Paavo Kivine
Paavo Kivine (sündinud 19. novembril 1939 Esna vallas Järvamaal) on eesti ajakirjanik ja spordipublitsist, kirjastaja ning endine kergejõustiklane.
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Ta on õppinud Öötla 7-klassilises koolis (1947–1954) ja Paide Keskkoolis (1954–1958) ning lõpetanud 1963. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina (ajakirjanduse eriharus).
Sport[muuda | muuda lähteteksti]
Ta on olnud kergejõustikus üheksakordne Eesti meister: kuuekordne Eesti meister kaugushüppes ja kolmekordne Eesti meister teatejooksudes. Aastatel 1963–1965 parandas ta kolm korda Eesti kaugushüpperekordit (7.55 kuni 7.75; treener Fred Kudu); 1965. aastal jõudis ta kaugushüppes Euroopa jooksvas edetabelis 10. kohale.
1963. aastal sai ta Nõukogude Liidu meistersportlaseks. Aastatel 1965–1967 võitis Nõukogude Liidu ametiühingute meistrivõistlustel kaks kuldmedalit (kaugushüppes ja 200 m tõkkejooksus) ja ühe hõbemedali (kaugushüppes), lisaks tuli kaugushüppes ja 4 × 100 m teatejooksus Nõukogude Liidu üliõpilasmeistriks.[1]
Tegevkergejõustiklase karjääri lõpetas 1968. aastal.[2]
Hiljem on ta ajakirjanikutöö kõrvalt töötanud VSÜ Kalev treeneri-instruktorina.[3]
Töö[muuda | muuda lähteteksti]
Paavo Kivine on töötanud aastatel 1964–1967 ajalehes Edasi ja 1968–1970 Eesti Raadios "Päevakaja" uudistetoimetajana ning 1970–1988 kirjastuses Eesti Raamat toimetaja ning turismi- ja sporditoimetuse juhatajana.[4] 1989. aastast on ta juhtinud kirjastust Olympia.
Ta on kirjutanud ja koostanud üle 30 raamatu peamiselt Eesti spordi ajaloost ja sportlastest ning loonud sporditeemaliste dokumentaalfilmide stsenaariume. Lisaks on ta tõlkinud teoseid spordi- ja nn Puhhi filosoofiast.
Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]
Ta on üks 1989. aastal asutatud Eesti Olümpiaakadeemia asutajaliikmeid, on kuulunud akadeemia eestseisusse ja olnud selle peasekretär. Ta on Eesti Ajakirjanike Liidu liige ja Eesti Spordiajaloo Seltsi auliige (2019).[5]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1983 Eesti NSV teeneline kultuuritegelane
- 1983 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia publitsistika alal (koos Jaan Taltsiga, "Tahtmine")
- 2005 stipendium "Ela ja sära"
- 2008 Eesti Vabariigi spordipreemia (elutööpreemia – pikaajalise tulemusliku tegevuse eest spordipublitsisti ja -kirjastajana)
- 2020 Valgetähe IV klassi teenetemärk[6]
Teosed[muuda | muuda lähteteksti]
Spordilooliste raamatute autor[muuda | muuda lähteteksti]
- Kristjan Arusoo, Paavo Kivine. XX olümpiamängud : München 1972. Eesti Raamat, 1974.
- Jaan Talts, Paavo Kivine. Tahtmine. Eesti Raamat, 1982.
- Paavo Kivine. Mäng. Publitsistikat. Eesti Raamat, 1986.
- Paavo Kivine. Patroklose memoriaal. Essee spordist. Olion, 1991.
- Allar Levandi, Paavo Kivine. Hüvasti, sõbrad. Allari jutustus. Olympia, 1994.
- Paavo Kivine. 12 meest. Jim Thorpe, Paavo Nurmi, Jesse Owens, Cornelius Warmerdam, Emil Zátopek, Parry O'Brien, Al Oerter, Herb Elliott, Valeri Brumel, Viktor Sanejev, Edwin Moses, Daley Thompson : lühibiograafiad. Olympia, 1994.
- Joann Lõssov, Paavo Kivine. Elu on mäng. Olympia, 1998.
- Paavo Kivine. Wolandi partii. Olympia, 2007.
- Paavo Kivine. Lurich. Äripäev, 2017.
- Paavo Kivine. Palusalu. Äripäev, 2017.
