 28–37 sugukonda, 725 perekonda ja 16 000 kuni 17 000 liiki. Kuus suurimat sugukonda on piimalillelised (Euphorbiaceae) (6300 liiki), toogpuulised (Phyllanthaceae) (2000 liiki), naistepunalised (Clusiaceae) (1000–1500 liiki), malpiigialised (Malpighiaceae) (1250 liiki), pajulised (Salicaceae) (üle 1000 liigi) ja kannikeselised (Violaceae) (800–900 liiki).

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Malpiigialaadsed kasvavad peamiselt troopikas, kuid mõned perekonnad nagu piimalill, naistepuna, lina, paju ja kannike on tuntud ka parasvöötmes.

Tuntuimad esindajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seltsi kuulub tuntud toidutaim maniokk ja mitmed troopilised puuviljad nagu kannatuslille ja mangostanipuu viljad. Piimalilleliste sugukonda kuuluv kummipuu mängis olulist rolli tööstusrevolutsioonis. Dekoratiivtaimedest kuuluvad siia seltsi kannatuslill, naistepuna, jõulutäht, kannikesed ja võõrasema. Paju kasutavad toorainena korvipunujad ja parkalid, keskkonnamajanduses on pajud kasutusel erosioonitõrjel ja maaparanduses ning üha suuremat huvi pakuvad nad alternatiivse energiaallikana. Linum usitatissimum (harilik lina) on oluline kiu- ja õlitaim.

Malpiigialaadsete seltsi esindajad sisaldavad ka tähelepanuväärsel määral meditsiini seisukohalt huvi pakkuvaid ühendeid, narkootilisi aineid ning mürke. Suurepärased näited on kokapõõsas Erythroxylum coca, riitsinus Ricinus communis, käsnviljak Hydnocarpus (mida on rahvameditsiinis kasutatud pidalitõve raviks) ja naistepuna Hypericum perforatum. Paju koorest saadud salitsiinist sünteesitud aspiriini (atsetüülsalitsüülhape) kasutatakse valu ja palaviku ravis.

Sugukonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Artiklis on kasutatud Paula Hoffmanni artiklit MALPIGHIALES: AN INTRODUCTION © Royal Botanic Gardens, Kew 8 Oct. 2003, updated 6 Sept. 2005