Norra konstitutsioonipäev

Allikas: Vikipeedia
Norra kunstniku Christian Krohgi teos "17. mai 1893".

Norra konstitutsioonipäev 17. mail on Norra rahvuspüha. 17. mail 1814 allkirjastati Norra põhiseadus.

Norralased nimetavad seda päeva lihtsalt syttende mai, Nasjonaldagen või Grunnlovsdagen.

Konstitutsioonipäeval mälestatakse neid, kes andsid oma elu Norra vabaduse eest. Päeva ametlik tähistamine algab pärgade asetamisega mälestusmärkidele ja kalmistutele.[1] Toimuvad laste rongkäigud ning ainus sõjaväeparaad peetakse Oslo peatänaval. Paraadi ajal näitavad sõjaväelased pigem oma rividrilli ja muusikalisi oskusi, vähem sõjaväelist võimekust. Sõjaväeorkester osaleb ka Oslo laste rongkäigul.

Konstitutsioonipäeva tähistamise traditsioon sündis tudengite ja tavainimeste spontaanse algatusena. Sel ajal oli Norra Rootsi valitsemise all ning Rootsi kuningale oli 17. mai tähistamine vastumeelne. Paaril aastal 1820, aastatel keelas kuningas Karl XIV Johan Konstitutsioonipäeva tähistamise, sest ta pidas pidustusi protestiaktsioonideks ja lausa mässuks Rootsi võimu vastu. Kuninga hoiak muutus pisut pärast 1829. aasta mässu (Torvslaget) ning ta oli sunnitud 17. mai tähistamist lubama.

Laste rongkäigud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lasteaialapsed laste rongkäigus.

Pärast 1864. aastat oli Konstitutsioonipäeva tähistamine juba tavaks muutunud. Kristianias viidi läbi laste rongkäik, milles osalesid ainult poisid. Selle algataja oli kirjanik Bjørnstjerne Bjørnson. Kirjanik Henrik Wergeland oli organiseerinud esimese teadaoleva laste rongkäigu Eidsvollis juba 1820. aastatel ning teda tunnustatakse varem rahvuslikku uhkust tähistava päeva muutmise eest ka laste tähtpäevaks. Alles alates aastast 1899 lubati rongkäigule ka tüdrukuid.

Laste rongkäike peetakse kõikjal Norras – varahommikul hakkab tänavatel mängima muusika, igal koolil on rongkäigus oma esindus ja orkester.

Rongkäik viib lapsed läbi linna. Peatutakse vanemate kodanike kodude ja sõjamälestiste juures. Pikim rongkäik toimub Oslos, kus umbes 100 000 inimest koguneb linna keskusesse, et pidustustest osa saada. Ulatuslikus Oslo rongkäigus osaleb ligi 100 kooli ja orkestrit. Rongkäik möödub kuningalossist, kus kuninglik perekond rahvast tervitab. Igal aastal toimub rongkäigust ka otseülekanne televisioonis. Antakse ülevaade ka väiksemates kohtades toimuvatest pidustustest üle riigi.

Tavaliselt koosneb kooli esindus rongkäigus vanema astme õpilastest, kes kannavad kooli ametlikku loosungit või lippu, ja neile järgnevatest õpilastest suurte Norra lippudega ning kooli orkestrist, millega kaasa lauldakse. Orkestrile järgnevad ülejäänud õpilased, kes lehvitavad pisikesi Norra lippe ning isetehtud loosungeid. Osalema kutsutakse ka lähedalolevaid lasteaedu. Rongkäigu möödudes liituvad pealtvaatajad sageli ametliku rongkäigu lõpuosaga ning liiguvad koos sellega tagasi kooli.

Rongkäigu lõpus lauldakse seistes Norra hümni "Ja, vi elsker dette landet" ("Jah, me armastame seda maad") (tavaliselt salme 1, 7 ja 8), ning kuninglikku hümni "Kongesangen".

Lisaks laste rongkäikudele korraldatakse ka rongkäike, millest võib igaüks osa võtta. Neid juhivad teiste hulgas kohalikud orkestrid, laulukoorid, skaudid ja gaidid. Need rongkäigud toimuvad enne või pärast laste rongkäike.

Lisaks lippudele kannavad inimesed tavaliselt punaseid, valgeid ja siniseid linte või Norra rahvariideid (bunad).

Kõik rongkäigud algavad või lõppevad kõnedega. Kõnesid võivad pidada nii vanemad lapsed kui ka täiskasvanud. Rongkäigu lõppedes korraldatakse lastele mänge ning süüakse palju jäätist, komme ja vorste saiakesega (pølse).


Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Norra päeva tähistatakse Tallinna laste paraadi ja peoga Äripäev Online, 16.05.2002

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]