- Paavo Kivine. Lurichi sõda. Dokumentaaljutustus. Olympia, 2018.
Spordilooliste raamatute koostaja[muuda | muuda lähteteksti]
- XXI olümpiamängud : Montreal 1976. Koostanud Paavo Kivine. Eesti Raamat, 1978.
- Spordi kuulsuseks, 2. Koostanud Paavo Kivine. Eesti Raamat, 1979.
- XIII taliolümpiamängud : Lake Placid' 80. Koostanud Paavo Kivine. Eesti Raamat, 1982.
- Inter pares. Malepartiid. Paul Keres. Koostanud Paavo Kivine, Mart Remmel. Eesti Raamat, 1985.
- Sarajevo '84 : XIV taliolümpiamängud. Koostanud Paavo Kivine. Eesti Raamat, 1987.
- Tähetund : [raamat olümpiakangelastest] / Eesti Ajakirjanike Liit. Koostanud Paavo Kivine. Eesti Raamat, 1990.
- Los Angeles '84 : XXIII [suve]olümpiamängud. Koostanud Paavo Kivine. Olympia, 1994.
- Lurich. Koostanud Paavo Kivine. Olympia, 1994.
- Autogramm. Erki Nool. Koostanud Paavo Kivine. Olympia, 2005.
- Kristjan Palusalu: mälestusi, müüte, materjale. Koostanud Paavo Kivine. Olympia, 2006.
- Paul Keres : mälestusi, materjale, kirju. Koostanud Paavo Kivine. Olympia, 2015.
Artiklite autor kogumikes[muuda | muuda lähteteksti]
- Spordi kuulsuseks, 1. Koostanud Erlend Teemägi. Eesti Raamat, 1976.
- XXI olümpiamängud : Montreal 1976. Koostanud Paavo Kivine. Eesti Raamat, 1978.
- Barcelona '92 : XXV olümpiamängud. Koostanud Tiit Karuks. Olympia, 1995.
- 100 aastat Eesti raskejõustikku (1888–1988). Koostanud Lembit Koik. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996.
Artikleid ajakirjandusväljaannetes[muuda | muuda lähteteksti]
- Uut Kristjan Palusalu põgenemisloos. Tuna nr 1/2015.
- Dokumentaalselt tõestatud: Paul Keresel suleti tee maailmameistri tiitlile. Tuna nr 2/2015.
- Paavo Kivine: «Sellepärast, et ma olen eestlane.» Postimees, 5. märts 2019
Valik raamatutõlkeid[muuda | muuda lähteteksti]
- Armenak Alatšatšjan. Mitte ainult korvpallist. Eesti Raamat, 1973.
- Ron Clarke. Imeline minut : kuldsed kuuekümnendad. Lugu jutustatud Alan Trengove'ile. Olympia, 1993.
- Wayne Gretzky, Rick Reilly. Gretzky : [Kanada hokimängija] autobiograafia. Olympia, 1994.
- Mark Twain. Lugu vanast oinast. Olympia, 1998.
- Benjamin Hoff. Notsu ja Te. Olympia, 1999.
- Christopher Milne. Võlutud paigad. Olympia, 1999.
- Roger E. Allen, Stephen D. Allen. Puhh lahendab probleeme : kus Puhh, Notsu ja nende sõbrad avastavad, kuidas nõnda probleemidega toime tulla, et sinagi tuleksid. Olympia, 2000.
- Roger E. Allen. Puhh ja juhtimise kunst : kus Väga Imetlusväärne Puhh ja tema sõbrad tutvuvad ühe Väga Tähtsa Asjaga. Olympia, 2000.
- Roger E. Allen, Stephen D. Allen. Puhh jahib edu : kus Puhh ja tema sõbrad saavad tuttavaks Kõige Tähtsama Asjaga. Olympia, 2000.
- John Tyerman Williams. Puhh ja filosoofid. Olympia, 2001.
- John Tyerman Williams. Puhh ja psühholoogid. Olympia, 2001.
- Mauno Saari. Lasse Virén. Paljasjalg, 2017.
