Risti kirik

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel Harjumaal asuvast kirikust; teiste Risti kirikute kohta vaata artiklit Risti kirik (täpsustus)

Vaade Risti kirikule lõunast.
Risti kiriku torni omapärane kuju on tingitud 17. sajandil toimunud varingust.

Risti kirik (ka Harju-Risti kirik) on kirik Harju-Risti külas. Kirik on saanud nime Kristuse risti järgi. Kirikus tegutseb EELK Risti kogudus.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kiriku ehitamist alustasid 13.14. sajandi vahetusel Padise kloostri tsistertslastest mungad. Kiriku vanim osa on idaküljes asuv kooriruum. Ehitustööd lõppesid 15. sajandi esimesel poolel, mil valmis pikihoone ning võlviti kooriruum. Risti kiriku pikihoone on sarnane Padise kloostri maa-aluse kabeliga, mille neli võlvi lähtuvad samuti kiirtena ühest sambast.[1]

Arhitektuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

15. sajandil ehitati ümara põhiplaaniga range läänetorn. Ilmselt 17. sajandi esimesel poolel varises torni ülaosa üks pool, misjärel taastati torn vaid osaliselt.[1] Seetõttu on torni alaosa neljatahuline, kuid ülaosa poolümmarguse läbilõikega.[2]

Risti kiriku tornis asub 15. sajandi esimesel poolel valatud tornikell, mis on teadaolevalt vanim Eestis. Kella kaunistavad ladinakeelne kiri ja miniatuurkujukesed. Vanuselt teine kell, mis on valmistatud 16. sajandil, on küljes oleva mõra tõttu kasutamiskõlbmatu ning asub kiriku kooriruumis. Risti kiriku kõige uuem kell valati 2006. aasta talvel Saksamaal Vestfaalis.[1][3]

Kiriku portaali kohal seisab konsool habemiku peaga, mis sarnaneb skulptuuridega Padise kloostri kiriku konsoolidel[2]. Oletatavasti oli modelliks kohalik talupoeg.[4]

Skulptuurid ja maalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kiriku pikihoone idaseinal on jäljed puust nikerdatud üleelusuurusest Kolgata-grupist, kuhu kuulusid ristilöödud Kristus, neitsi Maarja ning apostel Johannes. 14. sajandi Reinimaalt (teistel andmetel 13. sajandi Prantsusmaalt) pärit skulptuurid toodi kirikusse pärast reformatsiooni Padise kloostrist ning täitsid altarimaali aset. Lõpuks asendati need praeguse altarimaaliga, milleks on Eduard von Gebhardti järgi tundmatu kunstniku maalitud "Kristus ristil". Puuskulptuurid viidi 1959. aasta maikuus Eesti NSV Kultuuriministeeriumi poolt ajutisele restaureerimisele. Nüüd asetsevad need Niguliste kiriku püha Matteuse kabeli (teistel andmetel Antoniuse kabeli) seinal[4][2][5], kogudus ootab aga jätkuvalt skulptuuride tagastamist.

Gustav Normanni ehitatud oreli annetas kirikule Vihterpalu mõisahärra Gustav von Knorring 1852. aastal.[4]

2010.–2011. aastal leiti Risti kiriku puitpõranda vahetamisel 15. sajandist pärinev püstistest paekividest laotud põrand, mis on Eesti kirikutes ainulaadne, samuti suur kogus münte. Leitud on ka jälgi kiriku kõrvalaltaritest. Samuti avastati käärkambri ja kooriruumi lagede restaureerimisel hulgaliselt maalinguid.[6][7]

Kirikaias on üks vähestest säilinud sõjaeelsetest Vabadussõja monumentidest.[4]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


59.23062323.999127