Norra lipp

Allikas: Vikipeedia
Norra lipp

Norra lipp on punasel taustal sinine valge kontuuriga Skandinaavia rist. Lippu heistatakse sarnaselt Dannebrogi, Taani lipuga. Pikkuse-laiuse suhe on 22:16, värvielementide laiuse suhe on 6:1:2:1:12 ja kõrguse 6:1:2:1:6. Riigilipu mõõtmed on 27:16, ehk 6:1:2:1:6:11 horisontaalselt ja 6:1:2:1:6 vertikaalselt.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Norra lipp 1844–1899

Varaseim rahvuslipp on sarnane tänapäevasele Kuninglikule Standardile. Eirik Magnusson kasutas punast lippu kuldse lõviga, kellel oli kirves ja kroon aastast 1280. Seda lippu kasutati ka laevadel ning linnustel kuni 17. ja 18. sajandini.

16. sajandist kuni 1814. aastani kasutas Norra sama lippu, mis Taani, kuna need riigid olid liidus. 1814. aastal võttis Norra kasutusele Taani lipu Norra lõviga. Seda lippu kasutati 1821. aastani. 1814 liitus Norra Rootsiga ja 1815 võeti kasutusele ühine lipp, Rootsi lipp valge ristiga punasel taustal, lipu ülemisel vasakul küljel. 1821 loodi praegune Norra lipp parlamendiliikme Fredrik Meltzeri poolt. Seda lippu kasutati ka Rootsi lipul, tähistamaks ühendust. Kui ühendus muutus ebapopulaarseks, eemaldas Norra parlament 1898. aastal liidumärgi oma lipult. Uus lipp heisati esimest korda 1899. aastal. Kui ühendus Rootsiga katkes 1905. aastal, eemaldati märk ka sõjalaevastikult.

Norra lipupäevad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sümbolism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Fredrik Meltzer valis kristliku risti järgides teiste Põhjamaade (Taani ja Rootsi) traditsioone. Punane, valge ja sinine valiti demokraatia tähistamiseks, kuna neid värve kasutati demokraatlike riikide (Hollandi, Suurbritannia, USA ja Prantsusmaa poolt). Meltzeri disain meenutab ka punast ja valget Taani lippu, mis oli Norra lipuks kuni 1814. aastani. Sinine oli ilmselt sarnasuseks Rootsi lipuga.