Dokumentaalfilmide stsenaariumid[muuda | muuda lähteteksti]
- "Mäng" (1971, Eesti Telefilm, režissöörid Gunars Friede, Ela Unt) – Kalevi võrkpallimeeskonnast ja treener Ivan Dratšovist
- "Jaht" (1985, režissöör Veiko Paalma) – olümpiavõitja Johannes Kotkasest
- "Lõvide elust Eestis" (1986, režissöör Heini Drui) – jalgpallitreener Roman Ubakivist
- "Partii" (1987, režissöör Peep Puks) – välkmalet mängivate Eesti kultuuriinimeste mõtisklusi
- "Meie sõber jalgratas" (1987, režissöör Hans Roosipuu) – jalgrattaspordist ja jalgrattaveteran Georg Jansonist
- "Nagu Nool" (2001, režissöör ja kaasstsenarist Peeter Simm) – olümpiavõitja Erki Noolest
- "Palusalu" (2009, režissöör Kristiina Davidjants) – olümpiavõitja Kristjan Palusalust
Ilukirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Kaks kavaleri. Lugusid ja pilte. Olympia, 2007.
- Džentelmenid. Eesti Päevaleht, 2009.
- Hingepalve. Lühiproosa. Looming 11/2009.
- Öö. Novell. Looming 11/2022.
Teatrilavastus[muuda | muuda lähteteksti]
- Öö. Eesti Draamateatri lugemislavastus novelli "Öö" põhjal. 22. veebruar 2023. Lavastaja Hendrik Toompere juunior, osades Gert Raudsep ja Hendrik Toompere jr. (Sisukokkuvõte: Paul Kerese katse 1944. aasta septembris üle mere põgeneda on ebaõnnestunud ja ta on Eesti NSV-s lõksus.)[7]
Teosed Bartholomew Bergi pseudonüümi all[muuda | muuda lähteteksti]
- Härrad abikaasad. Teleseriaal, 24-osaline komöödia (1999, režissöör Ain Prosa, peaosades Marko Matvere ja Andrus Vaarik). Kanal 2, 1999–2000.
- Härrad abikaasad. Näidend. Olympia, 2000.
- Päike paistis. Autobiograafiline jutustus. Olympia, 2001.
Teosed Salomon Vesipruuli pseudonüümi all[muuda | muuda lähteteksti]
- Mõtteid puu otsast. Hea Lugu, 2020.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Ta on 1966. aastast abielus spordipedagoogi ja endise käsipalluri Tea Kivisega (sündinud Kaljola). Nende poeg Märt Kivine (sündinud 1967) on olnud 1985. ja 1986. aastal Eesti juunioride meister kaugushüppes. Nende tütar Kadri Kivine (sündinud 1970) on sporditegelane ja olümpiavõitja Erki Noole elukaaslane. Paavo Kivine on endise kaugus- ja kolmikhüppaja Sirkka-Liisa Kivise onu.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Paavo Kivise elulugu Eesti spordi biograafilises leksikonis. Vaadatud 30.07.2023.
- ↑ Marika Rajamäe. Lapsepõlv käib kaasas kogu elu Järva Teataja, 21.07.2007.
- ↑ Paavo Kivise elulugu Eesti filmi andmebaasis. Vaadatud 30.07.2023.
- ↑ Marika Rajamäe. Lapsepõlv käib kaasas kogu elu Järva Teataja, 21.07.2007.
- ↑ Paavo Kivise elulugu Eesti spordi biograafilises leksikonis. Vaadatud 30.07.2023.
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 19957
- ↑ Esimene lugemine: „Öö” Eesti Draamateatri koduleht. Vaadatud 30.07.2023.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Biograafia ESBL-is
- Leelo Tungal. Oh seda epohhi! Paavo Kivise mälestusteraamatu "Kaks kavaleri" arvustus. Sirp, 15. juuni 2007
- Andrus Nilk. Paavo Kivine: ennekõike pean Lurichit rahvuslikuks äratajaks Eesti Päevaleht, 12. november 2011
- "Tuled akendes. Paavo Kivine". Vahur Kersna jõuluvestlus Paavo Kivisega. ETV esmaeeter: 24. detsember 2011
- "Suurmeistrid 4. Paavo Kivine" Tarmo Tiisler vestleb eesti spordiajakirjanduse grand old man'iga. ETV esmaeeter: 22. november 2015
- Mart Soidro. Eesti spordikirjanduse patriarh Ajakiri Sport nr 14 - 2016 märts
- "Leping saatanaga". Vahur Kersna vestleb spordifilosoof Paavo Kivisega. ETV esmaeeter: 27. mai 2019