Harald Keres

Allikas: Vikipeedia

Harald Keres (15. november (vkj. 2. november) 1912 Pärnu26. juuni 2010 Tartu) oli eesti füüsik, akadeemik.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harald Keres sündis 15. novembril 1912 Pärnus käsitöölise peres. Koolis käis Narva 1. Algkoolis, Pärnu 9. Algkoolis ja Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1932. aastal.

1932-1933 teenis aega 6. üksikus jalaväepataljonis Pärnus.

Alates 1936. aastast Üliõpilasselts Liivika liige.

1933-1936 õppis Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna matemaatika osakonnas, mille lõpetas cum laude.

1935 septembris asus tööle Tartu Ülikoolis, kus pidas mitmeid ameteid kuni 1960. aasta augustini:

  • abiõppejõud tehnikateaduskonna veemajanduse ja vesiehitiste õppetooli juures
  • abiassistent ülikooli tähetornis
  • ülemääraline noorem abiõppejõud matemaatika erialal
  • rakendusmatemaatika ja mehaanika kateedri dotsendi kt
  • matemaatilise analüüsi kateedri vanemõpetaja ning dotsendi kt
  • teoreetilise füüsika kateedri juhataja ja vanemõpetaja
  • teadusala prorektor

1947. aastal asus tööle ka TA Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudis:

  • teadussekretär
  • astronoomia observatooriumi juhataja
  • vanemteadur
  • teoreetilise füüsika ja matemaatika sektori juhataja 1960-1989.

1938. aastal sai ta magistrikraadi matemaatika erialal, magistritöö "Kattumismuutlikkude dünaamika".
1942. aastal kaitses doktoritöö "Ruum ja aeg üldises relatiivsusteoorias".
1947. aastal kaitses doktoriväitekirja "Ruumi ja aja relativistlik teooria", füüsika-matemaatika doktori kraadi kinnitas Moskva atesteerimiskomisjon 1949. aastal.
1954. aastal sai ta professori kutse teoreetilise füüsika erialal.
1961. aastal valiti TA akadeemikuks teoreetilise füüsika erialal.

Alates 2000. aastast oli ta Tartu Ülikooli emeriitprofessor.

Suri 26. juunil 2010 Tartus, maetud on Tartu Raadi kalmistule.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harald Kerese vend oli tuntud maletaja Paul Keres.

Harald Kerese abikaasa oli pediaater Leida Keres (19162003); lapsed: füüsikud Sirje Keevallik (sündinud 1943) ja Piret Kuusk (sündinud 1947).

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raamatud[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Aeg ja ruum" (populaarne ülevaade). Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1959, 48 lk
  • "Matemaatilise füüsika meetodid: õpik kõrgematele õppeasutustele. 1., Kompleksmuutuja funktsioonid". Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964, 544 lk
  • "Vektor- ja tensorruumid". Valgus, Tallinn 1989, 366 lk
  • "Sajandi seiklused. Väljavõtteid autobiograafiast". Ilmamaa, Tartu 2009, 192 lk
  • "Ruum ja aeg" (valimik artikleid). Koostaja ja osa artiklite tõlkija Piret Kuusk. Sari Eesti mõttelugu, nr 89, Ilmamaa, Tartu 2009, 416 lk

Artiklid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Ruum" – Akadeemia 1939, nr 3, lk 176–187
  • "Teaduse- ja tehnikaajastu mõttemaailm ning kunst" – Looming 1977, nr 1, lk 117–126
  • "Juhus ja suured arvud" – Looming 1980, nr 12, lk 1728–36
  • "Minu ülikool" – Looming 1982, nr 8, lk 1117–19
  • "Ülikool ja mina" – Horisont 1982, nr 9, lk 24–25
  • "Sokratese printsiip" – Looming 1983, nr 8, lk 1136–37
  • "Häda argimõistuse pärast" – Looming 1985, nr 12, lk 1699
  • "Täppisteaduste poolelt vaadatuna" – Looming 1987, nr 3, lk 377–380
  • "Relatiivsusteooria põhiprintsiibid" – Akadeemia 1989, nr 5, lk 899–904
  • "Minevikku meenutades" – Horisont 1990, nr 7–12 ja 1991, nr 1, 3, 4, 5, 7, 8, 10, 11, 12
  • "Maailm, kust tulen: mälestusi". Eessõna: Ivar Piir – Akadeemia 2002, nr 11, lk 2308–2329 ja 2003, nr 1, lk 139–159

Bibliograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Harald Keres: personaalnimestik". Koostanud Kersti Reinsalu. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Teaduslik Raamatukogu, Tallinn 1986, 45 lk

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Akadeemik Harald Keres" (intervjuu) – Horisont 1970, nr 10, lk 3–12
  • Gustav Naan, "Keres. Kosmos. Kord" – samas, lk 21–23
  • Sirje Keevallik, Piret Kuusk, "Tee tööd sest töö on sinu ainuke sõber" (Harald Keres 75) – Horisont 1987, nr 11, lk 26–28
  • Vladimir Hütt, "Keres ja mõtlemiskultuur" – samas, lk 29–30
  • Harald Keresega Paul Keresest – Spordileht 16. aprill 1996, lk 11
  • Ivar Piir, "Harald Keres – õpetaja ja õpetlane" – kogumikus "Täppisteaduste ajaloost Eestis: pühendatud Wilhelm Ostwaldi 150. sünniaastapäevale". Tartu Ülikooli Kirjastus 2004, lk 176–210
  • "Teadus vajab meistreid: intervjuu akadeemik Harald Keresega" (küsitles Mall Jõgi) – Sõnumileht 15. november 1997, lk 4–5; ka raamatus: Mall Jõgi, "Kõnelesid: jutuajamisi kirjarahva ja teadlastega aastatest 1979–2006", Tänapäev, Tallinn 2007, lk 381–388

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]