Põhja-Osseetia

Allikas: Vikipeedia
Põhja-Osseetia Alaania Vabariik

vene Республика Северная Осетия-Алания
(Respublika Severnaja Ossetija-Alanija)
osseedi Республикӕ Цӕгат Ирыстон–Алани
(Respublikä Tsägat Irõston–Alani)

Põhja-Osseetia vapp
Põhja-Osseetia vapp
Põhja-Osseetia lipp
Põhja-Osseetia lipp

Pindala: 7954 km²
Elanikke: 701 400 (2007)
Pealinn: Vladikavkaz (Dzäudžõkäu)
Ametlikud keeled: vene ja osseedi
Põhja-Osseetia Lõuna föderaalringkonnas
North ossetia alania map.png

Põhja-Osseetia Alaania Vabariik on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas.

Piirneb Inguššia, Tšetšeenia, Kabardi-Balkaaria ja Stavropoli kraiga ning välisriikidest Gruusiaga.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurema osa Põhja-Osseetiast võtavad enda alla Kaukasuse mäeahelikud ja eelmäestikud. Maa põhjaosa väljub stepialadele.

Suurimaks jõeks on Põhja-Osseetiat lõunast põhja läbiv Terek.

Vabariigi põhjaosa stepid on valdavalt põllustatud. Mägedes levivad metsad ning alpiniidud.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põhja-Osseetia ühendati Venemaaga aastal 1774.

Riiklus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põhja-Osseetial on oma parlament, president ja valitsus.

Parlamendi 75 liiget valitakse neljaks aastaks.

President valitakse samuti neljaks aastaks. Ta on riigipea ja kõrgeim täitevvõimu kandja. Tal on õigus saata laiali parlamenti ja valitsust, anda välja seadlusi.

Põhja-Osseetia presidendid:

Aastal 2005. tehtud põhiseaduse muudatuse kohaselt ei ole Põhja-Osseetia riigipea ametinimetus enam "president", vaid "vabariigi pea" (vene keeles глава республики). Muutust põhjendati väitega, et ühes riigis (st Venemaal) saab olla ainult üks president.

Valitsuse nimetab president parlamendi heakskiidul.

Venemaa Föderatsiooni kodanikud, kes alaliselt elavad Põhja-Osseetias, on Põhja-Osseetia kodanikud.

Põhja-Osseetia riigikeelteks on osseedi keel ja vene keel.

Konstitutsiooni kohaselt on Põhja-Osseetia suhted Lõuna-Osseetiaga "üles ehitatud etnilise, ajaloolis-territoriaalse ühtsuse ja sotsiaal-majandusliku integratsiooni alusel".

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas vabariigis 710 275 inimest, neist 464 875 (65,5%) linnalistes asulates ja 245 400 maa-asulates. Ligi pool rahvastikust elas pealinnas Vladikavkazis. Mehi oli 336 035 (47,3%) ja naisi 374 240 (52,7%). Elanike keskmine vanus oli 33,8 aastat. 445 310 (62,7%) olid osseedid, 164 734 (23,2%) venelased, 21 442 (3,0%) ingušid. Eestlasi oli 44.

2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Põhja-Osseetia elanikest osseete 65,1%, venelasi 20,8%, ingušše 4,0%, armeenlasi 2,3%, kumõkke 2,3% ja grusiine 1,3%.[1]

Võrreldes varasemate loendustega oli osseetide koguarv ja osakaal tõusnud ja venelaste oma aga langenud. 1959. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid osseedid rahvastikust 50 ja venelased pea 40 protsenti.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vabariigi koosseisus on järgmised rajoonid:

Põhja-Kaukaasia haldusjaotus aastal 1940.
Tänased piirid on näidatud valgete joontega.

Põhja-Osseetial on territoriaalseid lahkarvamusi inguššidega Pravoberežnõi rajooni osas. See Terekist itta jääv ala koos Vladikavkazi eeslinnadega kuulus enne inguššide küüditamist Sise-Aasiasse Teise maailmasõja lõpus Tšetšeeni-Inguši ANSV koosseisu ja oli asustatud inguššidega. Tšetšeeni-Inguši ANSV kaotati 1944 ning tema alad jagati muude haldusüksuste vahel ära. Hiljem, pärast inguššide rehabiliteerimist ja Tšetšeeni-Inguši ANSV taastamist 1957. aastal jäi kõnealune rajoon aga edasi Põhja-Osseetia koosseisu.

Põhja-Kaukaasia aastal 2005.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


43.1833333344.23333333